Obsah (8)

§ 657§ 652§ 171§ 175§ 174§ 176§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht 19.04.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-22-5

) § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kohtutäituril hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kostjate II ja III põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks on lepingulise esindaja kulu vastavalt 540 eurot ja 605 eurot, mis tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palub jätta menetluskulud kostjate kanda. 7.
2. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus seisukoha võtmata hageja väidete ja tõendite ning õiguslike põhjenduste kohta. Kohtutäituri otsus lubada sundtäitmisega ühinemise avalduse esitajal osaleda menetluses on seotud avaldusega ja jaotuskavas nõuete järjekorra 4 2-22-5613 määramisel tuleb lähtuda avalduste saabumise järjekorrast. Täitemenetluses kehtiva prior tempore potior iure ehk prioriteedipõhimõttega ei ole kooskõlas, et kohtutäitur saab mõjutada tulemi jaotamist näiteks valides, millise sissenõudja avalduse alusel ta alustab varem menetlust või millise sissenõudja sundtäitmisega ühinemise avalduse ta varem rahuldab. 7.
3. Maakohtu viide Riigikohtu asjas nr 2-20-7322 tehtud lahendile on asjakohatu. Viidatud asjas oli küsimus, kas on olemas täituri otsus kui tõend, millest nähtub asjaolu, et sissenõudja oli teatud ajahetkel menetlusega ühinenud ja seega õigustatud jätma tasumata tagatisraha enampakkumisel. Selles asjas ei käsitletud küsimust, mis tähendus on täituri otsusel nõuete rahuldamise järjekorra määramisel. 7.
4. Maakohtu käsitlus, et kohtutäitur teeb sundtäitmisega ühinemise kohta sisulise otsuse, on ekslik. Kuna TMS § 149 lg 1 I lause ei näe kinnisasja arestinud kohtutäiturile ette diskretsiooniruumi, otsustamaks selle üle, kas lubada avalduse esitanud isikul osaleda menetluses või mitte, peab kinnisasja arestinud kohtutäitur ühinemisavalduse rahuldama. 7.
5. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja viide TMS § 149 lg-tele 3 ja 4 on asjakohatu. Viidatud sätted toetavad seisukohta, et oluline on ühinemisavalduste saabumise järjekord. Kohtutäitur R. Albert teavitas nendele sätetele tuginedes 07.06.2021 kohtutäiturit R. Liitmaad arestimise võimaluse üleminekust ja edastas hageja sundtäitmisega ühinemise avaldused. Samuti koostati jaotuskava pärast kõnealuste sätete jõustumist. Ka seaduseelnõu (291 SE) seletuskirjast ilmneb, et järjekorra määramisel on oluline avalduse laekumine ja kohtutäituri otsusega üksnes fikseeritakse lisandunud sissenõudja asja arestinud kohtutäituri menetluses. 7.
6. Maakohus jättis tähelepanuta, et jaotuskava on ekslik ka seetõttu, et sundtäitmisega ühinenud kohtutäituri tasunõue ei kuulu rahuldamisele eelisjärjekorras. Samuti lähtus kohtutäitur R. Liitmaa enda täidetava nõude osas ühinemisavalduse esitamise kuupäevast, mitte kohtutäituri R. Alberti otsuse kuupäevast. Nimelt esitas R. Liitmaa täiteasja nr 175/2020/331 osas sundtäitmisega ühinemise avalduse 06.02.2020 ja R. Albert koostas otsuse lubada osaleda menetluses 03.03.
7. Kuigi R. Albert tegi täiteasjade osas, milles hageja nõudeid täideti, otsuse 19.02.2020, siis on täiteasjas nr 175/2020/331 esitatud nõue jaotuskavas hageja vaidlusalustest nõuetest järjekorras eespool. Vastustajate seisukoht
8. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et

§ 657

lg 1 p 21 alusel tuleb jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad hageja kanda.

