lg 1 p 2 ning lg 4 esimese lause kohaselt tühistada osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Samas osas tuleb tühistada ka maakohtu otsus ja asi tuleb
lg 5 teise lause järgi saata tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. 12. Riigikohus kontrollib
lg 1 kohaselt kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Kostja on vaidlustanud ringkonnakohtu otsust üksnes osas, milles ringkonnakohus jättis tema apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldas. Ringkonnakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles ringkonnakohus rahuldas osaliselt hageja apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, ja saatis asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Seega on ringkonnakohtu otsus selles osas jõustunud ning kolleegium ringkonnakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust selles osas ei kontrolli. 13. Kassatsioonkaebuses heidab kostja ringkonnakohtule ette seda, et kostja apellatsioonkaebust ringkonnakohtu istungil ei arutatud. Kolleegium nõustub kostja etteheidetega ning leiab, et kostja apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu istungil arutamata jätmine on
lg 1 p 1 mõttes oluline menetlusõiguse normi rikkumine, mis tingib vaidlustatud osas ringkonnakohtu otsuse tühistamise. 14. Kohtuistungi pidamise kohustus väljendab hagimenetluses asja suulise arutamise põhimõtet (RKTKo 03.03.2021, 2-17-13391/43, p 16).
lg 1 kohaselt kohaldatakse apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või esimese astme kohtu menetluse kohta 4
lg-te 1 ja 2 järgi võib kohus asja lahendada kohtuistungit korraldamata üksnes juhul, kui pooled ei ole nõudnud asja arutamist kohtuistungil ja kui kohus kirjalikus menetluses ei leia, et asja lahendamiseks tuleb korraldada kohtuistung. Seejuures loetakse, et pool on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses, kui ta ei ole apellatsioonkaebuses (
lg 7 teine lause) või apellatsioonkaebuse vastuses (
Kuivõrd kostja taotles apellatsioonkaebuses asja läbivaatamist kohtuistungil, pidi ringkonnakohus
lg 1).
lg 2 esimese lause kohaselt kõneleb pärast ettekannet apellant, siis kolmas isik tema poolel, seejärel vastustaja ja tema järel teised menetlusosalised, kui kohus ei määra teisiti.
lg 2 teise ja kolmanda lause järgi peab poolele andma kohtukõneks aega vähemalt kümme minutit. Kohus võib menetlusosalistele anda võimaluse esineda lõppsõnaga (
Ringkonnakohtul on kohtuistungil õigus menetlusosalisi küsitleda (
Ühtlasi hoolitseb ringkonnakohus
lg-st 2 ja
lg-st 1 tulenevalt selle eest, et asja arutatakse ammendavalt ja edasilükkamiseta. 17. Eelnevast tuleneb, et ringkonnakohtu istungi minimaalselt kohustuslikud osad on asja ettevalmistanud kohtuniku ettekanne ning iga menetlusosalise kõne, milleks peab aega olema vähemalt kümme minutit. Iseenesest on menetlusosalisel küll õigus loobuda istungil kõnega esinemast või teha seda lühemalt kui kümme minutit, kuid kohus ei saa seda poole eest otsustada ning peab tagama menetlusosalisele võimaluse kõnega esineda.
§-st 648 nähtub, et ringkonnakohus saab kohtuistungil valida, kas ta küsitleb menetlusosalisi ning kas ta annab menetlusosalistele loa esineda lõppsõnaga. Seejuures võib ringkonnakohus pooli küsitleda ka enne neile
See aga ei tähenda, et ringkonnakohus võiks piirata menetlusosalise õigust esineda enda seisukohti selgitava kõnega, kus menetlusosaline saab mh puudutada ka küsimusi, mida ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks enne küsida. Praeguses asjas ringkonnakohus rikkus eelviidatud reegleid. Ringkonnakohus küll korraldas asjas kohtuistungi, kuid istungi protokollist (III kd, tl-d 43-44 pöördel) nähtuvalt arutas ringkonnakohus pooltega üksnes võimaliku kompromissi sõlmimist ning hageja apellatsioonkaebusega seotud küsimusi. Istungi protokollist ei nähtu, et ringkonnakohus oleks arutanud pooltega kostja apellatsioonkaebust, ega seda, et ringkonnakohus oleks andnud kostjale sõna enda seisukohtade esitamiseks. See tõi kaasa olukorra, kus kostjal ei olnud võimalik esitada ringkonnakohtu istungil enda apellatsioonkaebuse seisukohti. Sisuliselt jäi kostja apellatsioonkaebus ringkonnakohtu istungil arutamata. Selliselt rikkus ringkonnakohus
18.
