Obsah (5)

§ 1§ 29§ 150§ 23§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtujurist Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus Andres Suik 19.04.2024, Tallinn Gerda Johanson 2-24-1711 Force OÜ pankrotiavaldus Menet

§ 1

lg 2 ja lg 3 mõttes, sest võlgnik ei ole suuteline tasuma sissenõutavaks muutunud kohustusi ning võlgnikul puudub tõenäoliselt realiseeritav vara sellises ulatuses, et see kataks tema kohustused ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (dtl 32-33).

1. Võlgniku 2020 majandusaasta lõppes kahjumiga summas 8739 eurot, 2021 majandusaasta 81 826 euro suuruse kasumiga ning 2022 majandusaasta 16 350 euro suuruse kasumiga.
2. majandusaasta aruannet võlgnik esitanud ei ole. 2020 majandusaasta aruande põhjal selgub, et võlgniku uue ärisuuna kujundamisel mängis olulist rolli endise võlgniku töötaja A S astumine osanikuks ja juhatuse liikmeks. Ent
3. aasta lõpus otsustas juhatuse liige ja osanik A S võlgnikust lahkuda, mis tõi kaasa olukorra, kus planeeritud investeeringuid ei õnnestunud enam rakendada, mis omakorda põhjustas võlgniku tegevuse sisulise seiskumise.
4. aasta majandusaasta aruandes on märgitud, et võlgnik on viinud oma kulud minimaalseks ning ettevõttel puuduvad nii kliendid kui ka tegevusplaan (dtl 28-29). Ajutine haldur peab usutavaks võlgniku poolt avaldatud põhjuseid tekkinud püsiva maksejõuetuse kohta. Osaniku A S lahkumisega jäid võlgnikul kohustused püsima, kuid uut klientuuri ei õnnestunud luua. Samuti on võlgniku juhatus avaldanud, et muud püüdlused ettevõtjat päästa ei kandnud vilja ning müügitulu luua pärast A. S lahkumist enam ei õnnestunud. Võlgnikul oleks võimalik maksevõime taastada peamiselt läbi kliendibaasi ning sissetulevate tööde, kuid kuna puudub nii kliendibaas kui ka ajutise halduri hinnangul vajalik kompetents edasisteks strateegilisteks plaanideks, siis väga suure tõenäosusega võlgniku maksevõime ei taastu. Force OÜ majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole ajutise halduri hinnangul seega enam võimalik, sest füüsiliste isikute tasandil puudub ressurss ja kompetents äritegevust jätkata (dtl 31-33).
5. Ajutise pankrotihalduri tehtud järelepärimiste kohaselt omab võlgnik Swedbank AS-is kahte arvelduskontot. Arvelduskontot nr xxx, mille jääk on 0,76 eurot (kontol on broneering 6.00 EUR kaardi kuutasudest) ja arvelduskontot nr xxx, mille jääk on 0 eurot. Põhivara võlgnikul sisuliselt puudub ning põhivara on müüdud järgemööda laenude katmiseks. 31.01.2024 pankrotiavalduse kohaselt on varana märgitud raamatud summas 200 eurot ning elektroonika summas 400 eurot. Varadele antud hinnang põhineb suuresti võlgniku poolt antud seisukohtadel ning võib tegelikkuses muutuda. Lisaks on võlgniku endine raamatupidaja on ajutisele haldurile edastanud võlgniku raamatupidamisdokumendid, kuid kinnitanud, et raamatupidamisdokumendid kajastavad võlgniku seisu 2023 mai seisuga. Võlgnik ei ole raamatupidamisteenust pärast 2023 maikuud enam tellinud ning raamatupidamisprogrammis ei vasta andmed ajutise halduri aruande koostamise ajale. Kokkuvõtvalt on ajutine haldur aruandes märkinud, et võlgniku vara võib kokku olla hinnanguliselt 600 euro väärtuses, võlgnikul puuduvad nõuded ning valdav põhivara on jooksvalt kohustuste katteks võõrandatud (dtl 29-30). Swedbank Liisingul on võlgniku vastu liisingulepingust tulenev tingimuslik nõue summas 14970,73 eurot. Täpne nõue selgub pärast liisingvara realiseerimist. Võlgniku vastuse 2-24-1711 kohaselt on auto pangale tagastatud ning panga poolt müügis. Lisaks on võlgnik vastuses teabenõudele märkinud, et võlgnikul on kohustus Telia ees summas 4402,75 eurot (dtl 31).
6. Force OÜ maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb käesolevas menetlusstaadiumis lugeda ajutise halduri hinnangul võlgniku osaniku ja juhatuse liikme A S lahkumist, kellel oli vajalik oskusteave ja pädevus ühingu majandustegevust kasumlikult korraldada. Ajutine haldur ei ole tuvastanud raskeid juhtimisvigu, kuid ei välista nende olemasolu (dtl 34). Võõrandatud põhivara tagasivõitmise perspektiiv on ajutise pankrotihalduri hinnangul madal (dtl 35).
7. Ajutine haldur tegi ettepaneku anda võlgnikule võimalus tasuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud summa, 5 000 eurot. Kohus tegi 19.03.2024 võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks 5000 eurot tähtajaga 01.04.2024 (dtl 212-213). Teade avaldati Ametlikes Teadaannetes 19.03.
8. Kohtumääruse tegemise ajaks deposiiti tasutud ei ole.
9. Kohus tegi 02.04.2024 Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus Force OÜ pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohus määras avalduse esitamise tähtajaks 12.04.2024 (dtl 216). Tähtaega pikendati Konkurentsiameti taotlusel kuni 22.04.2024 (dtl 218-222). Konkurentsiamet teatas 16.04.2024 vastuses, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada Force OÜ pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks oluline avalik huvi (dtl 228).
10. Arvestades eeltoodut, kohus lõpetab Force OÜ pankrotiavalduse menetluse

