← Eesti

2-24-5111/3

Obsah (5)§ 35§ 41§ 40§ 43§ 42

2-24-5111 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. mai 2024, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasja number 2-24-5111 Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Estonia pst 16

) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal.

§ 35

lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist.

§ 41

lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

§ 43

lg 1 kohaselt, korteriomandi võõrandamisel lähevad korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest.

§ 43

lg 2 kohaselt korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega.

  1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
  2. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte puudutatud isikule arvestatud majandamiskuludest ning laekumistest ja puudutatud isikule esitatud arved. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõla 1063,81 eurot perioodil veebruar 2023 – veebruar
  3. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida ei ole korrektselt tasutud. Arvetelt nähtub osutatud teenus ja selle tariif. Seega on võlgnevuse kujunemine jälgitav ja arusaadav. Puudutatud isik ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid 2

(3)2-24-5111 esitanud. Seega mõistab kohus välja puudutatud isikult põhivõla 1029,19 eurot. 7. Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevusele välja mõista ka viivised.

§ 42

lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja on arvestanud viivist 34,62 eurot. Puudutatud isik ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised 34,62 eurot ning viivised alates 01.04.2024 kuni põhinõude (so 1029,19 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud

  1. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva lahendiga kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
  2. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 297 eurot sh tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 244 eurot ja 3 eurot kinnistusaraamatu väljavõtte eest. Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja kasuks menetluskulud 297 eurot. Menetluskulude suurus on põhjendatud ja vajalik. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.