Obsah (6)

§ 29§ 146§ 28§ 150§ 23§ 165

2-24-4185 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-24-4185 Määruse tegemise aeg ja koht 10 mai 2024, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi Menetlustoiming Kohtla-Järve linna (Kohtla-Järve L

§ 29lg 4.

1. Määrus saata menetlusosalistele teadmiseks ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks p. 6 märgitud väljamakse toestamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK
2. Viru Maakohtusse saabus 14.03.2024 Kohtla-Järve linna (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) pankrotiavaldus A. V. pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. A. V. pärijaks on Kohtla-Järve linn. Tallinna Notar Anne Saaber menetluses oli XXX.a surnud A. V. (sündinud XXX. a, isikukood XXX) pärimisasi. Vastavalt PärS §-i 136 lõikele 1, A. V. pärandvara inventuuri tegemise täitjaks oli määratud Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt. Inventuuri käigus oli läbi viidud üleskutsemenetlus. Teade üleskutsemenetluse läbiviimise kohta on 03.01.2024.a avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pärandaja perekonnaseis lahutatud. Pärandaja oli perioodil 12.03.1977.a. kuni - 07.07.2003.a abielus V. V.ga (V. V.). Abikaasade abielus kehtis seadusest tulenev ühisvararežiim. Kohtutäitur Risto Kütt koostas 04.03.2024 A. V. pärandvara inventuuri akti. Inventuuri kokkuvõtte kohaselt moodustab A. V. vara väärtus ca 3 200 eurot, samas on tal täitmata kohustusi kokku ca 8 851,87 euro ulatuses. Kuna võlgniku näol on tegemist surnud isiku pärandvaraga, on võlgnik maksejõuetu ning pärandvara arvel ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid.
3. Kohus võttis 19.03.2024.a pankrotiavalduse menetlusse, algatas pankrotimenetluse, ajutiseks pankrotihalduriks nimetas kohus Tiia Kalause.
4. Ajutine pankrotihaldur on 05.04.2024 kohtule esitanud ajutise halduri aruande. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei jätku pärandvara arvelt tekkinud kohustuste tasumiseks ning pärandvara suhtes on tekkinud alaline maksejõuetus. Võlgniku teadaolevad kohustused ületavad võlgniku vara. Ajutine haldur teatas 05.04.2024, et pankroti väljakuulutamiseks on vajalik tasuda kohtu deposiiti rahalised vahendid kuni 3 000 euro ulatuses. Esitatud aruande kohaselt: I. Andmed võlgniku kohta: A. V., isikukood .XXX, surnud XXX.a. Pärimistunnistuse on väljastanud 29.12.2023 Tallinna notar Anne Saaber ning selle kohaselt on A. V. pärijaks tunnistatud kohalik omavalitsus Kohtla-Järve linn. Rahvastikuregistri kohaselt oli pärandaja abielus perioodil 12.03.1977 – 2 07.07.2003 V. V.ga. Pärimistunnistuse kohaselt kehtis pärandaja ja tema abikaasa abielu ajal varaühisuse vararežiim. II Andmed võlgniku vara kohta: Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registrite, krediidiasutuste ja avaldaja poolt esitatud pankrotiavalduse materjalidest. Pärandvara inventuuri on koostanud kohtutäitur Risto Kütt. Kinnisvara: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel on pärandaja nimele registreeritud alljärgnev kinnisvara: • korteriomand asukohaga XXX (registriosa nr XXX), suurusega 36,00 m
5. Pärandaja omandas korteriomandi pärast abielu lahutamist ning seega on antud vara võlgniku lahusvara. Korteriomandile on 2012.a. seatud vara käsutamise keelumärge AS EMT (k.a. Telia Eesti AS) kasuks. Inventuuri kohaselt on hinnatud vara väärtuseks 1 200 eurot. Uus tn 3a KÜ esimehe kinnitusel on korteriomand väga halvas seisus, vajab täielikku remonti (aknad vahetamata) ning tema hinnangul võib korteri väärtus olla kuni 1 000 eurot. • Pärandvara inventuuri kohaselt on arvatud pärandaja ja tema endise abikaasa ühisvaraks korteriomand asukohaga XXX linnas, suurusega 48,20 m