1. Hageja on esitatud hagiga vaidlustanud kohtutäituri R. Liitmaa täitemenetluses korteri müügist laekunud tulemi jaotamiseks 30.03.2022 koostatud jaotuskava. R. Liitmaa arestis korteri pärast seda, kui kohtutäitur R. Albert oli lõpetanud täitemenetluse korteri müüki korraldamata. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et R. Albert tegi 19.02.2020 otsuse, millega lubas menetluses osaleda hagejal, kelle nõudeid täideti täiteasjades nr 039/2018/1041 ja nr 039/2018/
2. Hageja leiab apellatsioonkaebuses jätkuvalt, et jaotuskavas nõuete rahuldamise järjekorra määramisel oleks tulnud lähtuda sundtäitmisega ühinemise avalduse 5 2-22-5613 esitamise ajast, s.o 03.01.2019 (tl 32). Sellisel juhul oleks hageja nõuded (jaotuskavas järjekorranumbritega 13–14; tl 6) eespool kostjate II ja III nõuetest, mida täideti täiteasjades nr 175/2019/573, nr 175/2019/934 ja nr 175/2019/1686 (jaotuskavas järjekorranumbritega 8– 10). Kostjate II ja III nõuete osas esitati sundtäitmisega ühinemise avaldused hiljem kui hageja nõuete osas, s.o vastavalt 20.03.2019, 13.05.2019 ja 09.09.2019, kuid kohtutäitur R. Albert tegi otsused lubada neil menetluses osaleda varem, s.o vastavalt 27.03.2019, 13.06.2019 ja 18.09.2019 (tl-d 125–127).
3. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et hageja nõuete tulemist rahuldamise ja nende jaotuskavas arvestamise puhul on põhjendatult lähtutud ajast, mil kohtutäitur tegi otsuse lubada hagejal osaleda menetluses. 11.
4. Hageja viitab iseenesest õigesti, et täitemenetluses kehtib prioriteedipõhimõte, s.o esimene ajas, paremus õiguses. Kinnisasja müügist saadud raha jaotamisel on TMS § 174 järgi määravaks kinnistusraamatusse kantud õigused ja nende järjekohad ning seejärel arestimise või sundtäitmisega ühinemise aeg. Hageja vaidlusalused nõuded osalevad TMS § 174 lg 3 p 3 järgi tulemi jaotamisel koos teiste sissenõudjate nõuetega, mille tagamiseks on toimunud arestimine või on ühinetud sundtäitmisega, kusjuures sama paragrahvi lõike 4 järgi on eesõigus sellel sissenõudjal, kelle kasuks toimus arestimine varem või kes ühines sundtäitmisega. Seega on sundtäitmisega ühinemisel otsustav ühinemise aeg. 11.
5. Sundtäitmisega ühinemine on toimunud, kui kohtutäitur on teinud otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses, misjärel saab ühinenud sissenõudjat nimetada sissenõudja õigustega menetlusosaliseks. TMS § 149 lg 1 I lause sätestab, et kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Maakohus viitas siinjuures lisaks Riigikohtu 27.10.2021 asjas nr 220-7322 tehtud lahendile. Hageja arvates on maakohtu viide asjakohatu. Kolleegium hageja seisukohaga ei nõustu. Viidatud asjas esitas isik (Q) täitmisavalduse 07.04.
6. Kordusenampakkumisele registreerimine lõppes 13.04.2020 ja selleks ajaks oli isik end kordusenampakkumisele registreerunud, kuid ei olnud tasunud tagatisraha, mille maksmisest on TMS § 83 lg 4 p 2 alusel vabastatud sissenõudja. Ringkonnakohus leidis, et kuna isik oli esitanud täitmisavalduse 07.04.2020, siis oleks täitur pidanud lubama tal kordusenampakkumisel osaleda. Riigikohus selle seisukohaga ei nõustunud, sest kordusenampakkumisele registreerimise lõpu seisuga ei olnud täitur teinud TMS § 149 lg 1 I lauses nimetatud otsust menetluses osalemise lubamise kohta ja kõnealuse isiku avalduse alusel alustati täitemenetlust 21.04.
7. Seega ei olnud isik kordusenampakkumisele registreerumise lõpu seisuga (13.04.2020) vaidlusaluse täitemenetlusega ühinenud sissenõudja ja seega tagatisraha maksmisest vabastatud (p-d 13–13.2). Kõnealusele Riigikohtu lahendile tuginemist ei välista see, et viidatud asjas oli vaidluse all, kas isik oli kordusenampakkumisele registreerimise ajal sissenõudjaks ja sai ilma tagatisraha tasumata kordusenampakkumisel osaleda, kuid praeguses asjas on küsimus selles, millises järjekorras rahuldada nõudeid tulemist ja arvestada neid jaotuskavas. Mõlemas asjas on avalduse esitamise ja täituri otsuse tegemise vahel ajaline erinevus. Nõue, et isiku saab lugeda menetlusega ühinenuks pärast täituri otsuse tegemist, tagab, et isikul on sissenõudja õigused, sh õigus osaleda kinnisasja müügist saadava tulu jaotamises, pärast seda, kui kohtutäitur on kontrollinud, kas sundtäitmisega ühinemise eeldused on täidetud. Kohtutäituril on sundtäitmisega ühinemise avalduse saamisel kohustus kontrollida täitemenetluse alustamise eelduseid. Hageja märgib iseenesest õigesti, et Riigikohus selgitas 6 2-22-5613 29.01.2014 asjas nr 3-2-1-164-13 tehtud lahendi p-s 12, et TMS § 149 lg 1 I lause ei näe kinnisasja arestinud kohtutäiturile ette diskretsiooniruumi, otsustamaks selle üle, kas lubada avalduse esitanud isikul menetluses osaleda. Nimelt on TMS § 149 üks eesmärk vältida ühe kinnisasja müümist korraga mitmes täitemenetluses. Samal ajal märkis Riigikohus viidatud lahendi p-s 13, et TMS § 149 järgsele avaldusele peavad olema lisatud juurde samasugused dokumendid nagu TMS § 23 järgsele täitmisavaldusele. Sellest järeldub, et kinnisasja arestinud kohtutäitur peab eelkõige nägema sissenõudja täitedokumente (TMS § 23 lg 4) ja kui neid avaldusele lisatud ei ole, võib kohtutäitur jätta ühinemisavalduse rahuldamata. 11.
