4-24-1147/15

4-24-1147 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2024, Tallinn Väärteoasja number 4-24-1147 (2315,24,001086) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Tõlk Jelena Kremez Väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Pavel Ževnerov ik: 39009162227; elukoht enne kinnipidamist: xxx Asukoht: Tallinna vangla, kinni peetud 09.02.
2. M K, Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON
3. Pavel Ževnerov süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks arest 20 (kakskümmend) päeva.
4. Pavel Ževnerov´il tuleb mõistetud 20-päevast aresti ära kandma asuda koheselt pärast tema suhtes kriminaalmenetluses kohaldatud tõkendi vahistamine tühistamist või muutmist, s.o vahi alt vabanemist või kriminaalmenetluses mõistetava vangistuse kandmiselt ennetähtaegset või tähtaegset vabanemist, sõltuvalt milline asjaolu saabub enne.
5. Pavel Ževnerov´ile mõistetud arest tuleb ära kanda vangistuse koha asukohajärgses arestimajas, s.o PPA Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond.
6. Vastavalt KarS § 82 lg 1 p 3 sätetele otsuse täitmine aegub ühe aasta möödumisel väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Seega kui süüdlane viibib vahi all või kannab vangistust ajal, mil möödub 1 aasta käesoleva otsuse jõustumisest, otsust täitma ei asuta ja aresti täitmisele ei pöörata. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 30.04.
7. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 1 11.03.2024 koostatud väärteoprotokollist nr 2302,24,003653 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 11.03.2024 kell 23.50 peeti Sõle tänaval Kari ja Puhangu tn vahel suunaga Puhangu tn poole, Tallinnas, Harju maakonnas kinni sõiduk Mercedes-Benz reg. märgiga xxx, mida juhtis Pavel Ževnerov, kes juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud keeldusid ja kohustusi ning pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on temale arusaadav ja ta tunnistas väärteo toimepanemist. Väärteo toimepanemise asjaolude kohta pole midagi selgitada, arvas, et kuni abikaasa on sõbranna juures sõidab üle tee tanklasse ja sõidab tagasi. Oli teadlik, et see on karistatav, ei plaaninud ringi sõita. Sõiduk kuulus tuttavale, roolis oli enne abikaasa, kellel on juhtimisõigus. Rahatrahvid tasumata, sest ei olnud rahalisi vahendeid. Viimane kord karistati üldkasuliku tööga. Tegemist oli rendisõidukiga, tuttava Jevgeni kaudu. Sõiduk kuulub firmale, millal rendile võeti, ei tea. Tahtis sõita Olerexi tanklasse tankima üle tee. Juhtimisõigust ei ole kunagi olnud. Rentimise leppis ise kokku, naine maksis, sümboolne tasu ööpäeva eest. Kohtuvaidluses leidis, et aresti võiks asendada üldkasuliku tööga, on selle alati ära teinud. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalusele isikule etteheidetavad teod on toime pandud ja tõendamist leidnud. Ta oli teadlik oma teo keelatusest, pani teo toime tahtlikult. Tal on mitmeid varasemalt tasumata rahatrahve väärtegude eest. Samuti on isik kandnud vastutust ka kriminaalkorras. Kohtuväline menetleja taotleb menetlusaluse isiku süüditunnistamist LS § 201 lg 2 järgi ning karistamist arestiga 25 päeva. Kohtu seisukoht Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, samuti kohtuvälise menetleja seisukoha, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le
8. Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole Pavel Ževnerovil kehtivat juhtimisõigust. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus puudub ja et tal ei ole seda ka kunagi olnud. Ometigi on ta teadlik sellest, et sõiduki juhtimiseks peab juhil olema juhtimisõigus. Lisaks sellele oli ta isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, sest teda kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel 06.02.2023, kuivõrd tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega oli ta 11.03.2024 mootorsõidukit juhtides LS § 90 lg 1 p 3 märgitud isikuks. 06.02.2023 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustest nähtuvalt võis otsusele esitada vaide 30 päeva jooksul ning otsus kehtib kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni, s.o juhtimisõiguse omandamiseni. Kuivõrd otsust ei vaidlustatud ja juhtimiselt kõrvaldamise alus, s.o juhtimisõiguse puudumine ei ole senini ära langenud, on otsus senini kehtiv ja menetlusalusel isikul lasub mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu mootorsõiduki juhtimise keeld. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 keeldusid, juhtides 11.03.2024 mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, samuti isikuna, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le
9. Menetlusalusele isikule on ette heidetud ka LS § 94 lg 1 sätestatu rikkumist. LS § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Sisuliselt on menetlusalune isik rikkunud ka LS § 94 lg 1 sätestatut, kuivõrd menetlusalusel isikul ei ole juhtimisõigust ja menetlusalune isik on isikuks, keda on juhtimiselt kõrvaldatud. Samas viitab säte õigusele, mitte keelule, mistõttu puudub menetlusalusele isikule inkrimineeritud teo sisustamiseks vajadus viidata LS §le 94 lg 1, 2 kuivõrd LS § 201 lg 2 on väärteoprotokollis juba sisustatud LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 keelu rikkumisega. Menetlusalune isik oli teadlik nii sellest, et tal endiselt puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, kui ka sellest, et teda on juba varasemalt samal põhjusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja teda on selle eest ka väärteokorras karistatud kohtuvälise menetleja 27.02.2023 otsusega rahatrahviga 400 eurot. Sellele teadmisele vaatamata asus ta mootorsõidukit juhtima, mis ei ole aga temas süvendanud arusaama sellest, et seni, kuni tal juhtimisõigus puudub, on tal sõiduki juhtimine keelatud. Nendest andmetest saab järeldada, et menetlusalune isik oli täielikus teadmises nii teo keelatusest kui ka karistatavusest. Seega on tegu toime pandud kavatsetult, kuivõrd menetlusalune isik seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise endale eesmärgiks teadmises, et see ka saabub. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on varasemalt karistatud kriminaalkorras korduvalt, kuid teiseliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Lisaks sellele on teda karistatud peale LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo ka teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest. Seejuures on menetlusalusel isikul kaheksa kehtivat väärteokaristust, kusjuures seitse väärtegu on toime pandud ajavahemikul 2019 kuni 2023 ja kõikidel juhtudel karistati menetlusalust isikut rahatrahvidega. Karistusandmetest nähtub sedagi, et kõik varem määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Kuivõrd menetlusalune isik jätkab samasugust käitumismustrit, s.o juhib sõidukit juhtimisõiguseta, s.o ei näita üles seadusekuulekust ega pea vajalikuks tasuda ka määratud rahatrahve, siis leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik on jäänud tagajärjetuks, kuivõrd rahatrahvid jäetakse tasumata ja menetlusalune isik jätkab süütegude toimepanemist. Seega ei omaks rahatrahv menetlusalusele isikule vajalikku mõju ja sellest tulenevalt tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Rahatrahvi kohaldamise võimatust kinnitab ka asjaolu, et menetlusalusel isikul puudub püsiv sissetulek ning ta on kinnipeetav. Käesolevas väärteoasjas arvatakse menetlusalusele isikule süüks ühe väärteo toimepanemist ning kuivõrd inkrimineeritava väärteo puhul ei ole süü mõõdetav mõõtevahendiga, tuleb süüd hinnata keskmisena. Väärteomenetluses ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Eripreventsiooni eesmärki arvestades peab kohus vajalikuks märkida, et menetlusalust isikut on eelnevalt karistatud LS § 201 lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemise eest rahatrahviga 400 eurot, milline karistus on senini täitmata. Selline asjaolu näitab seda, et ka kehtiv karistus samalaadse süüteo eest ei ole menetlusalust isikut mõjutanud. Seega ei ole menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud karistus oma eesmärki täitnud ja ei ole sundinud menetlusalust isikut hoiduma uute liiklusalaste süütegude toimepanemist, s.t karistus on jäänud tagajärjetuks. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti ning seda ettenähtud 3 sanktsiooni keskmist määra ületavas määras vastavalt isiku süüle ja karistuse eeldatavale eesmärgile, s.o eesmärgile sundida menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Omaksvõetud kohtupraktika on seisukohal, et ka keskmise süü korral võib kohaldada karistust üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Käesoleval juhul on tegemist keskmise süüga ja isikuga, keda on samalaadse süüteo ees varasemalt karistatud. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et juhtimisõiguseta juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt karistuse kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku keskmisest süüst ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra ületavas määras, kuivõrd üha uute süütegude toimepanemine ja tulemuseta jäänud karistuse kohaldamine ei saa süüdlase olukorda kergendama hakata. Puutuvalt menetlusaluse isiku taotlusse ja nõusolekusse asendada mõistetav arest üldkasuliku tööga, asub kohus seisukohale, et kuna menetlusalune isik on vahistatud ja tema suhtes menetletakse kriminaalasju nii kohtus kui ka kohtueelses menetluses, ei ole kohtul võimalik menetlusalusele isikule üldkasuliku töö tegemise tähtaega määrata, kuivõrd kohtule ei ole teada millal menetlusalune isik vahi alt vabaneb. Seejuures saab väärteokaristusena mõistetava aresti asendamisel üldkasuliku tööga määrata vaid kuni 12-kuulise üldkasuliku töö tegemise tähtaja. Juhul, kui menetlusalune isik viibib 12 kuu möödudes otsuse jõustumisest endiselt vahi all, ei oleks võimalik üldkasulikku tööd ära teha maksimaalse tähtaja möödumise tõttu. Vahi all viibimise või vangistuse kandmise ajal ei ole võimalik aga üldkasulikku tööd teha, kuivõrd üldkasuliku töö eelduseks on süüdlase viibimine vabaduses. Puutuvalt mõistetava aresti kandmisse peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt KarS § 82 lg 1 p-le 3 ei asuta väärteoasja kohta tehtud otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta. Kohtulahendi täitmise aegumise peatumise alused loetleb KarS § 82 lg
10. Nende aluste loetelus ei ole nimetatud olukorda, kus isik, keda on väärteomenetluses karistatud arestiga, viibib vahi all või kannab vangistust. Seega seadusest tulenevalt vahi all viibimine ega vangistuse kandmine aresti täitmise aegumist ei peata. Samuti ei võimalda karistusseadustik kanda üheaegselt nii vangistust kui ka aresti, samuti teha vangistuse kandmise ajal asenduskaristusena üldkasulikku tööd. Süüdlase süüdistuses on kohtu menetluses kriminaalasi ning samal ajal on ta vahistatud teises kriminaalmenetluses ning kohtule ei ole andmeid selle kohta, milline karistus menetlusalusele isikule mõistetakse või kui kaua menetlusaluse isiku suhtes kohaldatakse tõkendit vahistamine. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et mõistetud aresti saab süüdlane kandma asuda, kui süüdlane vabaneb vahi alt, karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega või tähtaegselt ja juhul, kui see toimub alla 1 aasta möödumisel käesoleva otsuse jõustumisest. Kuivõrd süüdlane viibib vahi all Tallinna vanglas, siis aresti täitmisele pööramisel tuleb arest ära kanda samas asukohas karistuse kandmise kohaga, s.o Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuses, mis tagab selle, et vahi alt vabanemisel või karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel või karistuse täielikult ära kandmise järgselt toimetatakse süüdlane koheselt temale määratud aresti kandma. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4