Obsah (11)

§ 163§ 165§ 168§ 150§ 23§ 65§ 164§ 162§ 102§ 5§ 651

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Gea Lepik ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 09.05.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-21-3732 Kohtuasi X pärandvara pankrotim

) § 5 lg 2 ja § 150 lg 5 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 2). Määruse resolutsiooni p 4 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2 Asjaolud ja menetluse käik

1. Y (võlausaldaja) esitas 10.03.2021 Harju Maakohtule avalduse X pärandvara (võlgnik) suhtes pankroti väljakuulutamiseks. Kohus nimetas 30.03.2021 ajutiseks halduriks Indrek Nauri.
2. Maakohus kuulutas 17.05.2021 määrusega pärandvara pankroti välja ning nimetas pankrotihalduriks Indrek Nauri.
3. Maakohus kinnitas 20.09.2021 määrusega võlausaldajate nimekirja.
4. Pankrotihaldur esitas 01.11.2023 kohtule kinnitamiseks pankrotimenetluses koostatud lõpparuande. Aruande kohaselt oli pankrotivaraks Q pärandvara 3/16 suuruse osa, mis võõrandati avalikul kordusenampakkumisel hinnaga 3500 eurot ning nõudeõigus summas 550 eurot osaühingu Magic Money vastu, mida ei olnud võimalik realiseerida. Samuti kuulus pärandvara hulka hoiuse intress 0,16 eurot. Kokku oli pankrotivara suuruseks 3500,16 eurot. Lõpparuande esitamise seisuga oli võlgniku arvelduskontol 3498,38 eurot. Pankrotimenetluses tehtud väljamakseteks olid massikohustustena 123,16 eurot notari tasu ja 77,36 eurot pärimismenetluse alustamise notari tasu, mis tasuti võlausaldaja tasutud deposiidist; võlausaldaja menetluskulud 1371,40 eurot, mis tasutakse pankrotivarast ning ajutise halduri tasu 770,88 eurot, mis tasuti võlausaldaja poolt tasutud deposiidist. Pankrotihaldur palus määrata enda tasuks 1394,40 eurot (sh käibemaks), mis kuuluks välja maksmisele pankrotivarast. Pankrotihaldur taotleb alammäärast suuremat tasu, sest ta pidi algatama Q pärimismenetluse ja tuvastama pärandvara suuruse, esitama vastused võlausaldaja määruskaebustele ja kirjadele ning läbi viima kuus enampakkumist vara müümiseks. Lisaks palus pankrotihaldur kinnitada ülesannete täitmiseks tehtud vajalikud kulutused 5,10 eurot (panga teenustasud). Võlausaldajatele tehakse jaotiste alusel väljamaksed II järgu nõuete osas kokku 729,54 euro ulatuses.
5. Võlausaldaja esitas 15.11.2023 lõpparuandele vastuväite ning taotles lõpparuandele vastuväite esitamise tähtaja ennistamist. Võlausaldaja arvates on pankrotimenetluse läbiviimine olnud läbivalt puudulik ja haldur ebaprofessionaalne, täites oma ülesandeid lohakalt, põhjustades menetluse venimist ja täiendavate kulude teket. Võlausaldaja palub kohtul kontrollida halduri tasu taotluse põhjendatust, halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi. Võlausaldaja palub vähendada halduri tasu 0 euroni. Võlausaldaja palub ennistada lõpparuandele vastuväite esitamise tähtaja, sest ta oli 27.10.2023– 17.11.2023 haiguslehel.
6. Pankrotihaldur palus jätta võlausaldaja tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata või alternatiivselt vastuväite rahuldamata. 3 Maakohtu 02.01.2024 määrus
7. Maakohus jättis võlausaldaja taotluse lõpparuandele vastuväite esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja vastuväite läbi vaatamata; kinnitas lõpparuande ja lõpetas pankrotimenetluse; vabastas pankrotihalduri tema kohustustest; kinnitas pankrotihalduri poolt tehtud kulud 5,10 eurot; määras pankrotihalduri tasuks 1162 eurot, millele lisandub käibemaks 232,40 eurot (kokku koos käibemaksuga 1394,40 eurot) ning tagastas võlausaldajale pankrotimenetluse kulude deposiidi jäägi 2028,6 eurot. 7.
8. Pankrotihaldur avaldas pankrotiseaduse (