8. Hageja arvates toetavad ka TMS § 149 lg-d 3 ja 4 tema väidet, et jaotuskava oleks tulnud koostada ühinemisavalduste esitamise kuupäevadest lähtudes. Kolleegiumi hinnangul on ekslik maakohtu põhjendus, et hageja tuginemine nimetatud sätetele on asjakohatu üksnes seetõttu, et need jõustusid 19.04.2021, s.o pärast seda, kui kohtutäitur R. Alberti tegi otsused lubada ühinemisavalduse esitajatel osaleda menetluses. Kolleegium muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Samas ei nõustu kolleegium hageja käsitlusega, et TMS § 149 lg-te 3 ja 4 põhjal saab asuda seisukohale, et nõuete tulemist rahuldamise ja nende jaotuskavas arvestamise järjekorra määrab ära sundtäitmisega ühinemise avalduste esitamise kuupäev. TMS § 149 lg 3 sätestab, et kui pärast sundtäitmisega ühinemist lõpetatakse täitemenetlus kinnisasja müüki korraldamata, teavitab täiteasja menetlenud kohtutäitur sellest sundtäitmisega ühinemise avalduse esitajat. Kui sundtäitmisega ühinemise avalduse on esitanud mitu sissenõudjat, teavitab kohtutäitur täitemenetluse lõpetamisest avalduse esitajat, kes ühines sundtäitmisega ajaliselt varem. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt edastab täiteasja menetlenud kohtutäitur tema menetluses esitatud sundtäitmisega ühinemise avaldused ja käesoleva TMS § 149 lg-s 1 nimetatud otsused kinnisasja arestinud kohtutäiturile. Sissenõudja loetakse sundtäitmisega ühinenuks menetluses, milles kinnisasi arestiti, kui ta ei ole loobunud sundtäitmisega ühinemisest. Sundtäitmisega ühinemise avalduste järjekord ei muutu. Asja materjalide kohaselt teavitas R. Albert 07.06.2021, s.o pärast viidatud sätete jõustumist kohtutäiturit R. Liitmaad keelumärke kustutamisest ja edastas sundtäitmisega ühinemise avaldused (tl 52). Kolleegium on seisukohal, et kõnealustest sätetest, sh need kehtestanud seaduse eelnõu (291 SE) seletuskirjas avaldatust, ei järeldu, et nõuete tulemist rahuldamisel ja nende jaotuskavas arvestamisel tuleks lähtuda ühinemisavalduste esitamise ajast. Seletuskirja kohaselt oli muudatuse eesmärgiks säilitada sundtäitmisega ühinemise järjekord ka järgmises täitemenetluses, kus kinnisasi arestitakse. See tähendab, et varasema sundtäitmisega ühinenud sissenõudjad loetakse sundtäitmisega ühinenuks ka selles menetluses, milles kinnisasi järgmisena arestitakse ning uue sundtäitmisega ühinemise avalduse esitamine ega kohtutäituri otsuse tegemine ei ole vajalik. TMS § 149 lg 4 näeb ette, et selleks edastab varasemat täiteasja menetlenud kohtutäitur kinnisasja järgmisena arestinud kohtutäiturile nii tema menetluses esitatud ühinemise avaldused kui ka TMS § 149 lg-s 1 nimetatud otsused. 11.
9. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väitele, et kohtutäitur ei peaks saama mõjutada tulemi jaotamist näiteks valides, millise sissenõudja avalduse alusel ta alustab varem menetlust või millise sissenõudja sundtäitmisega ühinemise avalduse ta varem rahuldab, märgib kolleegium järgmist. Avaldaja leiab, et nõuded tuleks tulemist rahuldada ja neid tuleks jaotuskavas arvestada ühinemisavalduste esitamise kuupäevadest lähtudes. Samas võib ka ühinemisavalduse esitamine sõltuda kohtutäiturist. Sageli esitab sissenõudja eest ühinemisavalduse kohtutäitur, kellele sissenõudja esitas TMS § 23 järgse täitmisavalduse, kuivõrd kohtutäituril on eelduslikult hõlpsam kui sissenõudjal saada infot selle kohta, kas võlgniku kinnistu on juba 7 2-22-5613 arestitud. Seega ei soodustaks tulemi jaotamisel ühinemisavalduse esitamise, mitte täituri otsuse tegemise, ajast lähtumine tingimata nõude varem täitmisele esitanud võlausaldajat. Hageja tõi esile, et tema eest esitas samuti ühinemisavalduse kohtutäitur H. Vilpuu. Ka arestimise puhul võib näiteks juhtuda, et kuna nõudeid täidavad eri kohtutäiturid, siis sõltuvalt kohtutäituri büroo töö efektiivsusest vara ja sissetuleku arestimisel ning uute arestitavate varade ja nõudeõiguste avastamisel, võivad hiljem alustatud nõuded saada varasema arestimise järjekoha.
10. Hageja märgib apellatsioonkaebuses samuti, et maakohus jättis tähelepanuta, et sundtäitmisega ühinenud kohtutäituri tasunõue ei kuulu rahuldamisele eelisjärjekorras. Kolleegiumi hinnangul ei saa hageja sellele väitele ringkonnakohtus tugineda. Hageja ei ole oma väidet ka põhistanud.