6. Korteriomand kuulub ka käesoleval ajal pärandaja endisele abikaasale V. V.le. Nimetatud vara kohta on ajutine haldur tuvastanud järgmist: korteri XXX omandas V. V. vallasvarana 8.08.1999 ostu-müügilepingu alusel; korteriomand kinnistati 04.08.2006 avalduse alusel V. V. nimele kinnistusraamatus. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes Riigikohtu lahendile 7.04.2009, 3-2-1-23-09 p 13 seisukohale: „… et korteriomandi seadmisel saab (saavad) selle omanikuks isik (ud), kes oli (d) korteri kui vallasasja omanik(ud). Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.1prilli 2006.a. otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-15-06 avaldatud seisukoha järgi on vallasasjana ühisvaraks olnud korter abikaasade ühisvara ka korteriomandina vaatamata sellele, et korteriomand kinnistati ühe abikaasa nimele pärast abielusuhte lõppu“, tuleks lugeda endise abikaasa nimele kinnistatud korteriomand abikaasade ühisvaraks. Samas on ajutisele haldurile esitanud võlgniku endine abikaasa V. V. andmed, mille kohaselt nende abielulised suhted lõppesid 1997.a. V. V. selgitab, et ostis endale korteri xxx 1999.a. ning ostuks andis rahalised vahendid tema isa E. K.. 1999.a. väidetavalt suhtlust abikaasade vahel enam ei olnud. Perioodil 1.01.1995 – 30.06.2010 kehtinud Perekonnaseaduse § 18 lg 2 2.lause kohaselt: „Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhte lõppemise aja seisuga“. Seega, tuginedes eeltoodule olid abikaasade abielulised suhted lõppenud ning sellel ajal vallasasjana V. V. poolt omandatud korter xxx, ei kuulu ühisvarana jagamisele. Lisaks eeltoodule on ajutine haldur tuvastanud, et abikaasad A. V. ja V. V. tegid 16.06.1999 abikaasade ühisvara jagamise kokkuleppe ja kinkelepingu, mille kohaselt jagasid abikaasad nende ühisvaraks olnud korteri xxx. Korter oli registreeritud V. V. nimele ning ühisvara jagati abikaasade vahel võrdsetes osades. Sama lepinguga kinkis V. V. talle kuulunud mõttelise osa korterist A. V.le. Seega, tegelikult abikaasad ise enne lahutust jagasid neile kuuluva ühisvara ning pärast seda abikaasade poolt omandatud vara tuleb lugeda kummagi abikaasa lahusvaraks. Kinnistusraamatu andmetel kinnistati vallasasjana jagatud korteriomand 2003.a. A. V. (pärandaja) nimele ning viimane võõrandas talle kuulunud korteri aasta hiljem. Tuleb tähele panna, et V. V. omandas xxx korteri 08.06.1999 ning abikaasad tegid ühisvara jagamise kokkuleppe 16.06.1999, seega ka abikaasad ise ei arvanud V. V. poolt omandatud korterit xxx abikaasade ühisvara hulka ning selle kohta puuduvad viited ka notari poolt. Kõike eeltoodut arvestades, on ajutine haldur seisukohal, et V. V. nimel olev korteriomand xxx ei kuulu pärandaja ja tema endise abikaasa ühisvara hulka ning edasises pankrotimenetluses puudub alus korteriomandi kui ühisvara jagamiseks. 3 Seega, pärandaja varaks on korteriomand xxx, mille prognoositav väärtus võib olla kuni 1000 eurot. Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid: Transpordiameti andmetel pärandaja nimele sõidukeid registreeritud ei ole ega ole olnud. Rahalised vahendid: SEB Pangas omab pärandaja arvelduskontot EExxx, mille saldo on 05.07.2015 seisuga oli 4,42 eurot ja seisuga 25.03.2024 oli saldo 0,26 eurot. Pärandaja kontol ei ole tehtud tehinguid pärast pärandaja surma. Arvelduskontole on seatud kohtutäituri arestimisaktid aastatest
7. ja 2006.a. Teistes krediidiasutustes pärandajal lepingulised suhted puudusid. III Andmed võlgniku kohustuste kohta: Täitemenetluste registris on pärandaja suhtes kohtutäitur Kristel Maalmani menetluses alljärgnevad nõuded: • Gren Viru AS – kaks nõuet kokku summas 1 185,16 eurot (mõlemad kohtulahendid on tehtud 2005.aastal); • Helmsman OÜ (end sissenõudja EL SEL OÜ) – nõue summas 242,93 eurot (kohtulahend on 2003.aastast); • Aktiva Finance Group OÜ* – kaks nõuet summas 962,43 eurot (mõlemad kohtulahendid on aastatest 2009 ja 2008). *Aktiva Finance Group ise selgitab, ühe nõude 494,33 eurot osas on tegemist EMT AS nõudega, milles Aktiva Finance Group omab esindusõigust sissenõudmisel; Pärandvara inventuuri kohaselt omab nõuet võlgniku vastu KÜ Uus 3a Kohtla-Järve seisuga 31.12.2015 oli selle saldo 360,11 eurot ja seisuga 31.12.2023 moodustab võlgnevus juba 5 093,53 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnevus KÜ halduskulude osas käesolevaks kasvanud igakuiste jooksvate kulude arvelt. Isegi kui pärija on jooksvad kulud pärast pärimistunnistuse saamist tasunud, siis

