2-22-5452/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 26.04.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-22-5452 Kohtuasi X hagi Statistikaameti vastu lisatasu ja tulemustasu väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 22.02.2023. a otsus Kaebuse esitaja ja liik X apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 4100 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Ero Liivik Kostja Statistikaamet (registrikood 70000332), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Päivi Margna Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 22.02.2023. a otsus muutmata.

2.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus X kanda.

4.Mõista Xlt Statistikaameti kasuks välja apellatsioonimenetluse menetluskulud 528 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Xl tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

2-22-5452 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1. X (hageja) esitas 02.02.2022 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Statistikaameti (kostja) vastu lisatasu 3030 eurot ja 2020. a tulemustasu 1070 eurot väljamõistmiseks. TVK jättis 22.03.2022 otsusega avalduse rahuldamata.

1.1. Hageja ei nõustunud TVK otsusega ja palus kohtule 13.04.2022 esitatud hagis mõista kostjalt välja lisatasu 3030 eurot ja 2020. a tulemustasu 1070 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

1.2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14.01.2019 töölepingu, mille alusel hageja asus kostja juurde tööle andmetöötleja ametikohale. Hageja töötab kostja juures samal ametikohal ka praegu. Hageja tööülesandeks on andmekogumine. Kostja on nõudnud hagejalt täiendavate ametijuhendis nimetamata ülesannete täitmist nagu andmeesitajate nõustamist ja andmekogumise eesmärkide täitmist. Samas on nõustamine kostja juures töötavate kõrgemalt tasustatud ametnike (nt vanemandmetöötleja, klienditoe konsultant jne) juhendites, kelle töötasu on suurem hageja omast. Hageja hinnangul on kostja viidatud andmekogumise tegevuse juhend, mis näeb ette andmetöötleja kohustuse ettevõtetega suhelda ja teatud asjaolusid selgitada, käsitatav tüüptingimusena. Märgitud juhendiga on kostja jätnud endale õiguse muuta ühepoolselt hagejaga sõlmitud töölepingu tingimusi. Seetõttu on juhend kui tüüptingimus tühine. Alternatiivselt tuleb andmekogumise tegevuse juhend jätta arvestamata, sest hageja tööülesanded sisalduvad töölepingus ja ametijuhendis. Nendes ei sisaldu kohustust nõustada andmeesitajaid.

1.3. Hageja on täitnud alates 2019. a jaanuarist kuni hagi esitamiseni ülesandeid (andmeesitajate nõustamine ja andmekogumise eesmärkide täitmine), mis ei kuulu tema ametikohustuste hulka. Hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu viidatud ülesannete täitmise eest kokku 3030 eurot.

1.4. Hageja palus mõista kostjalt välja ka tulemustasu 2020. a eest vanemandmetöötleja ühe kuu töötasu ulatuses, kokku 1070 eurot. Andmetöötlejatele ei makstud tulemustasu, kuigi selleks oli õigustatud ootus.

Kostja vastuväited 2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja ei ole nõudnud hagejalt selliste tööülesannete täitmist, mis väljuvad hageja töölepingulistest kohustustest. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Oluline on eristada töökohustuste täitmisega kaasnevat selgitamiskohustust ning teiste ametikohtade nõustamiskohustust. Hageja tööülesandeid reguleeriva andmekogumise tegevuse juhendi järgi on tema tööülesandeks muuhulgas ettevõtetega suhtlemine. Hageja ametiülesandeks on selgitada informatsiooni edastamisel ettevõtetele küsimustikuga seotud asjaolusid, nt miks seda täidetakse, miks on ettevõte valemisse võetud jne. Hageja tööülesandeks ei ole nõustamine.

Andmekogumise tegevuste juhend ei ole tüüptingimus. Kostja ei muuda ametijuhendi tingimusi 2 2-22-5452 töötajaid teavitamata ehk ühepoolselt. Töötajad saavad muudetud ametijuhenditega tutvuda ning kinnitavad nendega tutvumist allkirjaga. Ametijuhendite muutmisel ei ole kostja hageja töökohustusi muutnud. Ametijuhendis sätestatud tingimused ei ole töölepinguga vastuolus.