§ 652

lg-st 3 lähtuvalt saab apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid esitada üksnes seaduses sätestatud piiratud juhtudel. Seejuures peab pool uue asjaolu esitamise lubatavust

§ 652lg 4 järgi oma kaebuses põhjendama.

Kui pool uue asjaolu esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta. Kolleegium nõustub kostjate seisukohaga, et hageja ei ole maakohtus tuginenud asjaolule, et menetlusega ühinenud kohtutäituri tasunõue oleks rahuldatud eelisjärjekorras. Seetõttu ei saanud maakohus selles osas jaotuskava õiguspärasust kontrollida. Hageja ei ole ka apellatsioonkaebuses põhjendanud, mis takistas tal selle väite maakohtus esitamist. Seetõttu jätab ringkonnakohus selle väite tähelepanuta.

1. Hageja tugineb esmakordselt apellatsioonkaebuses ka sellele, et kohtutäitur R. Liitmaa lähtus täiteasjas nr 175/2020/331 esitatud Renovum OÜ nõude jaotuskavas arvestamisel ühinemisavalduse esitamise, mitte kohtutäituri R. Alberti otsuse tegemise ajast. Hageja ei ole esitanud hagi Renovum OÜ vastu ning kolleegiumi hinnangul puudub hagejal õigustatud huvi jaotuskava vaidlustamiseks selles osas, sest seeläbi ei ole hagejal võimalik oma vaidlusaluste nõuete katteks midagi enamat tulemist saada. Jaotuskava kohaselt ei piisanud korteri müügist saadud rahast ka täiteasjas nr 175/2020/331 esitatud Renovum OÜ nõude katteks ehk viidatud nõue on jaotuskava kohaselt jäänud samuti rahuldamata. Seega, isegi kui kõnealune nõue peaks paiknema jaotuskavas hageja nõuetest tagapool, ei saaks hageja vaidlusaluste nõuete rahuldamiseks endale osa enampakkumise tulemist. Seetõttu ei aitaks selles osas jaotuskava muutmine hageja soovitud tulemuse saavutamisele kaasa.
2. Ülaltoodud põhjendusi arvestades ei ole hageja apellatsioonkaebus põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluses ringkonnakohtus kantud kulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