§ 146lg 1 p 21 kohaselt tuleb need pärijale tasuda enne jaotiste väljamaksmist.

Muudest nõuetest pärandaja vastu ei ole ajutisele haldurile teatatud. Kokku on ajutisele haldurile teada pärandaja vastu võlanõudeid summas 7 484,05 eurot. IV Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu ja iseloomu kohta Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks oli pärandaja surm. Ajutisele haldurile ei ole teada asjaolusid, et maksejõuetus oleks tekitatud tahtlikult ning selleks oleks kuriteoga tekitatud tegu

§ 28mõttes.

Ajutine haldur on seisukohal, et pankrotivara väärtus ei ole nii suur, et kataks pankrotimenetluse kulud ja lisaks veel pankroti väljakuulutamisel kohustuse jooksvate KÜ kulude tasumiseks. Kuivõrd vara on äärmiselt halvas seisukorras, siis ei ole võimalik prognoosida selle tegelikku väärtust ning samuti võib müügiperiood kujuneda mitme kuu pikkuseks, kui arvestada, et enampakkumise korral on ühe enampakkumise ajaline periood ca 1 kuu. Puuduvad vara tagasivõitmise võimalused ning ajutine haldur ei prognoosi mingilgi määral võlausaldajate nõuete rahuldamist. V Kokkuvõte Ajutises menetluses kogutud materjalidest nähtub, et A. V. pärandvara ei kata tema kohustusi, mistõttu pärandvara suhtes on välja kujunenud pankrotiseis. Ajutine haldur on seisukohal, et on alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemise tõttu juhul, kui kohtu deposiiti ei tasuta pankrotimenetluse katteks rahalisi vahendeid kuni 3000 eurot. Pankrotiavalduse menetluse raugemisel on pärandaja vara omanikuks pärija (Kohtla-Järve linn), kellel on võimalik korteriomand ka välja üürida või võõrandada ja katta selle arvelt pärija enda kulud pärandvara hooldamiseks. Pankrotiavalduse menetluse raugemisel tuleks kohtul tühistada kohtutäituri poolt seatud arest korteriomandile, et tagada pärijale vara müük ilma koormatiseta. Kohtutäitur on seadnud korteriomandile aresti juba 2012.a., kuid käesoleva ajani ei ole kohtutäitur korteriomandit arestinud ega võõrandanud. 4 VI Ajutine pankrotihaldur

§ 29lg 1 alusel palus: • lõpetada A.