2.2. Hagejal on kohustus selgitada tema andmekogumise valdkonnas (väliskaubanduse) andmeesitajatele küsimustikega seonduvat. Kui esitatavad küsimused väljuvad hageja vastutusalast või kui need on liiga keerulised või kui hagejal ei ole vastavat informatsiooni, on talle tagatud võimalus edastada ettevõtte küsimus vastamiseks pädevale isikule (nt valdkonna analüütik, vanemandmetöötleja jne). Kui hageja asus ise täitma ülesandeid, mille suhtes tal kohustus puudus, ei anna see talle õigust nõuda kostjalt lisatasu. Kui ettevõte pidas hagejat oma isiklikuks nõunikuks, tuli hagejal ettevõtte nõudmisele vaatamata suunata see ülesanne täitmiseks selleks ettenähtud isikutele.

2.3. Hagejal puudub õiguslik alus nõuda tulemustasu. Tulemustasu said töötajad, kes saavutasid seatud eesmärgid. Tulemustasu ei lubatud kõikidele töötajatele, veelgi vähem konkreetselt hagejale. Hageja ei ole selgitanud, miks ta nõuab tulemustasu vanemandmetöötleja ühe kuu töötasu suuruses.

Maakohtu otsus ja põhjendused 3. Harju Maakohus jättis 22.02.2023. a otsusega hagi rahuldamata.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on tuvastatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:

1)Hageja ja kostja sõlmisid 14.01.2019 töölepingu, mille alusel hageja asus andmetöötleja ametikohale. Töölepingu p 1.4 järgi on töötaja ametikohustused määratud ametijuhendis.

Lepingu p 7.1 esimene lause sätestab, et lisaks lepingule tulenevad poolte kohustused seadusest, määrustest, tööandja kehtestatud reeglitest ja eeskirjadest;

2)Ametijuhend näeb ette järgmised andmetöötleja teenistusülesanded: andmekogumise teostamine ja andmete laadimine; andmetöötluse teostamine; tootmissüsteemi testimine ja pilootimine; valimi haldamisel osalemine; hindamiseks vajaliku sisendi kogumine; ametijuhendis kajastamata ühekordsete ülesannete täitmine; oma teenistuskoha teenistusülesannete täitmisega seotud olulise teabe koondamine ja säilitamine; osakonna ülesannete täitmise olukorraga kursis olemine, töös esinevatest tõrgetest teavitamine, kiiretel tööperioodidel või ameti töös ootamatute tõrgete ilmnemisel ameti teiste teenistujate abistamine.

3.2. Maakohus tuvastas, et lisaks andmetöötleja ametijuhendile on kostja kehtestanud ka andmekogumise tegevuse juhendi ja andmeesitajaga suhtlemise juhendi, mis on mõlemad hagejale siduvad. Tegemist ei ole tüüptingimustega võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 mõttes.

Ametijuhenditele ei kohaldu ka VÕS § 38. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et juhenditega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu hageja kahjuks rikutud. Juhenditest ei tulene kostjale õigus muuta ühepoolselt hagejaga sõlmitud töölepingu tingimusi.

3.3. Hageja tõi hagis välja, et kostja nõudis temalt töölepingus kokku leppimata kahe ülesande täitmist: andmeesitajate nõustamist ja andmekogumise eesmärkide täitmist. Ametijuhendis on välja toodud tulemuslikkuse kriteeriumid, millele andmekogumine peaks vastama. Seetõttu ei ole põhjendatud hageja väide, et kostja nõudis temalt töölepingus puuduva ülesande – andmekogumise eesmärkide – täitmist.

3.4. Hageja heidab kostjale ette peamiselt seda, et hageja peab nõustama andmeesitajaid, kuigi tema tööleping ei näe vastavast töökohustust ette. Hageja tööleping ja andmetöötleja ametijuhend ei näe ette andmeesitaja nõustamist. Andmekogumise tegevuse juhend näeb ette, et andmetöötleja suhtleb ettevõtetega. Ka andmeesitajaga suhtlemise juhend näeb ette asjaolud, 3 2-22-5452 mida andmetöötleja peab andmeesitajale suhtlemise käigus selgitama. Maakohus järeldas, et ettevõtetega suhtlemist saab pidada andmetöötleja töö iseloomust tulenevaks kohustuseks töölepingu seaduse (TLS) § 15 lg 2 p 1 mõttes.

3.5. Kui osa andmeesitajaid peavad andmetöötlejaid oma personaalseteks nõunikeks ja pöörduvad nende poole küsimustes, mis ei ole seotud andmetöötleja ametiülesannetega, on viimasel õigus küsimustele vastamisest keelduda või alternatiivselt suunata andmeesitaja kolleegi poole, kelle töökohustuseks on vastata andmeesitaja küsimustele. Kui hageja on otsustanud asuda täitma ülesandeid, mis väljuvad tema ametikohustuste piiridest, ei anna see talle õigust nõuda kostjalt lisatasu maksmist.

