Obsah (10)

§ 172§ 5621§ 563§ 663§ 657§ 654§ 477§ 667§ 6§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 19.04.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-22-12109

) § 5621 lõike 3 järgi on vanemad kohustatud kohtumäärust viivitamatult täitma. Kohus juhtis vanemate tähelepanu asjaolule, et kõige objektiivsema hinnangu annab vanemate tegevusele ja oma lapsepõlvele täisealiseks saades nende laps. Vanematel on võimalik ümber hinnata oma ülikriitiline suhtumine teise vanemasse ja enda tegevuse ja arvamuse ainuõigeks pidamine, mis ei ole vanemate vahel lapsega suhtlemiskorras kokku leppimiseks, teostamiseks ja teineteise mõistmiseks hea alus. Kohus usub, et vanemad suudavad leida vajalikul määral mõistmist ja teineteisest lugupidamist, mida ühise lapse elu korraldamine eeldab ja on edaspidi võimelised lahendama lapse elu korraldamist 13 2-22-12109 puudutavad üksikasjad kohtu abita, ning arvestavad, et lapse arenguks on oluline turvaline suhe mõlema vanemaga. 38.

§ 172

lõigetele 1 ja 3 alusel jättis kohus lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus

1. Isa esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega määrata suhtluskord tema taotletud viisil. Kaebuses esitab isa ka taotluse lapse suhtes ekspertiisi korraldamiseks, esitades eksperdile küsimuse „Miks on lapsel väidetavalt tekkinud tõrge isa juurde minemisega ja isa juures ööbimisega ning mis oleks lahendus tõrke kõrvaldamiseks?“
2. Maakohtu kehtestatud suhtluskord ei arvesta lapse huvidega ning tõendid on jäetud analüüsimata ja hindamata. Olukorras, kus vanemate läbisaamine on konfliktne ja laps on seetõttu pingelises olukorras, on mõeldamatu, et kohus määrab suhtluskorra, mis sõltub vanemate kokkulepetest. Määruses puuduvad veenvad põhjendused, miks peaks isa ja lapse kontakt olema nii lühiajaline ja hälbima viimastel aastatel kujunenud kohtupraktikast niivõrd suurel määral.
3. Seoses suveperioodiks määratud suhtluskorraga leiab isa, et kui kohus loeb tõendatuks vanemate konfliktsed suhted, peaks eeldama, et vanemate vahel kokkulepete sõlmimine ei ole faktiliselt võimalik. Seega on kohus loonud olukorra, kus automaatselt kohaldub tavapärane suhtluskord ehk isa saab lapsega suve jooksul olla vaid seitsmel nädalavahetusel, mis ei ole lapse huve arvestav ega isale vastuvõetav. Maakohtu määrusest ei nähtu põhjendusi, miks ei ole lapse huvides veeta pea kolme kuu pikkusest suvevaheajast isaga pool, vaid üksnes kolmandik ja miks ei saa perioode määrata konkreetselt. Samuti ei nähtu määrusest, miks ei ole lapse huvides määrata veeta isaga kooliaasta siseseid koolivaheaegu. Seda ei saanud tingida isa sellekohase ettepaneku puudumine, sest kohtul on hagita menetluses kohustus lähtuda PKS § 123 lõikest 1 ka siis, kui see erineb vanemate seisukohast.
4. Suhtluskorras on määratud kindlaks lapse viibimine kummagi vanema juures emadepäeval ja isadepäeval. Puudub mõistlik põhjendus, miks see päev peaks algama alles kell 11, jäädes nii poolikuks. Isa hinnangul võiks laps olla vanemaga juba eelmise päeva õhtust, mis võimaldaks koos rohkemat ette võtta.
5. Vaidlustatud määrusest ei nähtu kaalutlusi, miks laps ei võiks mõlema vanemaga veeta jõulupühi või aastavahetust, ehkki üldteadaoleva asjaoluna loetakse perekondlike pühade veetmist kummagi vanema perekonnaga lapse huvidega kooskõlas olevaks. Kui maakohus leidis, et vahelduv elukoht või selle poole liikumine on lapse huvidega vastuolus, tulnuks istungil vanematega vähemalt arutada, milline oleks mõistlik suhtluskord, kui lapsele vahelduvat elukohta ei määrata ja kuidas võiks ja peaks jagunema koolivaheajad ja pühad. Maakohus seda ei teinud, mistõttu on lahend üllatuslik.
6. Maakohus ei pidanud vajalikuks määrata lapse õigust veeta vanematega aega välisriikides ega õigust osaleda kolmandate isikute poolt korraldatavatel olulistel perekondlikel tähtpäevadel ja jättis needki vanemate kokku leppida. Selline otsustus hälbib seni omaksvõetud kohtupraktikast, mille kohaselt on vaidluste lahendamiseks oluline lahendada küsimused, mis vanemate vahel on tekkinud ja mis on kohtu ette toodud. Kui kohus on seisukohal, et suhtlusõiguse reguleerimise esemeks ei saa olla lapse õigus reisida koos vanemaga välismaale 14 2-22-12109 või õigus osaleda teise vanema pereliikme pulmas, tulnuks seda menetlusosalistele selgitada ja vajadusel anda tähtaeg nõude täpsustamiseks. Kohtupraktikas on suhtlusõiguse üle peetavates vaidlustes lapse reisimise õigust ja perekondlikest sündmustest osavõtu õigust reguleeritud.
7. Põhjendamatu on vaidlustatud määruse resolutsiooni punktis 2.6 määratu, mis eeldab samuti vanemate vahelist kokkulepet, kui eemalolev vanem tahab suhelda lapsega n-ö väljaspool enda aega. Aeg, millal kumbki vanem on õigustatud lapsega telefoni vm teel suhtlema, peab olema erimeelsuste välistamiseks määratletud.
8. Suhtlemiskorras on poolte õiguste ja kohustuste meelde tuletamine asjakohane, mistõttu ei nõustu kaebaja maakohtu vastupidise seisukohaga, et neid küsimusi ei ole vaja määruses kajastada.
9. Kohus tugines asja lahendamisel ka lapse seisukohtadele. Arvestada tuleb, et laps on 8aastane ja tema selgitused on sellisel tasemel, kus ta ei suuda adekvaatselt ja põhjendatult oma soove ja tahtmisi edastada. Vaidlustatud määruses on sedastatud, justkui oleks laps kohtumisel eestkosteasutuse töötajaga ja määratud esindajaga väljendanud väga kindlaid seisukohti suhtluskorra osas. Nende dokumentide analüüsil sellist kindlameelsust ei järeldu, vaid nähtub, et laps on ebakindel. See tuleneb sellest, et lapsele on pandud koormus pooli valida. Kohus leidis õigesti, et lapsega kooselava vanema kohustus on veenda last teise vanemaga suhtlema. Kui aga menetluse käigus on ilmnenud, et koosolev vanem seda ei taha või ei ole selleks suuteline ja puudub tõsiseltvõetav väljavaade muutusteks, tuleks kohtul lahendada see olukord õiguslikult, andes isale rohkem aega lapsega koos olemiseks ja seeläbi võimalus last positiivselt mõjutada. Lapse jätmine muutumatusse olukorda on tema huvide vastane.
10. Määruses refereerib kohus KKK lasteaia XXX rühma õpetajate 29.08.2022 vastust. Arvestades, et praegusel ajal käib laps juba koolis ning tema suhtumine ja nägemus on aja jooksul muutunud, tugines kohus vananenud informatsioonile, mis ei ole enam adekvaatne ega aktuaalne.
11. Maakohus eiras isa seisukohti, spetsialistide arvamusi ja tõendeid, jättes need hindamata ja määruses kajastamata. Mh ei arvestanud kohus isa esitatud psühholoog AR hinnangut ja Eesti Pereteraapia Ühingu arvamust (isa 21.09.2022 seisukoha lisad 6 ja 7). Psühholoogi arvamusest nähtub, et lapse väljaütlemised, et ta ei soovi isa juurde minna, on tingitud muudest asjaoludest, millele psühholoog arvamuses viitab. Ka eestkosteasutuse 16.08.2023 seisukoht kinnitab, et lapse arusaamatu käitumine suhetes isaga on põhjustatud eelkõige ema poolt.
12. Isa jääb seisukoha juurde, et lapse normaalseks arenguks ja lähedussuhte hoidmiseks mõlema vanemaga on lapsele oluline vahelduv elukoht. Eeldused lapse kasvamiseks mõlema vanema juures on täidetud. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, milles ta nõustub eestkosteasutuse arvamusega, et suhtluskord, mil laps viibib võrdse aja ema ja isaga, ei ole lapse suhtes parim lahendus. Seni, kuni ei esine ohtu lapse turvalisusele, ei saa vanemate erinevus olla põhjuseks, miks laps ei saa elada mõlema vanema juures. Isa ei nõustu, et rohkem tema juures viibimine tooks suured muutused või ootamatused lapse elukorraldusse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis takistaksid lapsel viibida isa juures või tekitaksid lapsele ebamugavusi nt isa juurest kooli minemisel. Isa taotles vahelduva elukoha määramist poole aasta pikkuse harjumisajaga.
13. Kohtu põhjendused sunnivahendite kohaldamata jätmisel ei ole asjakohased. Isa esitas muudetud avalduse 05.07.2023, seega esmane avaldus ei oma sunnimeetmete aspektist enam õiguslikku tähendust. Seisukoht, et sunnimeetmete kohaldamine kahjustaks oluliselt lapse ja 15 2-22-12109 vanemate suhteid ja sellise olukorra tekitamine ei ole lapse huvides, ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Tuleb eristada sunnimeetmete kohaldamist ja sunnivahendite määramist. Sunnivahendite määramine lapsega suhtlemist korraldavas kohtumääruses on

