← Eesti

2-18-8743/162

Obsah (10)§ 691§ 456§ 688§ 196§ 197§ 689§ 162§ 174§ 132§ 150

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-18-8743 Otsuse kuupäev Tartu, 28. mai 2024 Kohtukoosseis Eesistuja Kalev Saare, liikmed Kaupo Paal ja Urmas Volens Koht

) § 692 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas kostja taotluse maksta välja menetluskulude 3

(6)2-18-8743 katteks antud tagatis ja määras, et kostja menetluskulude katteks kohtu deposiiti tasutud 6660 eurot tuleb kanda kostja arvelduskontole, samuti osas, milles ringkonnakohus jättis rahuldamata kostja tagatise väljamaksmise taotluse (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 1 osaliselt ja p 8.6). Kolleegium jätab

§ 691

p 5 alusel jõusse maakohtu otsuse resolutsiooni p 5, millega maakohus rahuldas kostja taotluse maksta välja menetluskulude katteks antud tagatis ja kandis kohtu deposiiti tasutud 6660 eurot kostja arvelduskontole. Kassatsioonkaebus rahuldatakse. 12. Kostja vaidlustab ringkonnakohtu otsust osas, milles ringkonnakohus jättis rahuldamata tema taotluse maksta välja tagatis, mille hageja oli kostja menetluskulude katteks kohtu deposiiti tasunud, sh osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse seda taotlust puudutavas osas. Muus osas on ringkonnakohtu otsus

§ 456

lg 4 teise lause kohaselt jõustunud.

§ 688

lg 1 järgi kontrollib kolleegium kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud.

  1. Kassatsioonkaebuse lahendamiseks tuleb vastata küsimusele, kas tagatis, mille hageja on kostja taotlusel viimase menetluskulude katteks tasunud, muutub hageja pankroti väljakuulutamise tagajärjel hageja pankrotivaraks või saab kostja nõuda selle väljamaksmist olukorras, kus kostja menetluskulud jäävad hageja kanda. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt saab kostja nõuda hageja pankroti väljakuulutamise järel tema antud menetluskulude tagatise väljamaksmist endale olukorras, kus menetluskulud on jäetud hageja kanda ning mõistetud kostja kasuks välja. Kolleegium põhjendab seda allpool. 13.
  2. Kohus võib kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise

§ 196lg 1 p-des 1–3 sätestatud juhtudel.

Muuhulgas on selliseks juhuks olukord, kus hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja pankrotimenetlus või kui aasta jooksul enne hagi esitamist on hageja vara suhtes toimunud täitemenetlus, ilma et täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud (

§ 196lg 1 p 3).

Tagatise eesmärk on kaitsta sellises olukorras kostjat (RKTKm 01.02.2010, 3-2-1-158-09, p 16). Kuigi kohus võib kohustada hagejat andma kostja menetluskulude katteks tagatist ka muudel juhtudel, kui kostja tõendab, et tema eeldatavate menetluskulude sissenõudmine on ilmselt raskendatud, on viidatud sättes esitatud kolm olukorda, millal tuleb eeldada, et majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine raskendatud. Eelkõige esineb selline olukord juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot. Praegu rahuldas maakohus kostja taotluse peamiselt põhjusel, et 19. novembril 2018 kuulutati välja hageja pankrot.

§ 196

lg 3 kohaselt võib kostja nõuda hagejalt tagatist ka siis, kui tagatise andmise eeldused tekivad alles menetluse ajal, välja arvatud juhul, kui ta on hagi õigeks võtnud. Seega võttis maakohus tagatise taotluse rahuldamisel õigesti arvesse hageja majandusliku seisundi muutust menetluse ajal. 13.2. Menetluskulude katteks antud tagatis annab tagatise saajale õiguse rahuldada oma nõue tagatise arvel enne teisi võlausaldajaid. Kui kohus rahuldab hageja pankroti väljakuulutamise tõttu kostja taotluse maksta oma menetluskulude katteks tagatis, kuid selle tulemusena saab kostja esitada hageja vastu üksnes nõude hageja pankrotivõlausaldajana, muutub

§ 196lg 1 p 3 osaliselt sisutühjaks.

Kui hageja on esitanud kostja vastu hagi ja kuulutatakse välja hageja pankrot, mis annab kostjale aluse taotleda hagejalt oma menetluskulude katteks tagatise maksmist, ei oleks kostja jaoks mitte mingit vahet, kas kohus sellise taotluse rahuldab või mitte. Mõlemal juhul tekiks kostjal üksnes nõue pankrotivõlgnikust hageja vastu. Samas kui hageja kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel

§ 197alusel hagi läbi vaatamata.

