← Eesti

1-17-2738/23

Obsah (7)§ 121§ 68§ 74§ 75§ 78§ 2§ 56

1-17-2738 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mai 2017, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides 29.05.201

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Pavel Gordijevski Süüdistatav A.T Elukoht xxx, viibimiskoht Viru Vangla, isikukood XXX, VF kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasem karistatus: puudub Tõkend - vahistamine, vahistamise algus 26.03.2017. Kaitsja Vandeadvokaat Galina Tšelnokova RESOLUTSIOON Tunnistada A.T süüdi

§ 121lg 2 p 2,3 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Vähendada Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada A.T vangistusega 8 (kaheksa) kuud. Arvata

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 29.12.2016 kuni 30.12.2016, so 2 (kaks) päeva, karistusaja hulka ning mõista A.T-le lõplikult ärakandmisele 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Vastavalt

§ 74lg 2, osa karistusest, nimelt 5 (viis) kuud vangistust, ei pöörata kohesele täitmisele, kui kaheaastase

(2)katseaja jooksul A.T ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: 1 1-17-2738 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning

§ 75

lg 2 p 2 ettenähtud kohustust - mitte tarvitama alkoholi.

§ 78

p 1 alusel arvestada A.T-le määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, so alates 30.05.

  1. Osa karistusest, nimelt 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, kantakse ära kohe. Karistusaega arvestada alates 26.03.
  2. A.T-le valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni või mõistetud karistusaja ärakandmiseni. Mõista A.T-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 705 (seitsesada viis) eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 216 (kakssada kuusteist) eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 29.05.2017 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot. Määrata, et A.T on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe

(1)aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700038670 ning selgitus „A.T, 1-17-2738, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  1. maist
  2. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu teatades määruskaebe kasutamise soovist Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  3. maist
  4. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA 2 1-17-2738 1.Süüdistuse sisu A.T ´it süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, 29.12.2016.a kella 21.00 paiku xxx korteris kasutas füüsilist vägivalda oma xxx A C suhtes, nimelt korduvalt lõi teda rusikaga vastu nägu, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Sel moel pani A.T toime 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, lähi - või sõltuvussuhtes. A.T süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 29.12.2016.a pannud toime kehalise väärkohtlemise (esitatud süüdistus kriminaalasjas nr. 16233001761 (1-17-2738)), taas 26.03.2017.a kella 12.00 paiku viibides alkoholijoobes xxx asuvas korteris, tülis xxx A C, lõi kannatanut rusikaga näkku, millega tekitas füüsilist valu ja parema silma turset ja verevalumi. Oma teoga pani A.T toime

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, e.

valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähi- või sõltuvussuhtes, korduvalt. 2.Kohtuistung Süüdistatav A.T seletas, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast süüdi täelikult. Süüdistatav A.T nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kannatanu A C ütles, et materiaalset kahju ei ole. Kannatanu palus mitte määrata süüdistatavale karistust. 3.Kohtuistungil on avaldatud -Kannatanu A C ülekuulamise protokoll (tl 1-5) – andis ütlusi, et tema xxx A.T kasutas tema suhtes füüsilist vägivalda, millega tekitas füüsilist valu. - Isiku läbivaatuse protokoll (tl 7-10) - kannatanu A C näol tuvastati kriimustused. -Tunnistaja E L ülekuulamise protokoll (tl 12-14) – andis ütlusi, et A C ja A.T olid alkoholijoobes ja konflikt tekis ühise joomingu käigus. -kahtlustatava A.T ´i kinnipidamise protokoll (tl 20-23) – kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 29.12.2016.a kuni 30.12.2016.a, s.o 2 (kaks) päeva. -Kahtlustatava A.T ülekuulamise protokoll (tl 26-29) – kahetseb. tunnistab oma süüd ja -Kannatanu A C ütlused (tl. 1 – 4) – tõendavad kannatanu suhtes füüsilise vägivalla kasutamist süüdistuses märgitud ajal ja kohas. -Isiku läbivaatuse protokoll ja fototabelid selle juurde (tl. 7 – 11) - tõendavad kannatanul 26.032017.a esinenud vigastusi. -Tunnistaja G C ütlused (tl. 27 - 29) – tõendavad kannatanu kehalist väärkohtlemist süüdistuses märgitud ajal ja kohas. 3 1-17-2738 -Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl. 14 - 17) – tõendab A.T ´i suhtes kohaldatud tõkendi liiki ja kestvust. -Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl. 21) - tõendab A.T ´i seisundit 26.03.2017.a kl. 13.36. -Kohtumäärus (tl. 49 - 54) - tõendab A.T´i suhtes kohaldatud tõkendi liiki ja kestvust. -Süüdistusakti koopia kriminaalasjas nr. 16233001761 (tl. 36 – 37) – tõendab, et A.T on ka varem pannud toime kehalise väärkohtlemise. -Karistusõiend (tl. 42 – 46) – tõendab A.T´i varasemat karistatust. -A.T ´i enda ütlused (tl. 22 - 24) - annab ütlusi talle esitatud kahtlustuse asjaolude kohta. 4.Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas KrMS § 233 lg 1 kohaselt lahendab kohus lühimenetluses kriminaalasja tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata, kriminaaltoimiku materjali põhjal. KrMS § 237 lg 5 kohaselt võib süüdistatav taotleda enda ülekuulamist kohtus. KrMS § 61 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kahtlustatava A.T tunnistab oma süüd ja kahetseb. Kannatanu A C andis ütlusi, et tema xxx A.T kasutas tema suhtes füüsilist vägivalda, millega tekitas füüsilist valu. A C ütlused tõendavad kannatanu suhtes füüsilise vägivalla kasutamist süüdistuses märgitud ajal ja kohas. Tunnistaja G C ütlused tõendavad kannatanu kehalist väärkohtlemist süüdistuses märgitud ajal ja kohas. Tunnistaja E L andis ütlusi, et A C ja A.T olid alkoholijoobes ja konflikt tekis ühise joomingu käigus. Vaadeldava süüteokoosseisu /