§ 163

lg 1) alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded teate andmetega, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda. Teates selgitati, et

§ 163

lg 2 kohaselt võib kohtule esitada lõpparuandele vastuväite 10 päeva jooksul teate avaldamisest. Seega oli vastuväite esitamise tähtajaks 11.11.

1. Võlausaldaja esitas vastuväite 15.11.
2. Selleks ajaks oli möödunud vastuväite esitamise tähtaeg.

§ 163

lg-s 2 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg, mis tähendab, et juhul kui võlausaldaja on tähtaja mööda lasknud, siis on ta vastuväite esitamise õiguse kaotanud. Vastuväite esitamise tähtaja ennistamise võimalust

ette ei näe. Olukorrad, kus pankrotimenetlusega seotud toimingute tegemise tähtaega saab ennistada, on

-s ammendavalt loetletud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) ei reguleeri lõpparuandele vastuväite esitamist, mistõttu selle seaduse alusel ei saa vaidlusalust tähtaega ennistada. Isegi kui vastuväite esitamise tähtaega saaks ennistada, puuduks selleks käesoleval juhul mõjuv põhjus. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on võlausaldaja ajavahemikus 27.10.2023– 17.11.2023 teinud avaldusi vähemalt seitsmes tsiviilasjas: 2-23-13590 (17.11.2023), 2-2313592 (07.11.2023), 2-23-13593 (06.11.2023 + 07.11.2023), 2-23-141536 (08.11.2023), 4-233452 (01.11.2023 + 08.11.2023), 2-23-14326 (09.11.2023), 2-23-15868 (28.11.2023). See loetelu ei ole ammendav. Eeltoodu põhjal jääb vastuväite esitamise tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja vastuväide läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 1 p 1 ja § 477 lg 1). Seejuures tuleb arvestada, et sisuliselt vaidleb võlausaldaja lõpparuande kinnitamise osas vastu ainult halduri tasule, mille põhjendatust kohus määruses käsitleb. 7.2. Pankrotihalduri ettepanekul ja

§ 163

alusel tuleb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega lõpetada ning vabastada pankrotihaldur tema kohustustest (

§ 165lg 3).

Määruse resolutsioonis on märgitud, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata ning milliste nõuete kohta kehtib võlgniku vastuväide (

§ 163lg 4).

Määrus on selles osas täitedokumendiks (

§ 168). 7.3.

Pankrotihalduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks (

§ 150lg 1 p 5) on panga teenustasud 5,10 eurot.

Tegemist on põhjendatud kulutustega ning need tuleb kinnitada. 7.4. Võlausaldaja ei ole oma vastuväites esitanud faktiväiteid selle kohta, et halduri tegevus oleks kuidagi vähendanud võlausaldajate võimalusi oma kohustuste rahuldamiseks pärandvara arvel. See, et võlausaldajad pankrotivara puudutavates küsimustes halduriga suhtlevad, ei anna põhjust järeldada halduri kohustuste täitmata jätmist. Enampakkumiste kordumise põhjustas halduri väitel võlausaldajaga seotud pakkuja OÜ Magic Money tegevus, millele võlausaldaja 4 ka vastu ei vaielnud. Alusetu on võlausaldaja arvamus, et haldurile peaks jätma tasu üldse määramata. Halduri tasu taotlus kuulub rahuldamisele. Halduri tasu vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele kui ka halduri kvalifikatsioonile. Halduri tunnitasu (61,16 eurot) ei ületa

§ 23

lg 3 kohast piirmäära (

§ 65lg 11, § 193 lg 5).