V. pärandvara pankrotiavalduse menetlus raugemise tõttu, sest varast ei jätku menetluskulude katteks; • Avaldada vastav teade väljaandes Ametlikud Teadaanded; • Kustutada xxx korteriomandile kinnistusraamatusse kantud käsutamise keelumärge AS EMT kasuks; - Mõista riigi vahendite arvelt välja ajutise halduri tasu summas 1006,50 eurot (s.h. käibemaks) OÜ Civilex kasuks (EExxx Swedbank). 4. 17.04.2024 tegi kohus võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta pankrotimenetluse kulude ja muude kulutuste katteks 3000 eurot hiljemalt 08.05.2024, kuna A. V. pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete teostamiseks (

§ 29lg 3) ning avaldas 17.04.2024 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kohus teatas, et kohtu määratud ajaks raha kandmata jätmisel kohus jätab kohus pankrotihalduri nimetamata ning

§ 29lg 1, lg 2 alusel lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu.

Kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu deposiiti raha ei laekunud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et käesolev pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata.
2. Vastavalt pankrotiseaduse (

) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sellega loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

§ 29

lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 7. Kuna võlgniku majanduslik olukord ei ole pankrotimenetluse kestel paranenud ja puuduvad rahalised vahendeid, et katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning ei ole alust arvata, et võlgniku majanduslik olukord paraneks, samuti ei ole võlausaldajad tasunud kohtu deposiiti kohtu poolt märgitud summat, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu

§ 29lg 1 alusel.

Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. 8.

§ 23

lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise 5 halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 23

lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Antud juhul taotleb haldur tasu hüvitamist summas 825 eurot, mis kokku ei ületa kahekordset töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga alammäära, väljamaksmisega OÜ-le Civilex kasuks (EExxx Swedbank). Tasule lisandub käibemaks, kuna büroo, mille kaudu haldur tegutseb, on käibemaksukohustuslane. 9.

§ 23

lg 3 ja

65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 12,5 tundi. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu on summas 66 eurot, mis jääb alla halduri tasu ülemmäära. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 825 eurot, millele lisandub käibemaks summas 181,50 eurot, kokku summas 1 006,50 eurot. Ajutine haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest summas 1 006,50 eurot, mis sisaldab käibemaksu. 10.

§ 23

lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa.

§ 23

lg 51 lõike kohaselt kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. 11. Käesoleval juhul on pankrotimenetlus lõpetatud raugemisega pankrotti välja kuulutamata, mistõttu esineb

§ 23

lg-s 4 sätestatud alus ajutise halduri tasu riigi vahenditest hüvitamiseks.

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus määrab riigi vahenditest hüvitatava tasu suuruseks 825 eurot (12,5x66), millele lisandub käibemaks 181,50 6 eurot, kokku 1 006,50 eurot. Kohus määrab kanda hüvitamisele kuuluva ajutise pankrotihalduri tasu OÜ-le Civilex kasuks (EExxx Swedbank).

§ 165

lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud halduri vabastamine.

1. Ajutine haldur palus kustutada xxx, korteriomandile kinnistusraamatusse kantud käsutamise keelumärge AS EMT kasuks. Nimetatud käsutamise keelumärge on seatud
2. aastal, kohtutäitur ei ole korteriomandit võõrandanud. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud, kuna käsutamise keelumärge võib raskendada korteriomandi võõrandamist pärija poolt.
3. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 29lg 1, 2 lõpetab kohus A.

V. pärandvara pankrotimenetluse raugemise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik 7