lg 2 kohaselt ei saa menetlusosaline vastuväidet kohtu tegevuse kohta hiljem esitada, kui ta ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele 5
lg 4 kohaselt ei kohaldata
lg-s 2 sätestatut olukorras, kus kohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse olulist põhimõtet. Kolleegiumi hinnangul on olukord, kus ringkonnakohus istungil poolele sõna ei anna ja tema apellatsioonkaebust ei aruta, selline menetlusõiguse normi rikkumine, millele pool peaks üldjuhul esitama vastuväite. Tegemist on rikkumisega, millest pool saab istungil osaledes teada ning mida ringkonnakohtul on võimalik kõrvaldada. Praeguses asjas ei saa vaatamata sellele, et kostja ei esitanud vastuväidet ringkonnakohtu tegevusele ei istungil ega pärast istungit esitatud esimeses menetlusdokumendis (seisukoht hageja menetluskulude nimekirja kohta, III kd, tl 52), kostjale vastuväite esitamata jätmist siiski ette heita, mistõttu kostja saab rikkumisele tugineda ka kassatsioonkaebuses. Nimelt nähtub ringkonnakohtu istungi protokollist, et ringkonnakohtu hinnangul oli põhjendatud saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kuna ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebust ei arutanud, siis ei pidanud kostja aru saama, et ringkonnakohus on tema apellatsioonkaebuse suhtes erineval seisukohal ja võib jätta tema apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas maakohtu otsuse tühistamata ja selles osas asja maakohtusse uueks läbivaatamiseks saatmata. Kostjale võis jääda ringkonnakohtu istungil mulje, et ringkonnakohtu istungil avaldatud seisukoht hõlmas ka tema apellatsioonkaebust, mistõttu ei olnud talle olukorras, kus ta nõustus asja saatmisega maakohtule uueks läbivaatamiseks, selge vastuväite esitamise vajadus. 19. Õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumisele tugineja ei pea kaebuses näitama, kas ja kuidas oleks kohtu nõuetekohasel tegutsemisel lahendatud asi teisiti, kui kohtuistung jäeti pidamata olukorras, kus see tulnuks seaduse järgi pidada (RKTKo 03.03.2021, 2-17-13391/43, p 20). See kehtib ka juhul, kui kohtuistung on küll korraldatud, kuid kohtuistungil ühe poole apellatsioonkaebust ei arutatud. 20. Ringkonnakohtu otsus on jõustunud osas, milles ringkonnakohus maakohtu otsuse tühistas ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule (vt p 12). Kassatsioonimenetluses vaidlustatud ulatuses ringkonnakohtu otsuse tühistamine ja vastavas osas ringkonnakohtule asja uueks läbivaatamiseks saatmine tooks kaasa olukorra, kus sama asja lahendaksid paralleelselt maa- ja ringkonnakohus. See ei oleks mõistlik, kuna võiks venitada asja kui terviku lahendust, tekitada menetlusosalistele lisakulusid ning ei saaks välistada kohtute vastuolulisi lahendeid samas asjas.
lg 5 teise lause kohaselt võib Riigikohus koos ringkonnakohtu otsusega tühistada maakohtu otsuse ka muul juhul, kui on ilmne, et ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel saatma tagasi maakohtusse või kui see on muul põhjusel asja kiiremaks lahendamiseks vajalik. Vältimaks menetluslikult keerulise olukorra tõttu võimalike õigusvaidluste tekkimist, tühistab kolleegium
lg 5 teise lause teise alternatiivi alusel maakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse kostja apellatsioonkaebust arutamata jõusse, st osas, milles maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4526 eurot (hüvitis kantud kulude eest 625 eurot, leppetrahv 3759 eurot ja kohtueelsed õigusabikulud 142 eurot), otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1339 eurot 77 senti ja alates kohtuotsuse tegemisest sissenõutavaks muutuva viivise. Tühistatud osas saadab kolleegium asja
lg 5 teise lause teise alternatiivi alusel samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. 21. Kuna ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumise tõttu ja asi tuleb saata ainuüksi seetõttu vaidlustatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei pea kolleegium vajalikuks võtta seisukohta kassatsioonkaebuse ülejäänud väidete kohta. 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.