Seega kui hageja ei oleks tagatist kohtu nõudel tasunud, oleks hageja esitatud nõue jäänud läbi vaatamata ning kostja menetluskulud sellest tulenevalt ka suurenemata. 4

(6)2-18-8743 13.
  1. Kolleegiumi hinnangul ei ole PankrS § 431 lg 2 mõte jätta kostja ilma õigusest rahuldada oma menetluskulude nõue hageja vastu (tagatise ulatuses) enne teisi võlausaldajaid. Puudub mõistlik põhjendus, miks peaks kostja, kelle menetluskulude nõude tagatiseks on makstud raha kohtu deposiiti, olema ebasoodsamas olukorras, kui kostja, kelle kasuks sellist tagatist makstud ei ole, kuid kellega peetavasse kohtumenetlusse astub haldur hageja asemel. Viimasel juhul hüvitataks PankrS § 431 lg 1 esimese lause järgi kostja menetluskulud pankrotivara arvel massikohustusena. Kui halduri hagejana menetlusse astumata jätmise tagajärg oleks see, et kostja jääb ka tagatise nõudmise korral ilma kindlusest, et tema menetluskulud hüvitatakse vähemasti makstud tagatise ulatuses, võib see pärssida kostja soovi end pankrotivõlgnikust hageja nõuete vastu kaitsta, sest ta saaks üksnes nõude pankrotivõlausaldajana ning üldjuhul ei piisa pankrotivarast kõigi nõuete rahuldamiseks. 13.
  2. Kuigi tagatise andmise kõige tüüpilisem liik on raha hoiustamine kohtu deposiidikontol, ei ole tagatise liigid

-s ega muudes tagatisi reguleerivates seadustes piiratud (RKTKm 23.02.2011, 3-2-1-158-10, p 10). Seega võib kohus määrata tagatise ka näiteks käenduse või garantiina. Kui kohus määraks kostja menetluskulude katteks tagatise nt garantiina, oleks kostjal, kelle kasuks on pankrotivõlgnikust hagejalt menetluskulu välja mõistetud, õigus nõuda oma nõude rahuldamist garandilt garantiisumma ulatuses. Kui pankrotivõlgnikust hageja saaks nõuda deposiiti maksud raha tagastamist pankrotivarasse ning kostja saaks esitada pankrotivõlausaldajana selles ulatuses nõude, oleks sellise tagatise saanud kostja objektiivselt ebasoodsamas olukorras, kui kostja, kelle kasuks on antud nt garantii. 13.

  1. Eeltoodud põhjustel leiab kolleegium, et kui pankrotivõlgnikust hageja on tasunud kohtu määramisel kostja menetluskulude katteks tagatisena kohtu deposiiti raha, saab kostja enda menetluskulude nõude rahuldamiseks nõuda deposiiti tasutud raha väljamaksmist.
  2. Ringkonnakohus on seega ekslikult maakohtu otsuse osaliselt tühistanud. Kolleegium saab teha asja tagasi saatmata otsuse, millega tühistab vaidlustatud osas ringkonnakohtu otsuse. Seega jääb jõusse maakohtu otsuse resolutsiooni p 5, millega maakohus rahuldas kostja taotluse maksta välja menetluskulude katteks antud tagatis ja kandis kohtu deposiiti tasutud 6660 eurot kostja arvelduskontole. Siiski on maakohus ekslikult märkinud, et kostja arvelduskontole tuleb kanda tagatis, mille hageja on tasunud
  3. novembril
  4. Sel kuupäeval tegi maakohus määruse, millega kohustas hagejat tagatist maksma, kuid tagatise maksis hageja kohtu deposiiti
  5. veebruaril
  6. Kolleegium esitab

§ 689lg 21 alusel kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

15. Kassatsioonkaebuse rahuldamise ja hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud kõigis kohtuastmetes

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

16. Kolleegium määrab kooskõlas

§ 174lg-ga 3 kindlaks kostja kassatsiooniastme menetluskulud.

Kostja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt osutasid lepingulised esindajad talle kassatsioonimenetluses õigusabi 9 tundi 6 minutit tunnihinnaga 210-295 eurot ilma käibemaksuta. Samuti on kostja menetluskuluks kassatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 100 eurot. Kokku palub kostja mõista hagejalt välja 2310 eurot 50 senti. Kolleegium peab kostja esindajate tunnitasu ja toimingute ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks ning määrab need taotletud ulatuses kindlaks. Küll aga märgib kolleegium, et kostja on tasunud kassatsioonkaebuselt riigilõivu seadusega ettenähtust rohkem. Riigilõivuseaduse § 59 lg 151 esimese ja teise lause koosmõjust tuleneb, et mittevaralise nõude hagi asjas kassatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot. Kuni 5

(6)2-18-8743 31. jaanuarini 2021 kehtinud

§ 132

lg 4 p 9 järgi loeti hagihinna tähenduses mittevaraliseks pankrotimenetluse nõude tunnustamise nõue. Seega on kostja tasunud kassatsioonkaebuselt ettenähtust 30 eurot enam lõivu. Põhjendatud menetluskuluks ei saa pidada enam makstud riigilõivu. Kokkuvõttes peab kolleegium kassatsiooniastmes kostja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 2280 eurot 50 senti. Rahuldamata jääb kostja taotlus määrata, et hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist. PankrS § 35 lg 1 p 6 järgi lõpetatakse intressi ja viivise arvutamine võlgniku vastu esitatud nõuetelt. 17.

§ 150

lg 1 p 1 järgi tagastatakse maksud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 150

lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. 18. PankrS § 431 lg 2 järgi ei kaeta kostja menetluskulusid hageja pankrotivara arvel ja ta saab menetluskulude nõude hageja vastu esitada pankrotivõlausaldajana, sealhulgas tingimusliku nõudena PankrS § 98 alusel. Seega ei mõista kolleegium kostja menetluskulusid hagejalt välja. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.