§ 121

lg 2 p 2, 3 / objektiivsed tunnused seisnevad valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähi- või sõltuvussuhtes, korduvalt. 4 1-17-2738 Kuritegu loetakse lõpuleviiduks kui toimepanija poolt tehtud tegu sisaldab kõiki kuriteo tunnuseid, mis on kriminaalseadusega ette nähtud. A.T süü kuriteo toimepanemises

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi on tõendatud kohtus uuritud ja avaldatud kriminaalasja materjalidega, nimelt: -Kannatanu A C ülekuulamise protokoll (tl 1-5) – andis ütlusi, et tema xxx A.T kasutas tema suhtes füüsilist vägivalda, millega tekitas füüsilist valu. - Isiku läbivaatuse protokoll (tl 7-10) - kannatanu A C näol tuvastati kriimustused. -Tunnistaja E L ülekuulamise protokoll (tl 12-14) – andis ütlusi, et A C ja A.T olid alkoholijoobes ja konflikt tekis ühise joomingu käigus. -kahtlustatava A.T ´i kinnipidamise protokoll (tl 20-23) – kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 29.12.2016.a kuni 30.12.2016.a, s.o 2 (kaks) päeva. -Kahtlustatava A.T ülekuulamise protokoll (tl 26-29) – kahetseb. tunnistab oma süüd ja -Kannatanu A C ütlused (tl. 1 – 4) – tõendavad kannatanu suhtes füüsilise vägivalla kasutamist süüdistuses märgitud ajal ja kohas. -Isiku läbivaatuse protokoll ja fototabelid selle juurde (tl. 7 – 11) - tõendavad kannatanul 26.032017.a esinenud vigastusi. -Tunnistaja G C ütlused (tl. 27 - 29) – tõendavad kannatanu kehalist väärkohtlemist süüdistuses märgitud ajal ja kohas. -Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl. 14 - 17) – tõendab A.T ´i suhtes kohaldatud tõkendi liiki ja kestvust. -Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl. 21) - tõendab A.T ´i seisundit 26.03.2017.a kl. 13.

  1. -Kohtumäärus (tl. 49 - 54) - tõendab A.T´i suhtes kohaldatud tõkendi liiki ja kestvust. -Süüdistusakti koopia kriminaalasjas nr. 16233001761 (tl. 36 – 37) – tõendab, et A.T on ka varem pannud toime kehalise väärkohtlemise. -Karistusõiend (tl. 42 – 46) – tõendab A.T´i varasemat karistatust. -A.T ´i enda ütlused (tl. 22 - 24) - annab ütlusi talle esitatud kahtlustuse asjaolude kohta. Kohtul ei ole alust kahelda süüdistatava A.T, kannatanu A C , tunnistajate G C ja E L ütluste usaldusväärsuses, sest need on loogilised, järjepidevad, ei ole vastuolulised ning on kooskõlas teiste kriminaalasja materjalidega. Objektiivne külg on tõendatud A.T , A C , G C ja E L ütlustega. Subjektiivsest 5 1-17-2738 küljest süüdistatav A.T tegutses otsese tahtlusega, s.t teadvustas, et ta realiseerib asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule ja soovis seda. Süüdistatava tegudes sisalduvad inkrimineeritava kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.
  2. Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus

§ 56

lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatava käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas

§ 56

lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdistatav A.T pani toime teise astme kuriteo. Ta ei ole varem kohtulikult karistatud. Ta ei töötanud. A.T karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna võib arvestada süü tunnistamist ja kahetsemist. Kohus leiab, et on otstarbekas kohaldada A.T suhtes

§ 74, sest ta pani toime kaks episoodi teise astme kuriteo.

Osa karistusest, nimelt 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, kantakse ära kohe. Karistuse määramisel kohus arvestas kannatanu palvet mitte määrata süüdistatavale karistust. 6. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasud. Tuleb mõista A.T-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 705 eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 216 eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt 29.05.2017 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 144 eurot. Määrata, et A.T on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe

(1)aasta jooksul. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §-dest 233, 238, 311, 313, 315. (allkirjastatud digitaalselt) Galina Jasnjuk Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.