3.6. Maakohus leidis, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt 2020. a eest tulemustasu maksmist.

Kostja on koostanud tulemustasu maksmise kriteeriumid. Tulemustasu saamise kriteeriumid olid järgmised: osakonnajuhataja jaotas tulemustasu töötajate vahel, kes tegid eelmisel aastal üle ootuste tulemuse ja kelle väärtuspõhine käitumine oli ootuspärane; tulemustasu saamise aluseks on osakonna eesmärkide saavutamine 100%; personaalse tulemustasu suuruse määrab juht vastavalt teenistuja panusele.

3.7. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et ta vastas tulemustasu saamise tingimustele.

Hageja väide, et temaga sama meeskonna liikmed said tulemustasu, ei ole tulemustasu saamise seisukohalt asjakohane, sest tasu maksmine kolleegidele ei anna hagejale õigust automaatselt tulemustasu saada.

3.8. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohus määras menetluskulude suuruse rahaliselt kindlaks. Kostja menetluskuluks olid õigusabikulud 1674 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutati kostjale õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta) kokku 13 tundi 56 minutit. Maakohus leidis, et arvestades vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on kostjale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär mõistlik. Maakohus leidis, et kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvad lepingulise esindaja menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik.

Apellatsioonkaebus 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

4.1. Hageja arvates ei ole maakohus viinud läbi TsMS-ile vastavat eelmenetlust asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, samuti ei ole maakohus täitnud nõuetekohaselt selgitamiskohustust. Hagejat ei esindanud menetluses advokaat, seega oleks maakohus pidanud täitma selgitamiskohustust suuremas ulatuses. Hageja ei saanud aru, et maakohus menetles asja lihtmenetluses. Maakohus oleks pidanud hagejale selgitama, et tema esitatud tõendid ei tõenda, et ta vastas tulemustasu saamise kriteeriumitele. Maakohus ei juhtinud hageja tähelepanu kordagi sellele, milliste tõenditega hageja saaks oma väiteid lisatasu või tulemustasu saamise õigust tõendada või millisel erineval õiguslikul alusel oleks ta veel võimalik oma nõuet esitada.

Maakohus ei selgitanud, et hageja peab esile tooma, millised juhendites sisalduvad osad võivad olla tüüptingimused.

4.2. Maakohus leidis ekslikult, et kui hageja täitis tööülesandeid, mis väljusid tema ametikohustuste piiridest, ei tekkinud tal õigust nõuda kostjalt lisatasu. Tööandja ei ole esitanud andmeid tööaja arvestuse kohta ning seetõttu ei saanud hageja neid ka ümber lükata.

4.3. Maakohtu otsus on vastuoluline küsimuses, kas hagejal oli kohustus andmeesitajaid nõustada. Kui hageja täitis täiendavaid töökohustusi, on tal õigus saada selle eest lisatasu 4 2-22-5452 (töötasu). Maakohtu järeldus (otsuse p. 11), et hagejal puudub õigus saada lisatasu, on vastuolus TLS § 28 lg-tega 1 ja 2.

4.4. Maakohus on eksinud menetluskulude kindlaksmääramisel. Maakohus määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1674 eurot. Kokku vaidlustas hageja kostja menetluskulud 474 euro ulatuses. Kostja lepingulise esindaja kulu seoses 15.10.2022 dokumendi esitamisega on põhjendamatu, sest seisukoht esitati ilma maakohtu korralduseta.

Põhjendamatu on ka 13.10.2022, 17.10.2022 ja 24.10.2022 tehtud toimingute eest nõutav kulu.

21.02.2023 esitatud täiendav kulu 120 eurot töövaidluskomisjoni istungil osalemise eest on hilinenult esitatud ja maakohus ei oleks tohtinud sellega otsuse tegemisel arvestada.

Vastustaja seisukoht 5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

7.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest, mis on kajastatud käesoleva otsuse p-s 3.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).

8.Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9.Kolleegium ei nõustu hageja etteheidetega, et maakohus ei ole selgitamiskohustust piisavas ulatuses täitnud. Hageja ei ole avaldanud, millised asjaolud jäid tal selgitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu esile toomata või millised tõendid esitamata. Kui hagejal oleks jäänud olulised asjaolud või tõendid esitamata, oleks saanud need esitada apellatsioonimenetluses TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi. Et hageja seda ei teinud, on ta kaotanud õiguse väidetavale rikkumisele tugineda TsMS § 656 lg 3 järgi.

