← Eesti

2-24-4932/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus Anu Vismann Kohtujurist Diana Endoja Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 21.05.2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-24-4932 Tsiviilasi R. L. (L.) j

§ 17lg-le 3)), mis muutub iga aasta 01.

aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutumisest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja

  1. Juhul, kui muutub lapsetoetuse määr vastavalt PHS § 17 lg-le 3, muutub vastavalt ka elatissummast lahutatav summa. 1.
  2. Kostja D. L. kohustub tasuma hagejale II O. L.le elatist alates 01.06.2024 kuni hageja II O. L. täisealiseks saamiseni (XXX) summas 287,72 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50 %

§ 17lg-le 3)), mis muutub iga aasta 01.

aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutumisest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja

  1. Juhul, kui muutub lapsetoetuse määr vastavalt PHS § 17 lg-le 3, muutub vastavalt ka elatissummast lahutatav summa. 1.
  2. Kostja D. L. kohustub tasuma hagejale I R. L.le ja hagejale II O. L.le elatist iga kalendrikuu eest ette hiljemalt jooksva kuu
  3. kuupäevaks hageja I R. L. ja hageja II O. L. seadusliku esindaja J. N. (N.) arveldusarvele nr EEXXX, selgitusega „elatis lastele“, näidates makse selgituses ära ka kalendrikuu nimetuse ja aastaarvu, mille eest elatist makstakse. 1 1.
  4. Pooled kannavad oma menetluskulud ise.
  5. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-
  7. Määrus toimetada pooltele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 3 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. MENETLUSE KÄIK
  8. Harju Maakohtu menetluses on R. L. ja O. L. hagi D. L. vastu elatise nõudes.
  9. Pooled esitasid kohtule kompromisslepingu, mis on kostja poolt allkirjastatud 17.05.2024 ja hagejate poolt 19.05.
  10. Pooled sõlmisid kompromisslepingu alljärgnevalt:
  11. Pooled kinnitavad, et kostjal D. L.l ei ole elatise võlgnevust perioodi 26.03.2024-31.05.2024 eest.
  12. Kostja D. L. kohustub tasuma hagejale R. L.le elatist alates 01.06.2024 kuni hageja R. L. täisealiseks saamiseni (XXX) summas 287,72 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50 %

§ 17lg-le 3)), mis muutub iga aasta 01.

aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutumisest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja

  1. Juhul, kui muutub lapsetoetuse määr vastavalt PHS § 17 lg-le 3, muutub vastavalt ka elatissummast lahutatav summa.
  2. Kostja D. L. kohustub tasuma hagejale O. L.le elatist alates 01.06.2024 kuni hageja O. L. täisealiseks saamiseni (XXX) summas 287,72 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50 %

§ 17lg-le 3)), mis muutub iga aasta 01.

aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutumisest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja

  1. Juhul, kui muutub lapsetoetuse määr vastavalt PHS § 17 lg-le 3, muutub vastavalt ka elatissummast lahutatav summa.
  2. Kostja D. L. kohustub tasuma hagejale R. L.le ja hagejale O. L.le elatist iga kalendrikuu eest ette hiljemalt jooksva kuu
  3. kuupäevaks hageja R. L. ja hageja O. L. seadusliku esindaja J. N. arveldusarvele nr EEXXX, selgitusega „elatis lastele“, näidates makse selgituses ära ka kalendrikuu nimetuse ja aastaarvu, mille eest elatist makstakse.
  4. Pooled kannavad oma menetluskulud ise.
  5. Pooled lühendavad TsMS § 661 lg 4 alusel määruskaebuse esitamise tähtaega menetluse lõpetamise määrusele 3 tööpäevani kohtumääruse pooltele kättetoimetamisest.
  6. Pooled esitavad kompromissi kohtule kinnitamiseks ning paluvad selle kinnitamisega tsiviilasjas menetlus lõpetada. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
  7. Kohus peab esmalt tsiviilasja menetluse selguse tagamiseks vajalikuks pooltele selgitada, et kuigi kohus on 01.04.2024 määruses märkinud hagejaks I O. L. ja hagejaks II R. L., käsitleb kohus vastavalt hagiavaldusele ja hagejate poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadele hagejana I R. L.t ja hagejana II O. L.t.
  8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 2
  9. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõike 3 esimesele lausele ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
  10. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
  11. Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §st 432 tulenevalt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
  12. Kui D. L. vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud määrusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).
  13. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et pooled kannavad oma menetluskulud ise.
  14. TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled lühendasid määruskaebuse esitamise õiguse tähtaega 3 päevale. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.