§ 29

lg 1 ja lg 3 alusel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning avaldab sellekohase teate väljaandes Avalikud Teadaanded. Vastavalt

§ 29

lg-tele 1 ja 3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 9. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul kohustusi kokku vähemalt 4402,75 eurot, lisaks on võlgniku vastu tingimuslik nõue summas 14 970,73 eurot. Võlgniku olemasolevast varast ei pisa sissenõutavaks muutunud rahaliste kohustuste täitmiseks (võlgniku vara võib kokku olla hinnanguliselt 600 euro väärtuses). Pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti tasutud ei ole. Kohtu hinnangul on täidetud

§ 29

lg 1 ja 3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 10.

§ 29

lg 5 kohaselt kui menetlus lõpetatakse

§ 29

lg 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. Ajutise halduri aruande kohaselt on äriregistri andmetel ettevõtja töötajate arv 0 ning võlgniku poolt ajutisele pankrotihaldurile antud vastuse järgi samuti töötajad puuduvad. 11.

§ 29

lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. 2-24-1711 12. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Äriseadustiku (ÄS) § 219 lg 1 kohaselt annavad likvideerijad osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Kohus määrab vastavalt ajutise halduri ettepanekule võlgniku dokumentide hoidjaks R K’i (isikukood xxx). Menetluskulud 13.

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. 14.

§ 23

lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ja ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65lõikes 1 sätestatust.

Vabariigi Valituse 08.12.2023 määruse nr 113 § 1 alusel on 2024 kuutasu alamäär 820 eurot ja seega on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 164 eurot. 15. Ajutine haldur on esitanud tasunõude 15 töötunni eest kokku 2745 eurot (150 eurot tund, millele lisandub käibemaks summas 495 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades on taotletud tasu põhjendatud ja tuleb välja mõista. Ülesannete täitmisele kulunud aeg on põhjendatud ega ületa

§ 23lg 3 järgset piirmäära.

Ajutise halduri taotlusel ja

§ 23

lg 6 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ-le. Büroo on käibemaksukohustuslane (KMKR nr EE100352496), mistõttu lisandub halduri tasule käibemaks (

§ 65lg 11).

16. Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulud. Ajutine pankrotihaldur on taotlenud

§ 23lg 4 alusel tasu hüvitamist riigi vahenditest.

Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruandega ja asjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et ajutise pankrotihalduri tasu ei ole võimalik pankrotivara arvel kanda.

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise kord on

§ 23lg 51 alusel kehtestatud justiitsministri 01.

veebruari 2021.a määrusega nr 2. Määruse § 1 lg 2 kohaselt arvutatakse riigi vahenditest hüvitatava tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Tasu suurus on 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 2 lg 1). Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus 15 tunni eest on 1207,80 eurot (käibemaksuga, arvestuse aluseks olev tehe: alustatud pooltunde 30 * 33 eurot * 1,22). Kuna justiitsministri määruse alusel arvutatud hüvitise suurus ületab ühekordset kuupalga alammäära, kuulub

§ 23

lg 4 teises lauses kehtestatud piirangu tõttu riigi vahenditest hüvitamisele ajutise halduri tasu 1000,40 euro ulatuses (820 eurot * 1,22). Ajutise pankrotihalduri tasust ülejäänud 1744,60 eurot mõistab kohus välja võlgnikult. 2-24-1711 17.

§ 29

lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik