KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Lauren Otsuse tegemise aeg ja koht 25. märts 2024, Rapla Tsiviilasja number 2-23-10914 Tsiviilasi Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ hag

) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel.

1. Rahuldada kostjate taotlus andmesubjekti andmete avalikustamise piiramiseks.
2. Asendada käesolevas otsuses kostjate nimed tähemärgiga ning mitte avalikustada kostjate tuvastamist võimaldavaid andmeid, s.o isikukoodi.
3. Tagastada hagejale hagiavalduselt maakohtus tasutud riigilõivust pool, s.o 107,50 eurot ning kanda tagastamisele kuuluv riigilõiv 107,50 eurot hageja arveldusarvele nr EE677700771003173962 (AS LHV Pank). Edasikaebamise kord ja selgitused 1

§ 637lg 21).

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus

1. Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule
2. augustil 2023 XX (kostja I) ja XX (kostja II) (koos kostjad) vastu hagi, milles palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1367,99 eurot ja viivis lepingujärgses määras 0,06% päevas põhivõlgnevuselt alates
3. maist 2023 kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda ja mõista menetluskuludelt välja seadusjärgses määras viivise. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad
4. mail 2023 kliendilepingu kostja I kaitseks kriminaalasjas. Kuna kostja I peeti kriminaalasjas kahtlustatavana
5. mail 2023 kinni ja tal ei olnud endal võimalik valitud kaitsjaga ühendust võtta, valis ta kriminaalmenetluse seadustiku § 43 lg-ga 1 kooskõlas endale kaitsja kostja II vahendusel. Kliendileping sõlmiti mõlema kostjaga – kostja II allkirjastas kliendilepingu
6. mail 2023 digitaalselt, kostja I allkirjastas sama lepingu
7. mail 2023 Paide arestimajas. Lepinguga võtsid kostjad endale ühise kohustuse tasuda osutatud õigusabi eest, mida osutati kostjale I. Hageja osutas õigusteenust (osales
8. mai 2023 ülekuulamisel ja nõustas kostjat I – see hõlmas nii sõidukulu (Pärnu – Paide – Pärnu), kaitset ülekuulamisel kui ka telefonikõnesid kliendiga) ja väljastas tehtud töö eest kooskõlas lepinguga arve nr 2350005 summas 1367,99 eurot. Kostjad on arve kätte saanud, kuid ei tasunud seda kokkulepitud ajal, s.o
9. maiks
10. Kohustus muutus sissenõutavaks
11. maist
12. Kostjad on solidaarvõlgnikud ja hageja pöördus korduvalt kostjate poole kohtuväliselt meeldetuletusega tasumata arve kohta. Hagi esitamise seisuga on arve tasumata. Kostjate tasu maksmise kohustus tulenes lepingu p-st 4.1 ning lisaks kohustuvad kostjad lepingu p 7.1 alusel tasuma põhivõlgnevuselt tasuma viivist määraga 0,06% päevas. Hageja esitas
13. septembril 2023 avalduse hagist osaliseks loobumiseks, loobudes põhivõlgnevuse 1367,99 eurot väljamõistmise nõudest, kuna kostja I tasus
14. septembril 2023 hagejale põhivõlgnevuse 1367,99 eurot. Hageja soovib jätkata menetlust viivisenõudes, paludes kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista
15. septembri 2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 89,47 eurot. Hageja palub seoses loobumise avaldusega tagastada pool riigilõivust, s.o 107,50 eurot (315 eurot (s.o riigilõiv algselt hagihinnalt 1723,39 eurot) – 100 eurot (s.o riigilõiv hagihinnalt 89,47 eurot) / 2). 2

§ 405

lg 1 alusel lihtsustatud korras (lihtmenetluses) oma õiglase äranägemise kohaselt, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

§ 444

lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

§ 405

lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 4. mai 2016 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

6. Esmalt lahendab kohus

§ 442lg 5 järgi hageja 19.

septembri 2023 esitatud hagist osalise loobumise avalduse. Hageja palub kohtul vastu võtta loobumine põhivõlgnevuse 1367,99 euro väljamõistmisest ning selles osas menetlus lõpetada (dtl 41) põhjusel, et kostja I tasus

1. septembril 2023 põhivõlgnevuse (dtl 37). Kostja I palus
2. septembri 2023 vastuses jätta hagi menetlusse võtmata ja kinnitas
3. märtsi 2024 istungil, et saab aru, et põhivõlgnevuse summat ei saa arutada (dtl 180), kuna see on tema poolt hagejale tasutud. 3

§ 429

lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Eeltoodu kehtib ka nõudest osalise loobumise kohta ja kohus saab loobumise avalduse lahendada kohtuotsusega. Kuivõrd hageja nõudest osaline loobumine on menetluses lubatav, tuleb hagist osaline loobumine asjas vastu võtta ning selles osas asja menetlus lõpetada

§ 428lg 1 p 3 alusel.