§ 5621

lõike 1 järgi pärast 01.09.2022 esitatud avalduste suhtes väljaspool kohtu kaalutlusruumi. Praeguses menetluses oleks sunnivahendite määramata jätmine ka vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega, kuna varem kehtinud

§ 563

järgse lepitusmenetluse alustamine oleks võimalik ka pärast paarikordset kohtumääruse rikkumist ja põhjustaks vanematele mõttetult uue kohtumenetluse, mille tulemuseks oleks ikkagi sunnivahendite määramine.

1. Isa jääb 05.07.2023 avalduses toodud suhtluskorra juurde, mida toetab lapsele määratud esindaja. Alternatiivselt taotleb isa maakohtu määruse muutmist selliselt, et suhtlus toimuks vähemalt järgmistel tingimustel: 1) lapse peamine elukoht on ema juures aadressil MMM; 2) laps viibib isa juures: 2.1) igal teisipäeval (kui tegemist on nädalaga, mille jooksul veedab isa lapsega nädalavahetust) võtab isa lapse koolist / huviringist ja kolmapäeval viib lasteaeda / kooli. Koolist vabal päeval (koolivaheaeg vms) viib isa lapse ema koju või mujale kokkulepitud kohta; 2.2) igal teisipäeval (kui tegemist on nädalaga, mille jooksul ei veeda isa lapsega nädalavahetust) võtab isa lapse koolist / huviringist ja neljapäeva hommikul viib kooli. Koolist vabal päeval (koolivaheaeg vms) viib isa lapse ema koju või mujale kokkulepitud kohta; 2.3) igal teisel nädalavahetusel reedel kella 16.30-st kuni pühapäeval kella 19.00-ni (st paaris nädalatel); 2.4) koolivabal päeval võivad pooled kokku leppida, et ema toob lapse isa juurde ja isa viib lapse tema ja ema ühisesse elukohta tagasi; 3) laps antakse üle ema elukohas, mis asub Kuusalu vallas, välja arvatud, kui on kokku lepitud teisiti. Nt, kui laps on üleandmise hetkel koolis, huviringis, arsti juures vm ema poolt teavitatud kohas. Üleandmine toimub isa ja ema juuresolekul ning sellesse ei kaasata kolmandaid isikuid, sh ema ja või isa uusi elukaaslasi vms isikuid; 4) vanemad võivad kokku leppida lapse viibimises isaga täiendavatel aegadel ning vastavalt vajadusele võivad vanemad punktis 2 toodust kõrvale kalduda. Nt juhul, kui isa või laps haigestub, võivad vanemad kokku leppida lapse viibimise isaga muul ajal; 5) lapse sünnipäeval on vanematel õigus veeta lapsega koos aega. Sünnipäeva toimumise koht ja külaliste ring otsustatakse kokkuleppel; 6) Isadepäeva veedab laps isaga ja emadepäeva emaga tingimusel, et laps peab õhtul kell 19.00 olema tagasi selle vanema juures, kelle juures ta parasjagu punktis 2 toodust lähtudes peaks olema; 7) Paaris aastatel veedab laps 23.–24.12 emaga ja
2. (isa võtab lapse kell 12.00)–26.12 (isa toob lapse tagasi kell 19.00) isaga ning paaritutel aastatel
3. (isa võtab lapse hommikul arvestades ema tööajaga)–25.12 (isa toob lapse tagasi 25.12 kell 12.00) veedab laps isaga ja 25.–26.12 veedab laps emaga. Poolte kokkuleppel on võimalik, et ema toob lapse isa juurde ja isa toob ettenähtud ajal lapse tema ja ema ühisesse elukohta tagasi; 8) Paaris aastatel veedab laps 31.12–01.01 isaga (isa võtab lapse 31.12 hommikul, arvestades ema tööajaga ning toob lapse 01.01 kella 17.00-ks ema juurde) ja paaritutel aastatel veedab laps 31.12–01.01 emaga. Poolte kokkuleppel on võimalik, et ema toob lapse isa juurde ja isa toob ettenähtud ajal lapse tema ja ema ühisesse elukohta tagasi; 9) Suvekuudel veedab laps isaga juunis kaks nädalat, juulis kaks nädalat ja augustis kaks nädalat, arvestades, et laps saaks veeta emaga ema puhkusel järjest kolm täisnädalat. Suvine 16 2-22-12109 suhtluskord on erikorraldus ja sel ajal muid kohtumisi ei toimu, kui vanemad ei lepi kokku teisiti; 10) Lapse välisreisidel osalemise üle otsustavad vanemad ühiselt (st lapse võib viia välismaale ainult vanemate kokkuleppel). Samas teine vanem võib keelduda nõusoleku andmisest vaid mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks loetakse tõsist ohtu lapse elule ja tervisele. Vanemad on kokku leppinud, et lapse elule ja tervisele ei kujuta tõsist ohtu pelgalt asjaolu, et laps reisib teise riiki ning viibib teise vanemaga. Vanemad reisivad lapsega oma suhtluskorra järgsel või kokkuleppel muul ajal; 11) Vanem, kelle juures laps on, teeb ühiseid plaane lapsega ning teine vanem reeglina ei kavanda selleks ajaks lapsega ühiseid tegevusi; 12) Vanemate omavaheline suhtlus puudutab lapse elukorraldusega seotud küsimusi; 13) Vastavalt lapse viibimisele ema või isa juures, kohustuvad vanemad tagama lapse osalemise koolis, huviringides, ekskursioonidel jms üritustel; 14) Vanematel on õigus osaleda kõikidel lapse esinemistel koolis, spordivõistlustel, huviringides jmt üritustel; 15) Vanemad ei halvusta lapse kuuldes teist vanemat ega tema elukorraldust ega aruta eriarvamustega seotud küsimusi; 16) Vanemad on jooksvate küsimuste lahendamisel ja erandite tegemisel võimalusel paindlikud ning lähtuvad lapse vajadustest; 17) Vanemad vastavad teise vanema e-kirjadele ja telefonisõnumitele esimesel võimalusel; 18) Kui teine vanem on vaba, eelistatakse lapse hoidmisel tema vanemat teistele isikutele; 19) Lapsega seotud olulisest informatsioonist teatab vanem teisele vanemale esimesel võimalusel vahetult, telefoni või e-posti vahendusel; 20) Vanemad lepivad lapse elukorraldust ja lapsega suhtlemist puudutavad küsimused kokku omavahel, mitte lapsega; 21) Vanematel on õigus suhelda lapsega igal ajal telefonitsi, elektroonilisi jms vahendeid kasutades (st ka ajal, kui laps viibib teise vanema juures); 22) Ema kohustub tagama lapse kooli, huviringide jt asutustega suhtluse ja vajaminevate nõusolekute andmise ja isa kontaktandmete edastamise. Ema kohustub teavitama isa kõikidest olulisematest muudatustest ja olulisematest sündmustest. Lapse üleandmisel on ema pannud lapsele kaasa vajalikud riided ja tarbed ning isa annab lapse emale samade asjadega koos üle, millega isa lapse vastu võttis; 23) Kõik lapse tervist puudutavad olulisemad otsused kohustuvad vanemad vastu võtma ühiselt; 24) Vanemad toimivad vanema õiguste teostamisel ja vanema kohustuste täitmisel heas usus ning peavad alati silmas lapse parimaid huve, eakohaseid vajadusi ja arengut; 25) Vanemad tagavad lapsele turvalisuse, järelevalve, eakohase arengukeskkonna ja päevarežiimi (sh lapse uneajad, hügieen jms) ning eakohased tegevused. Vanemad kuulavad last ja tema poolt väljendatavaid muresid ning arvestavad lapse eakohaste soovidega, kui need on lapse heaolu ja arengu seisukohalt põhjendatud; 26) Kokkulepitud korda on võimalik muuta teise vanema nõusolekul, välja arvatud juhtudel, kui muudatused on tingitud lapse haigestumisest. Teisel vanemal on õigus saada informatsiooni lapse tervisliku seisundi kohta; 27) Muudatustest lapsega suhtlemisel tuleb teist vanemat teavitada esimesel võimalusel.
4. Isa hinnangul on vajalik välja selgitada põhjus, miks laps ei soovi isa juures ööbida. Maakohus jättis ekspertiisi taotluse rahuldamata, kuna see pidavat takistama perelepitust. See põhjus on ära langenud, mistõttu on vajalik ekspertiisi läbiviimine, et teha kindlaks, miks on lapsel väidetavalt tekkinud tõrge isa juurde minemisega ja seal ööbimisega ning mis oleks lahendus tõrke kõrvaldamiseks. 17 2-22-12109 Menetlusosaliste seisukohad
5. Ema vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud isa kanda. Ema esitas täiendavad tõendid ja taotluse määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungil.
6. Eestkosteasutus vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
7. Lapsele määratud esindaja leiab, et lapsel on vajalik suhelda mõlema vanemaga ajaliselt enam-vähem võrdselt, mistõttu toetab ta kaebusega taotletavat suhtluskorda. Menetluse edasine käik
8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 58. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrust tuleb