Tasu tuleb välja mõista võlgnikult. Haldur on kinnitanud, et pankrotivara on piisavalt halduri tasu katmiseks. 7.

1. Võlausaldaja eest pankrotimenetluse kulude deposiiti tasutud summade jääk on 2028,60 eurot, mitte 2028,57 eurot nagu pankrotihaldur välja tõi. Juhindudes TsMS § 195 lg-st 1 kuulub summa võlausaldajale tagastamisele. 17.01.2024 määruskaebus
2. Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu 02.01.2024 määruse punktide 1, 2, 3 ja 6 osas tühistada, ennistada lõpparuandele vastuväite esitamise tähtaeg, kinnitada lõpparuanne ja lõpetada pankrotimenetlus, kinnitada pankrotimenetluse kulud 5,10 eurot, määrata pankrotihalduri tasuks 0 eurot, vabastada pankrotihaldur tema kohustustest ning tagastada võlausaldajale pankrotimenetluse kulude deposiidi jääk. 8.
3. Maakohus on rikkunud eelkõige

§ 163lg-st 6 tulenevat kohustust ning ei ole lõpparuannet sisuliselt kontrollinud.

Kohus ei ole analüüsinud, kas lõpparuandega ei rikuta võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Maakohus ei analüüsinud, millised konkreetsed asjaolud põhjustasid menetluse ebamõistliku venimise ja ebavajalike kulude tekke. Olukorras, kus haldur ei ole iseseisvalt võimeline pankrotivara olemasolu tuvastama ning halduri tegevuse tõttu oli enampakkumistele registreerumine tehniliselt võimatu, ei saa halduri tasu taotlust täies ulatuses rahuldada. Eksitav on halduri hinnang, et ta pidi alustama Q pärimismenetluse ja tuvastama pärandvara suuruse. Tegelikkuses ei suutnud haldur pärandvara koosseisu tuvastada. 18.02.2022 teavitas haldur võlausaldajaid, et Q pärandvara väärtuseks on 1546 eurot ning see koosneb abikaasade ühisvarast, kuhu kuulus AS Tallink Grupp 1000 aktsiat, AS Ekspress Grupp 400 aktsiat ning sõiduk Mazda. Vastuseks võlausaldaja teabenõudele teatas haldur, et notari toimikus olevatest pankade vastustest nähtuvalt pole pärandaja pangakontodel raha. Võlausaldajal tutvus notari toimikus olevate pankade vastustega ja selgus, et pärandvara koosseisu kuulusid ka pangakontodel olnud rahalised vahendid 40 000 eurot. Kui haldur oleks oma ülesandeid täitnud mõistliku hoolega, ei oleks võlausaldajal olnud vajadust halduri töö osas järelevalvet või kontrolli teostada ning määruskaebusi esitada. Kõik võlausaldaja määruskaebused on rahuldatud. Haldur avaldas Ametlikes Teadaannetes ja oksjoniportaalis pangakonto numbri, kuhu ei olnud võimalik tagatisraha kanda ning põhjustas sellega enampakkumiste nurjumise. Seega põhjustas haldur ise pankrotimenetluse kulude suurendamise. Halduri tasu tuleb

§ 65

lg 5 alusel vähendada 0 euroni, alternatiivselt miinimumini või kohtu äranägemisel vajalikuks peetava summani. 8.2. Ekslik on maakohtu seisukoht, et vastuväite esitamise tähtaja ennistamise võimalust seadus ette ei näe. Seda tuleb hinnata TsMS, mitte

pinnalt. 5 Maakohus tõi välja, et võlausaldaja esindaja on ajavahemikus 27.10.2023–17.11.2023 teinud avaldusi vähemalt seitsmes tsiviilasjas. Seda asjaolu ei ole kohus menetlusosalistega arutanud ja selle osas puuduvad toimikus tõendid. Menetluse edasine käik

