KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 19.04.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-6516 Ko

) §-dest 96–100 tulenev ülalpidamise nõue.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui viidatud sätte alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Alates 01.04.2023 on baassumma 249,78 eurot. 3.

1. Maakohus leidis, et asjakohane ei ole kostja väide, et ta on andnud hagejatele vastavalt vajadusele sularaha ja teinud ülekandeid nende kontodele ning ostnud asja või tasunud teenuste eest. Kui lahuselaval vanemal ei ole teise vanemaga kokkulepet, saab ta täita ülalpidamiskohustust üksnes teisele vanemale raha maksmisega. Maakohus tuvastas, et vanematel ei ole ülalpidamiskohustuse muul viisil täitmise kokkulepet. Laste isa ei ole ülalpidamiskohustuse täitmist muul viisil heaks kiitnud. Kostja makseid lastele luges maakohus taskuraha andmiseks, mis ei lähe ülalpidamiskohustuse täitmisena arvesse. 3.
2. Ülalpidamiskohustuse täitmiseks luges maakohus järgmisi summasid: 17.05.2023 ülekanne OÜ-le R 302 eurot (selgitusega X XXX), 10.06.2023 ülekanne Gle 9,20 eurot (selgitusega X õp lilled ja kohvilaud) ning 28.05.2023 ülekanne Ele 100 eurot (selgitusega Soome reisi raha C). 3.
3. Hagejad on palunud mõista välja miinimummääras elatise. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja I igakuised kulud kokku 529 eurot, sh eluasemekulu 225 eurot, toidukulu 150 eurot, transpordikulu 30 eurot, sidekulu 8 eurot, hügieenitarvete kulu 15 eurot, 2 2-23-6516 koolikohustuse täitmisega seotud kulu 30 eurot, riiete ja jalanõude kulu 50 eurot, muud vältimatud püsikulud (sporditrennid) 21 eurot. Hageja II igakuised kulud moodustavad kokku 603 eurot, sh eluasemekulu 225 eurot, toidukulu 150 eurot, transpordikulu 60 eurot, sidekulu 8 eurot, hügieenitarvete kulu 15 eurot, koolikohustuse täitmisega seotud kulu 30 eurot, riiete ja jalanõude kulu 50 eurot, muud vältimatud püsikulud (sporditrennid) 65 eurot. Maakohus leidis, et hagejate esile toodud igakuised kulud on vajalikud. 3.
4. Maakohus leidis, et kostja ei ole menetluses tõendanud, et ta ei ole majanduslikult suuteline elatist tasuma. Kostja konto väljavõtted kinnitavad, et kostja on võimeline tasuma hagejatele miinimummääras elatist. Kostja Swedbank AS-i kontol oli 18.08.2023 seisuga hoiustatud 8188,39 eurot ning kuue kuu jooksul laekus kostja kontole 41 388,04 eurot. 3.
5. Maakohus mõistis kostjalt hageja I kasuks alates 02.05.2023 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o 30.12.2024) välja elatise 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Maakohus mõistis kostjalt hageja II kasuks alates 02.05.2023 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (s.o 20.09.2028) välja elatise 260,33 eurot kuus. Maakohus märkis, et elatise muutub iga aasta
6. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Maakohus märkis, et juhul, kui kostja on maksnud hagejatele kohtumenetluse kestel elatist, kuuluvad tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele, s.h hagejale I 17.05.2023 tasutud 302 eurot ja 10.06.2023 tasutud 9,20 eurot ning hagejale II 28.05.2023 tasutud 100 eurot. Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. 4.
2. Kostja selgitas, et elatise väljamõistmine on ebaõiglane ja tõendid vajavad ülevaatamist, kuna kostja esitatud ütlusi ja dokumente pole arvesse võetud. Laste isa ei täida ülalpidamiskohustust piisavas ulatuses, ta katab eluasemekulu ja toidukulu vaid sel ajal, kui lapsed on tema juures. Teised kulud (koolikulu, sidekulu, riided ja jalanõud, transport, hageja I huvitegevus, igapäevased muud kulud, igapäevane söögiraha, taskuraha) katab kostja. Lapsed viibivad hea meelega kostja juures. Hageja II viibis oktoobris kostja juures 17 päeva ja hageja I umbes 6 päeva. 4.
3. Kostja selgitas, et lapsed viibivad ema ja isa juures erinevatel päevadel ja kellaaegadel. Kostjal ei ole laste viibimise kellaajad ja kuupäevad üles märgitud. Kostja ei ole lastelt tema juures viibimise kohta kunagi kinnitavat SMS sõnumit küsinud. Vastustajate seisukoht
4. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda. 5.
5. Laste isa esitas 22.03.2024 kohtule seisukoha. Selle järgi oli hageja II ema juures
6. a oktoobris 13 päeva, novembris 17 päeva, detsembris 4 päeva, jaanuaris, veebruaris ja märtsis 0 päeva, kokku keskmiselt 5,6 päeva. Hageja I viibis ema juures oktoobris 0 päeva, novembris 2 päeva, detsembris 6 päeva, jaanuaris 1 päeva, veebruaris 8 päeva, märtsis 4 päeva, kokku keskmiselt 3,5 päeva kuus. 3 2-23-6516 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohus ei rikkunud asja lahendamisel oluliselt menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lõige 6).
8. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
9. Kolleegiumi hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et kostja ei ole hagejatele

§ 101arvutatud määras ülalpidamist andnud.