16. Maakohus määras kindlaks kostjate II ja III menetluskulude suuruse maakohtus ning kohtutäituril puudusid maakohtus hüvitatavad menetluskulud. Hageja ei ole kostjate II ja III menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust maakohtus

§ 175

lg 1 mõttes apellatsioonkaebuses vaidlustanud, seega tuleb maakohtu otsus jätta selles osas muutmata. 17. Kuivõrd maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, määrab menetluskulude rahalise suuruse

§ 174lg 3 kohaselt kindlaks ka ringkonnakohus.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma 8 2-22-5613 teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

17.1. Apellatsioonimenetluses palus kostja II välja mõista lepingulise esindaja kulu 360 eurot (km-ta). Kostja II menetluskulude nimekirja kohaselt tegi lepinguline esindaja kostjat II esindades tunnitasuga 120 eurot (km-ta) apellatsioonimenetluses toiminguid kokku 3 tunni ulatuses, sh maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebusega tutvumine ja vastuse koostamine 2,75 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi. Kostja II kinnitas, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega (

§ 176lg 5).

Kolleegiumi hinnangul on kostja II menetluskulude nimekirjadest nähtuvad toimingud ja nende ajakulu vajalik ja põhjendatud, olles kooskõlas asja sisu ja mahuga ning vastates ka menetluse käigule. Samuti on kostja II lepingulise esindaja tunnitasumäär põhjendatud ja ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega on kostja II põhjendatud ja vajalikud menetluskulud apellatsiooniastmes 360 eurot, mis tuleb hagejal vastavalt menetluskulude jaotusele kostjale II hüvitada. Kostja II ei taotlenud menetluskuludelt käibemaksu hüvitamist (

§ 174lg 10).

Lisaks peab hageja tulenevalt kostja II taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt

§ 177

lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja II on palunud ka määrata, et menetluskulude hüvitamise korral kohustub hageja kandma menetluskulud Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole, märkides makse tegemisel ka ära menetluskulude kindlaksmääramise avalduses toodud viitenumbri. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja II taotlus põhjendatud. Kostja II ei ole välja toonud erandlikke asjaolusid, mille tõttu tuleks otsuse täitmise kord eraldi kindlaks määrata. Riigikohus on leidnud, et sellesisuline lahendi täitmise korra kindlaksmääramise taotlus ei ole põhjendatud (vt RKTKm 16.04.2021, 2-20-4817, p 20). 17.2. Apellatsioonimenetluses palus kostja III välja mõista lepingulise esindaja kulu 357,50 eurot (km-ta). Kostja III menetluskulude nimekirja kohaselt tegi lepinguline esindaja kostjat III esindades tunnitasuga 110 eurot (km-ta) apellatsioonimenetluses toiminguid kokku 3,25 tunni ulatuses, sh maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebusega tutvumine ja kliendiga nõupidamine 2 tundi, vastuse koostamine ja kohtule esitamine 1 tund ning menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine 0,25 tundi. Kostja III kinnitas, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega (

§ 176lg 5).

Kolleegiumi hinnangul on kostja III menetluskulude nimekirjadest nähtuvad toimingud ja nende ajakulu vajalik ja põhjendatud, olles kooskõlas asja sisu ja mahuga ning vastates ka menetluse käigule. Samuti on kostja III lepingulise esindaja tunnitasumäär põhjendatud ja ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega on kostja III põhjendatud ja vajalikud menetluskulud apellatsiooniastmes 357,50 eurot, mis tuleb hagejal vastavalt menetluskulude jaotusele kostjale III hüvitada. Kostja III ei taotlenud menetluskuludelt käibemaksu hüvitamist (

§ 174lg 10).

Lisaks peab hageja tulenevalt kostja III taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt

§ 177

lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 17.

1. Kohtutäitur ei esitanud menetluskulude nimekirja ja asja materjalidest ei nähtu, et tal oleks apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Seetõttu jäävad kohtutäituri menetluskulud kindlaks määramata. 9 2-22-5613
2. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab

§ 178

lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib

§ 178

lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 10