1. Pankrotihaldur vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Maakohtu 06.03.2024 määrus
2. Maakohus keeldus 06.03.2024 määrusega võlausaldaja määruskaebuse menetlusse võtmisest määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 3 vaidlustamise osas. Halduri tasu puudutavas osas jättis maakohus määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Sisuliselt on võlausaldaja rahulolematu haldurile määratud tasu küsimuses. Ülejäänud osas puudus võlausaldajal edasikaebeõigus, sest ta ei esitanud õigeaegselt lõpparuandele vastuväidet. Tegemist on õigust lõpetava tähtajaga ja ennistada seda ei saa. Menetlusõigusliku põhjendusena kaebaja poolt viidatud TsMS § 436 lg 4 reguleerib hagimenetluses tehtava sisulise otsustuse aluseid ega oma nimetatud küsimuses tähendust. Pankrotimenetluse lõpetamist ei saanud vastuväite esitamata jätmise tõttu vaidlustada (

§ 164lg 2), mistõttu jääb määruskaebus selles osas Ts

MS § 663 lg-st 1 tulenevalt menetlusse võtmata. Halduri tasu määramisele oli võlausaldajal

150 lg 5 alusel õigus esitada määruskaebus. Määruskaebus on esitatud tähtaegselt ja sellelt on tasutud riigilõiv. Määruskaebuse põhjendused ei lükka ümber haldurile tasu määramise õigsust, mistõttu jääb määruskaebus nimetatud osas rahuldamata ning kuulub edastamisele ringkonnakohtule. 25.03.2024 määruskaebus 11. Võlausaldaja esitas 25.03.2024 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 06.03.2024 määruse osas, milles maakohus keeldus võlausaldaja määruskaebuse menetlusse võtmisest. Maakohus eksis leides, et lõpparuandele vastuväite esitamise tähtaja ennistamist reguleerib ammendavalt

. Pankrotimenetluses lõpparuande kinnitamine on hagita menetlus, kus kohalduvad hagita menetluse põhimõtted. Hagita menetluses reguleerib tähtaegade võimalikku ennistamist TsMS. Võlausaldajal oli objektiivne põhjus tähtaja möödalaskmiseks. Asjaolu, et võlausaldaja oli 27.10.2023–17.11.2023 töövõimetu, on tõendatud töövõimetuslehe väljavõttega. Maakohus oleks pidanud tähtaja ennistama. Maakohus tugines asjaoludele ja tõenditele, mida toimikus ei ole. Nimelt ei nähtu toimikus tõendeid selle kohta, et võlausaldaja oleks 27.10.2023–17.11.2023 teinud avaldusi vähemalt seitsmes tsiviilasjas. Lõpparuanne on pankrotihalduri poolt koostatud 13.11.2023 kell 13.40 ja allkirjastatud 13.11.2023 kell 18.

1. Võimatu on tutvuda aruandega enne selle koostamist. Seega on võlausaldaja 14.11.2023 ja 15.11.2023 vastuväited esitatud tähtaegselt. 6 Maakohus leidis ebaõigesti, et võlausaldajal puudus määruse p-de 1–3 osas vaidlustamise õigus. Menetluse edasine käik
2. Pankrotihaldur määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 06.03.2024 määrus on seaduslik ja põhjendatud ja selle tühistamiseks puudub alus. Võlausaldaja 25.03.2024 määruskaebus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata. Maakohtu 02.01.2024 määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus määras pankrotihalduri tasuks 1162 eurot, millele lisandub käibemaks 232,40 eurot (kokku koos käibemaksuga 1 394,40 eurot). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab pankrotihalduri tasuks 840 eurot, millele lisandub käibemaks 168 eurot (kokku koos käibemaksuga 1008 eurot). Võlausaldaja 17.01.2024 määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, kajastamata tervikresolutsioonis maakohtu neid menetluslikke korraldusi, mis ei ole täitemenetluses täidetavad.
5. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha 25.03.2024 määruskaebuse osas (I), seejärel 17.01.2024 määruskaebuse osas (II) ning teeb lõpetuseks menetluslikud otsustused (III). I
6. Pankrotihaldur esitas 13.11.2023 kohtule

§ 162

alusel kinnitamiseks lõpparuande koos väljavõttega Ametlikes Teadaannetes 01.11.2023 avaldatud teatest lõpparuandega tutvumise võimaluse kohta tulenevalt

§ 163lg-st 1.

Asjaolu, et haldur on lõpparuande allkirjastanud selle kohtule esitamise päeval ehk 13.11.2023, ei anna alust asuda seisukohale, et lõpparuanne ei olnud Ametlikes Teadaannetes teate avaldamise seisuga koostatud ning sellega ei olnud võimalik teates märgitud asukohas tutvuda.

§ 163

lg 2 näeb üheselt ette, et vastuväite lõpparuandele võivad võlausaldajad esitada kohtule 10 päeva jooksul teate avaldamisest. Kuna vastav teade on avaldatud 01.11.2023, oli vastuväidete kohtule esitamise tähtaeg 13.11.2023 (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS § 136 lg 8). Võlausaldaja esitas 14.11.2023 kohtule teate, et soovib vastuväidet esitada ning 15.11.2023 esitas ta vastuväite. Vastuväide on esitatud pärast

§ 163lg-s 2 sätestatud tähtaja möödumist.

17. Maakohus leidis õigesti, et

§ 163lg-st 2 tulenev 10-päevane tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg ning seda ei ole võimalik ennistada. Ts

MS § 67 alusel saab ennistada seadusest tulenevat menetlustähtaega, kuid

§ 163

lg-s 2 nimetatud tähtaeg seda ei ole.

-s ei sisaldu üldnormi tähtaegade ennistamise kohta ning tähtaja ennistamise võimaluse näeb ette üksnes

§ 102, mis reguleerib nõuete esitamise tähtaja ennistamist.

Pankrotimenetlus on 7 oma olemuselt kollektiivne menetlus, mistõttu on

-s kõigile ette nähtud samad tähtajad. Kuna pankrotimenetlus peab olema efektiivne, saab

-s sätestatud tähtaegadest kõrvale kalduda üksnes juhul, kui see võimalus on eraldi seaduses ette nähtud (nagu

§ 102

puhul).

§ 163lg 2 puhul tähtaja ennistamise võimalus puudub.

1. Maakohtul puudus seoses sellega vajadus hinnata võlausaldaja väidet, miks ta ei saanud lõpparuandele tähtaegselt vastuväidet esitada. Samas ei muuda kohtu põhjendused võlausaldajal mõjuva põhjuse puudumise kohta maakohtu lõppseisukohta valeks ja kajastavad vaid maakohtu siseveendumuse kujunemist. Kohus ei ole hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (TsMS § 477 lg 5) ning uurimisprintsiibist tulenevalt võis kohus teisi võlausaldajaga seonduvaid menetlusi kohtute infosüsteemist vaadata ja nendest andmeid koguda.
2. Kohtul on hagita menetluses kehtivast uurimisprintsiibist tulenevalt võimalik ka võlausaldaja hilinenud vastuväidetega arvestada. Seda juhul, kui võlausaldaja on tuginenud mõnele objektiivsele puudusele, mida kohus ka ilma vastuväiteta arvestama peaks. Siinsel juhul oli võlausaldaja vastuväide suunatud halduri poolt taotletud tasu suuruse vaidlustamisele. Kohus pidi halduri tasu põhjendatust kontrollima ja on seejuures analüüsinud ka võlausaldaja vastuväiteid. 20.

§ 5

lg 1 kohaselt võib pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel. Kuna tähtaja ennistamata jätmise peale

edasikaebamise õigust ette ei näe, jättis maakohus selles osas õigesti võlausaldaja määruskaebuse menetlusse võtmata. Kuna võlausaldaja esitas lõpparuandele vastuväite hilinenult ning maakohus jättis selle läbi vaatamata, ei saanud võlausaldaja

§ 164

lg-st 2 tulenevalt lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise peale määruskaebust esitada. Maakohus jättis ka selles osas võlausaldaja määruskaebuse õigesti menetlusse võtmata. II 21. Pankrotihalduri esitatud tasutaotlusest (dtl 437–439) nähtuvalt palus haldur endale tasu määrata

§ 65

lg 5 alusel, mille kohaselt määrab kohus haldurile tasu § 651 lg-s 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Maakohus võttis ekslikult tasu määramisel aluseks

§ 65lg 12 kohase tunnitasupõhise arvestuse.

Halduri tasu määramise aluseks tuleb võtta

§ 65

lg 5 ja

§ 651lg 1.

22.

§ 651

lg 1 näeb ette, et halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6400 eurot on 24% pankrotivarast.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Praegusel juhul laekus halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse 3500 eurot, millelt arvestatava tasu alamäär on 840 eurot, millele lisandub käibemaks.

§ 65

lg 51 kohaselt võib kohus määrata haldurile§ 651 lg-s 1 nimetatud alammäärast suurema tasu, mis ei ületa lg-s 2 nimetatud ülemmäära, kui: 1) pankrotivara väärtus oli suur ning arvestades halduri tegevust vara suurendamisel ja tagasivõitmisel ei ole alammäära 8 kohaldamine õiglane; 2) haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes ega kasuta täiendavalt õigusabi; 3) kohus peab seda põhjendatuks. Kohus võib haldurile alammäärast suurema tasu määrata üksnes põhjendatud juhul. Seaduse järgi on pankrotivara suurus tasu määramisel küll orientiiriks, kuid eelkõige tuleb lähtuda halduri töö mahust ja keerukusest. Seega tuleb kohtul halduri tasu kinnitamisel hinnata, milline konkreetne halduri tegevus vara suurendamisel ja tagasivõitmisel õigustab haldurile tema soovitud tasu määramist. Sealjuures tuleb kohtul hinnata kõiki

§ 65

lg 51 p-des 1–3 nimetatud tingimusi ning vastavad kaalutlused tuleb esitada jälgitavalt ka kohtumääruses (RKTKm 02.03.2016, 3-2-1-183-15, p-d 13 ja 14). Haldur on alammäärast kõrgema tasu määramist põhjendanud sellega, et ta pidi alustama X isa Q pärimismenetluse ning tuvastama pärandvara suuruse, esitama vastused igale võlausaldaja määruskaebusele ja kirjale ning läbi viima kuus enampakkumist. Halduri töö maht (sh tegevus vara suurendamisel) käesolevas asjas ei ületanud tavapärast pankrotimenetluse läbiviimisega kaasnevat töömahtu ning alammäärast suurema tasu määramiseks puudub alus. Pankrotivara väärtus 3500 eurot ei olnud suur ning halduri tegevus vara suurendamisel ei väljunud tavapäraste ülesannete raamidest. Q pärandvara pankrotimenetluse algatamine ei ole ajamahukas toiming ning seda ei saa võrrelda võlgniku nimel kohtuvaidluses osalemisega (nt vara tagasivõitmise hagi esitamisel). Haldur ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et pärandvara suuruse väljaselgitamiseks tehtavate päringute koostamisele oleks eriliselt palju aega kulunud. Võlausaldaja määruskaebustele ja taotlustele vastuste esitamine kuulub samuti halduri tavapäraste tööülesannete hulka. Haldur on aruandes välja toonud, et vara müügi ja ettevalmistamise peale on tal terve menetluse jooksul kulunud kokku 4 tundi. 23. Põhjendatud ei ole määruskaebuse väide, et haldurile tuleks jätta tasu üldse määramata. Alammäärast väiksema tasu saab kohus