§ 657

lõike 1 punkti 2 alusel (koosmõjus §-ga 659) muuta, täiendades maakohtu määratud suhtluskorda vastavalt tervikresolutsiooni punktidele 5.2.6 ja 5.2.7, 5.2.11–5.2.17 ning sunnivahendite rakendamise osas. Muus osas jääb vaidlustatud määrus muutmata. Isa määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib kohus kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse

§ 654lõike 22 (koosmõjus §-ga 659) alusel.

59. Esmalt lahendab ringkonnakohus seni lahendamata taotlused.

§ 477

lõike 7, § 442 lõike 5, § 659 ja § 662 lõike 3 alusel võtab ringkonnakohus täiendavate tõenditena vastu ema 05.12.2023 määruskaebuse vastusele lisatud dokumentaalsed tõendid (t II kd lk 48–58), kuna need on asjakohased ja ringkonnakohus võtab need vaidluse lahendamisel aluseks.

1. Isa taotleb määruskaebuses lapsele ekspertiisi määramist, et selgitada välja, miks on lapsel tekkinud tõrge isa juurde minemisega ja seal ööbimisega ning mis oleks lahendus tõrke kõrvaldamiseks. Ema vaidleb taotlusele vastu leides, et see on puudustega ega ole lapse huvides. Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata. Ema on esile toonud, et vanematel ja lapsel oli plaanis ühine kohtumine kliinilise psühholoogi MSga, kes saaks aidata mh isa viidatud asjaolud välja selgitada, kuid kohtumine on juba kahel korral isa tõttu ära jäänud. Kolleegium nõustub emaga, et täiendava ekspertiisi läbiviimine on lapsele ebamõistlikult koormav olukorras, kus laps juba regulaarselt käib psühholoog MS vastuvõtul. Psühholoogi kokkuvõttest (määruskaebuse vastuse lisa 6, t II kd lk 56–57) nähtuvalt on lapsega perioodil 23.08– 24.11.2023 toimunud viis kohtumist; ka isale on korduvalt pakutud võimalust koos lapsega vastuvõtul osaleda, millest isa senini on ise loobunud (kirjavahetus psühholoogiga, t II kd lk 49–51). Samuti nähtub kirjavahetusest (MS 28.11.2023 e-kiri), et kohtumise eesmärk on lapse emotsionaalse enesetunde toetamine, vastumeelsuse põhjuste selgitamine ja lapse kindlustunde suurendamine oma vajaduste väljendamiseks. Kolleegium märgib, et isal on võimalik edaspidi koos lapsega psühholoogi vastuvõtul osaleda, kus ta saab mh esitada omapoolsed küsimused seoses lapse vastumeelsusega tema juures ööbimisega seoses.
2. Vastuses määruskaebusele taotleb ema asja läbivaatamist kohtuistungil. Kolleegium istungi korraldamiseks vajadust ei näe.

§ 667

lõike 3 esimesest lausest tulenevalt lahendatakse määruskaebus üldjuhul kirjalikus menetluses. Kaebuses ei ole esile toodud asjaolusid ega põhjendusi, mis tingiks kohtuistungi korraldamise vajaduse. Menetlusosalised on isiklikult ära kuulatud maakohtus kahel korral (28.09.2022, 04.10.2023) ning täiendava istungi korraldamine 18 2-22-12109 ei ole kolleegiumi hinnangul asja lahendamiseks vajalik ega menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes mõistlik. 62. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ja vastavate põhjendustega, et praegusel juhul ei ole lapse huvides määrata n-ö vahelduval elukohal põhinevat suhtluskorda.

§ 654

lõike 6 järgi koosmõjus §-ga 659 ringkonnakohus vastavaid maakohtu põhjendusi täies mahus ei korda. Maakohus leidis õigesti, et hetkel on lapse huvides eelkõige võimaldada talle stabiilsus ja rahulik elukorraldus ning vältida suuri muutusi ja ootamatusi tema elukorralduses. Lapse elukorralduses üheselt mõistetava stabiilsuse kindlustamiseks ja lapsel lojaalsuskonflikti võimaluse vähendamiseks ning arvestades, et laps soovib olla koos mõlema vanemaga, on maakohtu hinnangul mõistlik, et laps elab koos emaga ja viibib isa juures suhtluskorra alusel. Kord, mil laps viibib võrdse aja mõlema vanemaga, on võimalik vaid juhul, kui vanemate omavaheline suhtlemine toimub rahulikult ja ühises koostöös, mis praegusel juhul on puudulik. Maakohus tuvastas, et vanemate omavahelised suhted on komplitseeritud ja emotsionaalsed. Võrdselt kahes kodus elamine ei toeta last, eriti arvesse võttes tema ärevust ja korduvalt väljendatud soovi mitte isa kodus ööbida. Maakohus leidis, et ka tähtaegadega määratud järkjärguline üleminek eesmärgiga jõuda olukorrani, kus laps elab üle kahe nädala oma ema või isa juures, tekitaks lapses ebakindlust ning süvendaks võimalikku trotsi ja hirmu suhtlemiskorra täitmise ja oma emast edaspidi eemal viibimise ees. Vahelduval elukohal põhinev suhtluskord saaks toimida vaid lapse soovi aegamööda kujunemisel.