Kostja ei suutnud maakohtus tõendada oma väited, et tegelikult ei kanna laste isa kõiki ülalpidamiskohustusega seotud kulusid, vaid neist suure osa kannab tema (koolikulu, sidekulu, riided ja jalanõud, transport, hageja I huvitegevus, igapäevased muud kulud, igapäevane söögiraha, taskuraha). Ka apellatsioonimenetluses ei esitanud kostja oma väidete tõendamiseks täiendavaid tõendeid. Laste isa on möönnud üksnes, et kostja tasub laste telefoniarve, kuid ka selle kohta ei ole vanemate vahel tegelikult kokkulepet. 8.

1. Maakohus on nõuetekohase eelmenetluse läbi viinud ja arutanud pooltega piisavas mahus nii tõendamiskoormust kui õiguse kohaldamisega seonduvat (12.06.
2. a määrus). Maakohus põhjendas jälgitavalt, miks ta kostja väidetega ei nõustunud ning analüüsis kostja esitatud tõendeid, eelkõige konto väljavõtteid, piisavalt. Samuti põhjendas maakohus jälgitavalt, miks kostja esitatud ostutšekid ei ole asjakohased ega tõenda kostja väiteid. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole tõendite hindamisel eksinud ning on õigesti tuvastanud, et sisuliselt kõik ülalpidamiskulud kannab laste isa, v a kulud 441,2 eurot, mis on märgitud maakohtu otsuse resolutsiooni p-s
4. Kolleegium on seisukohal, et praegusel juhul ei ole elatise vähendamiseks

§ 101lg 6 järgi alust.

Kui hagejad soovivad saada elatist

§ 101

alusel arvutatud määras, peab kohus sõltumata poolte väidetest hindama, kas

§ 101

lg 6 järgi tuleb vähendada elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga eeldusel, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. 9.1. Kohtupraktikas on selgitatud, et

§ 101

lg 6 järgi vähendab kohus proportsionaalselt

§ 101

alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 14.6). Siinsel juhul puudub hagejate vanemate vahel kokkuleppest või kohtulahendist tulenev suhtluskord ning vanemad vaidlevad selle üle, kui palju lapsed ema juures viibivad. Seega ei ole praegusel juhul alust vähendada

§ 101

alusel arvutatud määras elatist

§ 101lg 6 järgi.

9.2. Kui

§ 101

lg 6 eeldused ei ole täidetud, ei muutu kohustatud vanema juures viibimise tõttu

§ 101

alusel arvutatud elatise enda suurus, kuid see ei välista võimalust, et kohustatud vanema juures viibimise aeg on mõjuv põhjus

§ 102

lg 2 alusel elatise vähendamiseks (vt samas, p 15.5).

§ 102

lg 2 III lause järgi võib kohus miinimumelatist vähendada üksnes mõjuval põhjusel, st olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades mõjuval põhjusel võimeline andma lapsele ülalpidamist. Riigikohus on selgitanud, et kohus peab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hindama, kas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvat põhjust peab tõendama kohustatud vanem ehk kostja (RKTKo 07.02.2018, 2-16-118651, p 10). 4 2-23-6516 9.

1. Kostja tõi esile, et hageja II viibis
2. a oktoobris kostja juures 17 päeva ja hageja I umbes 6 päeva. Ülejäänud kuude kohta avaldas kostja, et tal ei ole andmeid laste kuupäevalise viibimise kohta. Laste isa tõi esile laste viibimise kummagi vanema juures ajavahemikul
3. a oktoobrist kuni
4. a märtsini. Muuhulgas avaldas laste isa, et hageja II oli oktoobris ema juures 13 päeva ning hageja I 0 päeva. Tõendeid laste viibimise kohta kumbki pool ringkonnakohtu antud tähtajaks ei esitanud. Kolleegium saab laste viibimist ema juures arvestada ulatuses, mille laste ema on esile toonud ja tõendanud. TsMS § 231 lg 2 järgi saab lugeda tõendatuks, et
5. a oktoobris viibis hageja II ema juures 13 päeva. 9.
6. Laste isa esitatud ülevaatest laste viibimise kohta ema juures saab teha järelduse, et laste viibimises ei ole välja kujunenud mingit regulaarsust ja et keskmiselt on lapsed ema juures 3,55,6 päeva kuus ja mitmetel kuudel ei ole olnud ühtegi päeva. 9.
7. Eelnevalt leidis kolleegium, et maakohus on õigesti tuvastanud, et sisuliselt kõik ülalpidamiskulud kannab laste isa, v a 441,2 eurot, mis on märgitud maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 6 (otsuse p 8.1). Kostja ei ole esile toonud, et elatise tasumine miinimummääras oleks talle majanduslikult üle jõu käiv. Maakohus tuvastas, et kostja Swedbank AS-i kontol oli 18.08.2023 seisuga hoiustatud 8188,39 eurot ning 6 kuu jooksul laekus kostja kontole 41 388,04 eurot. 9.
8. Arvestades laste kostja juures viibimise vähest aega ja vähest regulaarsust, ülalpidamiskulude jaotust ja kostja varalist seisundit, leiab kolleegium, et praegusel juhul ei ole alust

§ 102lg 2 alusel elatise vähendamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 10. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb menetluskulud hagilises perekonnaasjas jätta kõigis kohtuastmetes poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1; RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21). Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt 5