1. Eeltoodust tulenevalt on kohtumenetluses hageja hagi
2. septembriks 2023 sissenõutavaks muutunud viivise 89,47 eurot väljamõistmiseks.
3. Hageja nõuab viivist hageja kui advokaadibüroo ja kostjate kui klientide vahel
4. mail 2023 sõlmitud kliendilepingu (dtl 9-13) (kostja I allkirjastas lepingu
5. mail 2023 (vt hagi lisa 2, dtl 15-19) ja kostja II allkirjastas lepingu
6. mail 2023 (vt hagi lisa 1, dtl 8)) p-i 7.1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 alusel kostjatelt solidaarselt (VÕS § 65). Kostja I kinnitas
7. märtsi 2024 kohtuistungil, et maksab viivise aja eest, mil tasumine viibis ja viivise osas vaidlust pole, kuid pole menetluskulude väljamõistmisega nõus (dtl 181). Kostja leiab, et viivise saab välja mõista vaid temalt ning kostja II vastu nõuet esitada ei saa.
8. Lepingu p 7.1 kohaselt on bürool kliendi arve tähtajaks tasumata jätmisel õigus nõuda viivist 0,06% tasumata summast iga viivitatud päeva kohta. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib hageja nõuda kostjatelt viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni lepingujärgses määras. VÕS § 65 lg 1 järgi, kui mitu isikut (kostja I ja kostja II) peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib hageja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist mõlemalt kostjalt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. 10.

§ 438

lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega ei ole kohus seotud menetlusosaliste seisukohtadega seaduse kohaldamisel, vaid kvalifitseerib esitatud asjaolude alusel õigussuhte ise, tõlgendab poolte tahet lepingu sõlmimisel ning kohaldab

§ 436lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause alusel ise seadust.

Vaidlus puudub selles, et mõlemad kostjad allkirjastasid kliendilepingu ning hageja esitas kostjatele kliendilepingu alusel õigusteenuse eest 1367,99 euro suuruse arve nr 2350005 (dtl 20), mille maksetähtaeg oli

1. mai 2023 ning mille kostja I tasus alles
2. septembril 2023 (dtl 37). Kuna arve muutus sissenõutavaks
3. mail 2023, siis nõuab hageja perioodi
4. mai kuni
5. september 2023 eest viivist 89,47 eurot lepingus kokkulepitud määras 0,06% põhivõlgnevusest (1367,99 eurot). Kohus leiab, et hagi viivise väljamõistmiseks tuleb rahuldada ning kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks viivis 89,47 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingus puudub kokkulepe selle kohta, et kostja II oli lepinguga seotud vaid tingimuslikult ja/või mingi osalise aja. Kostja II ühepoolne ettepanek hageja büroo assistendile, et „Samuti annan sõna, et kui 11.05.2023 ei saa kostja I pärast ütluseid vabaks, siis teen koheselt ülekande mina. Kui kostja I saab välja, siis teeb ülekande tema.’’ (dtl 113), ei vabasta kostjat II lepinguliste kohustuste kandmisest. 4

§ 442lg 8, § 238).

11.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hagimenetluses jaotatakse menetluskulud üldjuhul

§ 162lg 1 järgi, st et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Juhul kui hageja loobub hagist põhjusel, et kostjad rahuldavad nõude pärast hagi esitamist, jäävad menetluskulud kostjate kanda

§ 168lg 5 järgi.

Kuna viivise väljamõistmise kohtuotsus tehti kostjate kahjuks ja kostja I tasus hageja põhinõude pärast hagi esitamist, jäävad hageja kantud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kooskõlas

§ 174

lg-ga 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist

§ 177

lg-s 2 sätestatud korras.

178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 12. Lisaks paluvad kostjad asendada nende nimed initsiaalidega.

§ 462

lg 2 esimene lause sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi.

§ 463

lg 2 järgi kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.

§ 462

lg 2 esimeses lauses nimetatud taotluse saab esitada iga andmesubjekt, kelle andmeid kohtulahendis kajastatakse, enda andmete osas ning taotlust ei pea põhjendama. Kohus rahuldab kostjate taotluse ja asendab kohtuotsuses kostjate nimed tähemärgiga ning ei avalikusta kostjate tuvastamist võimaldavaid andmeid, s.o isikukoode. 13. Hageja taotleb

§ 150

lg 2 p 2 alusel seoses loobumise avaldusega tagastada pool riigilõivust, s.o 107,50 eurot (315 eurot (s.o riigilõiv algselt hagihinnalt 1723,39 eurot) – 100 eurot (s.o riigilõiv hagihinnalt 89,47 eurot) / 2). Kohtute infosüsteemi kohaselt tasus hageja hagilt riigilõivu kokku 315 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja talle tuleb tagastada hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 107,50 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Lauren kohtunik 5