1. Vastuseks määruskaebuse väidetele, mis puudutavad vahelduval elukohal põhinevat suhtluskorda, märgib kolleegium järgmist. Nõustuda ei saa isaga, et maakohtu määrus erineb suurel määral viimastel aastatel välja kujunenud kohtupraktikast. Ema viitab vastuses kaebusele asjakohaselt Riigikohtu 15.02.2023 lahendile tsiviilasjas nr 2-21-
2. Viidatud lahendis leidis Riigikohus, et õige ei ole seisukoht, et lapsele tuleks eelduslikult määrata vahelduv elukoht juhul, kui ka vanem, kelle juures laps ei ela, on valmis ja võimeline lapsele vahelduvat elukohta pakkuma. Selline eeldus ei ole kooskõlas PKS § 123 lõikes 1 sätestatud põhimõtetega, mille kohaselt tuleb ka lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramisel lähtuda esmajoones lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi (RKTKm 15.02.2023, 2-21-5895, p 20). Antud juhul on maakohus teinud eelkõige lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades nii tema arvamust kui praegusel hetkel esiplaanil olevat lapse vajadust püsiva ja stabiilse elukorraldusele järele. Eeltoodust tulenevalt ei oma tähendust kaebuse väide, et kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis takistaksid lapsel viibida isa juures ning et vanemate erinevus ei saa olla põhjuseks, miks laps ei saa elada mõlema vanema juures. Need asjaolud ei olnud määravaks isa taotletud vahelduval elukohal põhineva suhtluskorra avalduse rahuldamata jätmisel.
3. Kaebuses leitakse, et lapse seisukohtadele hinnangu andmisel tuli arvestada, et laps on 8aastane, mistõttu ta ei suuda adekvaatselt ja põhjendatult oma soove ja tahtmisi edastada. Samuti ei järeldu lapse seisukohtadest kindlaid seisukohti suhtluskorra osas nagu maakohus leidis. Isa hinnangul on lapse arvamus mõjutatud ema tekitatud lojaalsuskonfliktist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti arvestanud asja lahendamisel mh lapse seisukohtadega ja teinud nendest õigeid järeldusi. Praegusel juhul on laps nii kohtus ärakuulamisel kui ka mitmetele spetsialistidele (Kuusalu valla lastekaitse spetsialist, t I kd lk 66–67, lk 123–124; lapsele määratud esindaja, t I kd lk 136; psühholoog MS, t II kd lk 56) väljendanud vastumeelsust isa juures pikemalt viibida ja ööseks jääda, mistõttu ei saanud maakohus seda asjaolu asja lahendamisel tähelepanuta jätta. Tsiviilasja materjalide põhjal ei kujunenud kolleegiumil ka veendumust, et lapse arvamuse kujunemine oleks sedavõrd ema poolt mõjutatud, et esineks alus jätta arvamusega arvestamata. Üksnes sellest, et lapse soov 19 2-22-12109 langeb kokku ema nägemusega suhtluskorrast, ei saa automaatselt järeldada, et laps on ema poolt oluliselt mõjutatud.
4. Küll aga nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga selles, et vaidlustatud määrus on vastuoluline. Ühelt poolt on kohus tuvastanud, et vanemate omavaheline suhtlus on raskendatud ja konfliktne, samas on kohus määranud suhtluskorra sellisel viisil, mis eeldab tavapärasest korrast kõrvalekaldumiseks (nt pühade ja tähtpäevade tähistamiseks) vanemate head koostööd ja mitmetes lapsega suhtlust puudutavates küsimustes igakordselt kokkulepete saavutamist. Ringkonnakohus saab vastavas osas suhtluskorda täiendada, lähtudes isa määruskaebuses esitatud alternatiivsest ettepanekust (vt käesoleva määruse punkt 52), mille osas oli ka emal võimalus vastuses määruskaebusele seisukoht avaldada. Ema märkis vastuses kaebusele üksnes üldsõnaliselt, et isa poolt alternatiivselt taotletav suhtluskord ei vasta lapse huvidele ning selliselt puuduks lapsel stabiilne elukorraldus, mis samal ajal last ebamõistlikult koormaks. Konkreetseid vastuväiteid ettepanekule ema ei esitanud. Seejuures ei ole ka põhjendatud, miks ei vasta lapse huvidele need suhtluskorra punktid, mis sisuliselt kattuvad ema poolt maakohtus (12.09.2022 menetlusdokumendis) esitatud suhtluskorra ettepanekuga. Samas märgib ema vastuses määruskaebusele, et jääb kõigi varasemalt esitatud seisukohtade ja vastuväidete juurde ning palub kohtul nendega asja lahendamisel arvestada. Seega saab ringkonnakohus suhtluskorra määramisel arvestada nii isa määruskaebuses toodud alternatiivset ettepanekut kui ema 12.09.2022 menetlusdokumendis esitatud ettepanekut.
5. Esmalt märgib kolleegium, et ei pea põhjendatuks muuta suhtluskorda osas, mis puudutab lapse viibimist isa juures üle nädala nädalavahetuseti ja vahenädalal ühel päeval nädala sees. Nädalavahetuse osas kattub maakohtu määratu enamuses isa taotletuga, erisus on üksnes pühapäeval lapse ema koju toomise kellaajas, mille puhul on maakohtu määratud kell 18.00 mõistlik. Samuti on mõistlik ja kantud eesmärgist vähendada vanemate omavahelisi kohtumisi miinimumini maakohtu määratu, et isa võtab lapse reedel otse koolist. Selline korraldus on kooskõlas ka isa menetluses varasemalt esitatud seisukohtadega. Seoses kohtumisega vahenädalal taotleb isa määruskaebuses määrata ööbimisega kohtumine, st isa läheb lapsele teisipäeval kooli või huviringi järele ja viib ta kolmapäeval kooli. Maakohus määras nädalasisese kohtumise alates koolipäeva lõpust kuni kella 18.00-ni. Ringkonnakohus möönab, et sellisel juhul jääb isa ja lapse kohtumine küll üpris lühikeseks, kuid praeguseks kujunenud olukorras ei ole lapse huvides seda regulatsiooni muuta. Arvestades, et lapsel on senini esinenud vastumeelsust ja stressi seoses isa juures ööbimisega, ei ole põhjendatud tekitada võimalust sellise olukorra tekkeks nädala sees, mil lapsel on vaja keskenduda eelkõige koolile ja huvitegevusele. Kui lapse ärevus ja vaimne olukord psühholoogi ja vanemate koostöö toel paraneb, võivad ka lapse soovid seoses isa juures ööbimisega muutuda ning sellisel juhul on vanematel võimalik kokku leppida täiendavates isa juures ööbimistes või kokkulepete mittesaavutamisel pöörduda suhtluskorra muutmise avaldusega kohtu poole.
6. Maakohus jättis suhtluskorras reguleerimata mh kohtumised pühadel ja tähtpäevadel, leides, et selles on vanematel võimalik kokku leppida täiendavalt või tähistada koos selle vanemaga, kellega koos laps suhtluskorra järgi viibib. Kolleegium nõustub kaebuse väitega, et määrusest ei nähtu kaalutlusi, miks laps ei võiks mõlema vanemaga veeta jõulupühi või aastavahetust. Seejuures tuleb arvestada, et laps veedab suhtluskorra alusel isaga vähem aega kui emaga, seega on väiksem tõenäosus, et pühad langevad isaga veedetavale ajale. Kuivõrd tuvastatud on ka problemaatilised suhted vanemate vahel, ei saa jääda lootma erikokkulepete sõlmimisele pühade tähistamise osas. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et mõistlik on suhtluskorras reguleerida jõulude ja aastavahetuse veetmine lapsega vastavalt isa taotletule (määruskaebuse punkti 2.27 alapunktid 7, 8). Ema ei ole vastuses määruskaebusele isa pakutud ettepanekule vastuväiteid esitanud. Lisaks nähtub asja materjalidest, et ka ema poolt 12.09.2022 20 2-22-12109 esitatud suhtluskorra ettepanekus on taotletud pühade ajaks sarnast suhtluskorda (st paaris aastatel veedab laps isaga 25.–26.12 ja 31.12–01.01 ning emaga 23.–24.12, paaritutel aastatel vastupidi), väikesed erisused on ainult lapsele järgi tulemise või ära toomise kellaaegades. Ringkonnakohus arvestab kellaaegade määramisel mõlema vanema ettepanekuid ja asjaolu, et korraldus oleks võimalikult sarnane ülejäänud suhtluskorras määratuga.
7. Seoses lapse sünnipäeva tähistamisega nõustub kolleegium maakohtuga, et seda ei ole mõistlik eraldi suhtluskorras reguleerida ning vanem saab tähistada lapsega sünnipäeva siis, kui ta lapsega koos viibib. Isa alternatiivses ettepanekus märgitu, mille kohaselt lapse sünnipäeval on vanematel õigus veeta lapsega koos aega, võib osutuda hoopis problemaatiliseks ja põhjustada vanemate vahel vaidlusi ja konflikte. Lapse huvides on, et ta saaks veeta oma sünnipäeva rõõmsalt ja pingevabalt ning seda ei pruugi võimaldada korraldus, mil mõlemal vanemal on õigus veeta lapsega tema sünnipäeval koos aega.
8. Emadepäeva ja isadepäeva tähistamise osas leiab isa määruskaebuses, et suhtluskorra järgne kohtumine võiks alata juba eelmisel õhtul, et jõuaks midagi koos järgmisel päeval ette võtta. Ema leiab vastuses kaebusele, et kellaaja muutmine võib tekitada täiendavat segadust ning toob esile, et viimased kolm aastat ei ole isa leidnud aega ega võimalust, et isadepäev koos lapsega veeta. Arvestades eeltoodut leiab ringkonnakohus, et selles osas ei ole põhjendatud maakohtu määratud suhtluskorda muuta ning maakohtu määratud ajavahemik kell 11.00–18.00 võimaldab soovi korral ka vanemal koos lapsega midagi ühiselt ette võtta, nt väljasõidu loodusesse vmt.
9. Isa leiab, et suveperioodiks määratud suhtluskord ei vasta lapse ja isa huvidele. Isa soovib veeta lapsega pikema perioodi kui 10 päeva kuus. Ringkonnakohus märgib, et muul ajal viibib laps isaga sõltuvalt kuust keskmiselt 8–11 päeva (st üle nädala reedest pühapäevani ja vahenädalal ühel tööpäeval). Arvestades vajadust tagada stabiilne elukorraldus ja toetada lapse emotsionaalset seisundit, ei ole hetkel lapse huvides määrata suhtluskorras suveperioodiks oluliselt pikemat suhtlusaega kui muul perioodil. Nagu eelnevalt märgitud, tuleb siinkohal arvestada ka lapse sooviga ning laps on siiani korduvalt väljendanud vastumeelsust pikemalt isaga koos viibida. 10 päeva on kolleegiumi hinnangul piisav aeg nt ühise välisreisi ettevõtmiseks. Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde ka ülejäänud koolivaheaegade puhul, mil laps saab veeta aega isaga vastavalt tavapärasele suhtluskorrale. Juhul, kui isa soovib koolivaheajal lapsega midagi pikemalt koos ette võtta (nt koos reisile minna), on selles võimalik lapse emaga täiendavalt kokku leppida. Asja materjalidest ei nähtu ning isa ei ole esile toonud, et ema oleks varasemalt takistanud isal lapsega reisida.
10. Isa leiab määruskaebuses, et aeg, mil kumbki vanem on õigustatud lapsega telefoni vm sidevahendite teel suhtlema, peab olema erimeelsuste vältimiseks määratletud. Maakohus määras, et laps võib sidevahendite teel eemaloleva vanemaga suhelda igal ajal ning eemalolev vanem võib lapsega suhelda kokkuleppel teise vanemaga igal lapse päevakavaga sobival ajal. Määruskaebuse esmase suhtluskorra ettepanekus (mis lähtub vahelduvast elukohast) on palutud lisaks lapse piiramatule õigusele suhelda eemal viibiva vanemaga, määrata vanema õigus lapsega suhelda konkreetsetel päevadel ja kellaaegadel. Alternatiivses ettepanekus on palutud määrata, et vanematel on õigus suhelda lapsega igal ajal sidevahendite teel. Seega on isa ettepanekud omavahel vastuolus ja alternatiivses ettepanekus taotletu ka vastuolus määruskaebuse põhjendustega. Ringkonnakohus nõustub eemal viibiva vanema ja lapse suhtlusõiguse määramisel maakohtu määruse ja vastavate põhjendustega. Isa esmases ettepanekus taotletu ei ole põhjendatud, kuivõrd kohus ei määra lapsele vahelduval elukohal põhinevat suhtluskorda. Maakohus leidis õigesti, et lapsel peab olema piiramatu õigus oma vanematega suhelda, kuid lapse huvides ei ole isa ettepanek anda eemalolevale vanemale 21 2-22-12109 samuti piiramatu õigus lapsega suhelda. Nagu ka isa ise määruskaebuses esile toob (punktis 2.21), ei ole põhjendatud, et teine vanem sekkub ajal, mil isa lapsega koos on, nt oma telefonikõnega isa ja lapse ühisesse tegevusse. Kolleegiumi hinnangul on mõistlik, et sellisel juhul tuleb suhtlemine lapsega koos viibiva vanemaga kooskõlastada, et tagada lapsele segamatu koosviibimine vanemaga, kelle aeg suhtluskorra järgi on.
11. Maakohus ei pidanud vajalikuks suhtlemise korras kajastada vanemate kohustusi omavahelisel suhtlemisel ja hooldusõiguse teostamisel, mis tulenevad PKS-ist. Isa soovib jätkuvalt eelmainitu määruses kajastamist, ema ei ole vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praeguses olukorras, kus on tuvastatud vanemate vahel konfliktsed suhted, pidada vanemate omavahelist suhtlemist puudutavate kohustuste märkimist suhtluskorra määruses ebamõistlikuks. Ringkonnakohus täiendab vastavas osas suhtluskorda, st määruskaebuse punkti 2.27 (ja käesoleva määruse punkti 52) alapunktidega 15, 16, 17, 19, 20, 24,
13. Kolleegium ei pea mõistlikuks ega vajalikuks lisada suhtluskorda määruskaebuse punkti 2.27 (ja käesoleva määruse punkti 52) alapunkte 10, 11, 12, 13, 14, 22, 23, 25,
14. Punktides 11 ja 12 märgitu on kohtu hinnangul iseenesest mõistetav, seejuures ei saa kohus lapsega suhtlemise korra raames piirata vanemate omavahelise suhtluse sisu. Punktid 10, 13, 14, 23, 25 ja 26 teine lause väljendavad vanema hooldusõiguslikke õigusi ja kohustusi (mh nt otsustusõigus tervist puudutavates küsimustes, õigus osaleda lapsega seotud sündmustel, kohustus tagada lapse turvalisus jmt ning arvestada lapse soovidega jne), mida ei ole asjakohane reguleerida suhtlemise korras. Vanematel on kõigis last puudutavates küsimustes ühine hooldusõigus, mis tähendab, et kõiki lapsega seotud olulisi küsimusi otsustavad vanemad ühiselt. Seoses punktis 22 märgituga ei ole menetlusosalised esile toonud, et ema teavitamiskohustuse või lapsele vajalike asjade kaasapanemisega oleks esinenud probleeme, et need küsimused vajaksid eraldi reguleerimist. Punkti 26 esimene lause kordab sisuliselt maakohtu määratud suhtluskorras sätestatut, mille kohaselt vanemad võivad leppida kokku määrusega sätestatust teistsuguses suhtluskorras. Maakohus käsitles ka lapse haigestumisega seonduvat leides, et lapse haigus suhtlemiskorra täitmist välistava tingimusena on lapse ja vanema kohtumise takistuseks väljaspool lapse kodu siis, kui kohtumine ei ole eluliselt võimalik.
15. Lapsega välismaale reisimise osas (määruse punkti 51 alapunkt 10) nõustub kolleegium maakohtu põhjendusega, et reisimiseks nõusoleku andmist ei saa asendada lihtsalt teise vanema teavitamisega, kuivõrd tegu on ühise hooldusõiguse küsimusega. Sõltumata teavitamisest saab reisida ainult poolte kokkuleppel. Isa ei ole esile toonud, et senini oleks esinenud probleeme reisimiseks nõusoleku saamisega. Juhul, kui vastavad probleemid tekivad, saab vanem vastava otsustusõiguse saamise avaldusega kohtusse pöörduda nagu ka maakohus on õigesti märkinud.
16. Ringkonnakohtu hinnangul puudub vajadus reguleerida täiendavalt lapse üleandmise korda (määruse punkti 52 alapunkt 3), kuivõrd see on selgelt ja arusaadavalt reguleeritud maakohtu määratud korras. Nagu kolleegium eelnevalt leidis, on põhjendatud viia vanemate vahelised kokkupuuted miinimumini ning seda tagab suhtluskorras määratu, et isa võtab lapse koolipäeval otse koolist.
17. Samuti ei pea kolleegium põhjendatuks märkida suhtluskorda seda, et kui teine vanem on vaba, eelistatakse teda lapse hoidmisel teistele isikutele (määruse punkti 52 alapunkt 18). Määruskaebuses ei ole selles osas esitatud põhjendusi ega ka esile toodud, et see teema oleks problemaatiline (nt teine vanem kasutab pidevalt kõrvaliste isikute abi lapse hoidmisel vmt). Pigem võib taotletav regulatsioon osutuda konfliktide allikaks. 22 2-22-12109
18. Määruskaebuses leitakse ka, et kohus on jätnud mitmed isa esitatud tõendid tähelepanuta. Samas ei ole esile toodud, millist asjaolu oleks kohus tõenditest tulenevalt pidanud teistmoodi tuvastama ja kuidas see on mõjutanud asja lõpplahendust. Küll aga nõustub kolleegium kaebuse väitega, et põhjendamatu oli asja lahendamisel arvestada XXX lasteaia XXX rühma õpetajate 29.08.2022 vastust (t I kd lk 39). Kuivõrd laps käib alates
19. a sügisest koolis, ei ole kõnealuses vastuses kajastatu enam asjakohane ega aktuaalne. Samas ei nähtu vaidlustatud määruse põhjendustest, et maakohus oleks viidatud arvamusele oma seisukoha kujundamisel ja asja lahendamisel tuginenud. Seega ei oma asjaolu, et maakohus on nimetatud arvamust määruses refereerinud, asja õige lahendamise seisukohalt olulist tähendust.
20. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega osas, milles kohus leidis, et käesoleval juhul ei olnud põhjendatud kohaldada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 lõigetes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmeid.

§ 6

kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming selle tegemise aja seaduse järgi.

§ 5621kehtib alates 01.09.2022.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sisaldub taotlus sunnimeetmete määramiseks isa 05.07.2023 avalduse muutmise avalduses, mille maakohus võttis menetlusse 02.08.2023. Seega saab praeguses menetluses kohaldada

§-i 5621 ja selle alusel määrata kohtumääruse rikkumise korral rakendatavaid sunnimeetmeid. Nimetatud sätte lõige 1 sätestab, et kohus määrab lapsega suhtlemist korraldavas kohtumääruses sunnivahendid, mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise korral, ja selgitab TMS § 179 lõigetes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmete rakendamise korda. Eeltoodu alusel määrab ringkonnakohus, et kohtumääruse täitmiseks võib läbi viia täitemenetluse. Kohus selgitab, et kohtumääruse rikkumisel võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida (TMS § 179 lõige 2). Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti TMS §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest (TMS § 179 lõige 22). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 79.

§ 173

lõike 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Maakohus jättis menetlusosaliste (v.a lapse) menetluskulud nende endi kanda. Kuivõrd ringkonnakohtu lahendi tulemusena on isa avaldus rahuldatud endiselt osaliselt, puudub vajadus muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. 80. Arvestades, et isa määruskaebus rahuldatakse osaliselt, on ringkonnakohtu hinnangul õiglane vaidluse olemust arvestades jätta määruskaebemenetluse kulud

§ 172

lõike 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad

§ 172lõike 3 järgi riigi kanda.

Seega puudub vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 23