§ 65

lg 5 kolmanda lause järgi pankrotihaldurile määrata juhul, kui alammääras tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Seega peab kohus haldurile alammäärast väiksema tasu määramiseks olema tuvastanud, et halduri ülesanded pankrotimenetluses olid tavapärasest lihtsamad või esineb muu eriline asjaolu, mis seab kahtluse alla halduri õiguse saada alammääras tasu (RKTKm 08.02.2017, 3‑2‑1‑155‑16, p 14). Võlausaldaja heidab haldurile ette, et haldur ei selgitanud välja võlgniku isa pärandvara pankrotimenetluses kogu pärandvara koosseisu ning edastas võlausaldajatele selle osas ebaõiget infot. Samuti, et halduri lohakuse tõttu nurjusid enampakkumised, kuna haldur lisas enampakkumise teatesse vale konto numbri, kuhu tagatisraha tasuda ei saanudki. Haldur on selgitanud, et Q pärandvarasse kuuluval pangakontol oleva raha kohta tuli esialgne info pärimismenetlust läbiviivalt notarilt ning haldur ise ei pääsenud kolmanda isiku arvele ligi. Hiljem parandas notar halduri selgitustaotluse peale vea. Halduri sõnul ei vasta tegelikkusele ka võlausaldaja väide enampakkumise teates avaldatud vale kontonumbri kohta. 18.05.2023 toimunud enampakkumisele registreerus osaühing Prosando, kes maksis tagatisraha X pangaarvele. Osaleja ei teavitanud haldurit mingitest probleemidest arve numbriga. Ka Y ei ole haldurit ebaõigest kontonumbrist teavitanud. 9 Eeltoodut arvestades ei anna võlausaldaja väited alust haldurile alammäärast väiksema tasu määramiseks. Halduri selgitustest ning käesolevas menetluses teostatud toimingutest nähtuvalt on haldur täitnud oma ülesandeid nõuetekohaselt ning tema töömaht ei olnud tavapärasest väiksem. 24. Kokkuvõttes vastab halduri töö

§ 651

lg-s 1 sätestatud alammäärale ning sellest tulenevalt tuleb halduri tasuks määrata 840 eurot, millele lisandub käibemaks (lõpparuande esitamise seisuga 20%) 168 eurot, kokku 1008 eurot. Maakohtu määrus tuleb nimetatud summat ületavas osas tühistada. III

1. Praegusel juhul jääb võlausaldaja üks määruskaebus rahuldamata ning teine rahuldatakse osaliselt. Kuna pankrotimenetlus toimub kõigi menetlusosaliste (eelkõige võlausaldajate) huvides, on õiglane jätta määruskaebuste menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude jaotusest tulenevalt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
2. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Määruse peale, millega ringkonnakohus lahendab maakohtu määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise peale esitatud määruskaebuse, ei saa tulenevalt TsMS § 663 lg-st 2 Riigikohtule määruskaebust esitada (käesoleva määruse resolutsiooni p 1).

§ 5

lg 2 kohaselt võib pankrotimenetluses tehtud ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta edasi kaevata üksnes siis, kui see on

-s ette nähtud. Kuna siinsel juhul lahendas ringkonnakohus võlausaldaja 17.01.2024 määruskaebust üksnes halduri tasu puudutavas osas ning lõpparuande kinnitamise vaidlustamise õigus võlausaldajal

§ 164

lg-st 2 tulenevalt puudus, kohaldub edasikaebeõigusele

§ 150lg 5 (vt ka RKTKm 11.05.2016, 3-2-1-27-16, p 10).

Tulenevalt

§ 150

lg-st 5 ei saa halduri tasu määramise osas Riigikohtule määruskaebust esitada (käesoleva määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3). Määrus on edasikaevatav resolutsiooni p 4 osas tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1, mis sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 10