← Eesti

2-23-132055/8

Obsah (7)§ 407§ 162§ 173§ 174§ 172§ 138§ 139

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kädi Vaker Otsuse tegemise aeg ja koht 28.03.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-132055 Tsiviilasi

) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist.

§ 407

kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata Nõude aluseks on Xxxx (endise ärinimega Xxxx) ja A. K.i 06.10.2020 sõlmitud krediidileping, mille kohaselt võimaldati kostjale limiiti kuni 5000 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult. Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 4200 eurot ning teostanud tagasimakseid summas 3523,25 eurot, millest arvestati krediidisumma katteks 1929,23 eurot, kulude katteks 76 eurot ja intressi katteks 1518,02 eurot. Kuivõrd kostja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osadena tagastatava krediidi tagastamisega, ütles Xxxx 05.03.2022 lepingu üles ning loovutas nõude hagejale. Hageja on 24.01.2024 esitanud alternatiivse nõude juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis nõuab hageja VÕS § 4034 lg 7 alusel kostjalt 758,47 eurot, millest krediidijääk 676,75 eurot (väljastatud krediidist 4200 eurost on maha arvestatud laekumiste summa 3523,25 eurot) ja viivis 81,72 eurot (perioodil 01.01.2023 - 24.01.2024 seadusjärgses määras krediidijäägilt 676,75 eurolt). Kohtu hinnangul ei ole algne krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja rahuldab seetõttu hageja alternatiivse nõude. Kohus toimetas kostjale menetlusse võtmise määruse, hagi ja puuduste kõrvaldamise dokumendid kätte 16.02.2024 väljaande Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja kohustus kohtule vastama hiljemalt 01.03.2024, kuid kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole. Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, s.t alternatiivse hageja nõude.

§ 162

sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna kohus rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel kostja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 172

lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu 595 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 595 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 595 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.