10.Põhjendamatu on hageja etteheide, et kostja jättis menetluses tööaja arvestuse esitamata ja tõendamata. Hageja ei ole hagi alusena esile toonud, et tal oleks tekkinud lisatasu saamise õigus ületunnitöö eest, vaid tugines sellele, et ta tegi täiendavaid tööülesandeid olemasoleva tööaja piirides. Seega ei seondu tööaja arvestus vaidlusesemega (TsMS § 238 lg 1).

11.Kolleegium ei nõustu hageja väitega, et maakohtu otsus on vastuoluline küsimuses, kas hagejal oli kohustus andmeesitajaid nõustada. Maakohus on jälgitavalt ja üheselt tuvastanud, et hagejal oli kohustus teatud ulatuses ettevõtteid nõustada. Kostja on seda oma 29.01.2020 kirjas tunnistanud. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu seisukoht arusaadav ja õige. Juba töö iseloomust (TLS § 15 lg 2 p 1) tuleneb, et andmete saamiseks on vajalik anda selgitusi, milliseid andmeid ja kuidas täpsemalt esitada tuleb.

12.Põhjendamatu on hageja seisukoht, et hagejal ei olnud õigust keelduda sellisest nõustamistegevusest, mis väljus tema töökohustuste piiridest ja et seetõttu oli tal õigus saada lisatasu. Hageja viidatud kohtupraktikast (RKTKo 15.03.2023, 2-21-9335, p 12.1) sellist järeldust ei tulene. Hageja viidatud kohtuasjas oli pooltel kokkulepe täiendavate maksete kohta lisaks töötasule. Siinsel juhul pooltel sellist kokkulepet ei ole ning puudub ka kokkulepe täiendavate tööülesannete tegemiseks. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et hageja esile toodud asjaoludel ei tekkinud tal õigust täiendavale tasule TLS § 28 lg-te 1 ja 2 alusel.

13.Kolleegiumi arvates ei saa maakohtule ette heita, et ta ei tuvastanud täpsemalt, millistes piirides oli hageja ülesanne ettevõtteid nõustada ja kas hageja tegelikkuses nõustas ettevõtteid neist piiridest väljudes. Maakohtu tuvastas otsuse p-s 10, et hagejal oli kohustus ettevõtetega 5 2-22-5452 suhelda ja teatud ulatuses selgitusi jagada ja et hageja seda ka tegi tegelikkuses. Samuti tuvastas maakohus, et kostjal olid töötajad, kes nõustasid andmeesitajaid sellistes küsimustes, millele hageja ei pidanud tema tööülesannetest tulenevalt vastama. Praeguses asjas ei ole vaidluse all, et kostja ei jaganud hagejale igakordseid juhiseid, kui palju ja mis küsimustes ettevõtet nõustada, vaid hagejal oli võimalik selle üle igal üksikjuhtumil ise otsustada. Seega ei suunanud tööandja töötajat töölepinguga kokkuleppimata tööd tegema ja teiselt poolt ei saanud seda kuidagi takistada. Selles olukorras on põhjendatud maakohtu järeldus, et kui hageja ise otsustas nõustada andmeesitajaid sellistes küsimustes, millele ta ei pidanud tema tööülesannetest tulenevalt vastama, ei oleks tal saanud tekkida lisatasu nõuet.

14.Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et maakohus eksis menetluskulude kindlaksmääramisel. Et maakohtul oli võimalik ilma kohtu korralduseta esitatud seisukohta sisuliselt menetleda, sai maakohus diskretsiooniotsusena leida ka, et selle seisukoha esitamisega seotud kulu on põhjendatud. TsMS § 331 lg 1 järgi sai maakohus vastu võtta ka hilinenult esitatud täiendava menetluskulu nimekirja (21.02.2023), mis puudutas töövaidluskomisjoni istungil osalemisega seotud kulu.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 15. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata kostja kulunimekirja alusel.

16.Kostja lepingulise esindaja tunnihind on 120 eurot. Kostja on ringkonnakohtu menetluses kandnud õigusabikulusid kokku 528 eurot. Kostja taotluse kohaselt kulus esindajal menetlusdokumentidega tutvumiseks ja nende esitamiseks 4 tundi 24 minutit. Kolleegium leiab, et lepingulise esindaja tunnihind ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lepingulise esindaja ajakulu on mõistlik ja põhjendatud.

17.Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab hageja tasuma seadusjärgses määras viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt 6

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.