Obsah (14)

§ 64§ 63§ 199§ 121§ 137§ 214§ 120§ 405§ 4181l§ 4181§ 68§ 215§ 18§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2024, Tallinn Kriminaalasja number 1-23-4131 Kohtukoosseis Janika Kallin, Pavel Gontšarov ja Sten

) §-de 199 lg 1, 121 lg 1 – 25 lg 1 ja 2, 137 lg 1, 214 lg 2 p 1, 405 lg 1 ja 4181 lg 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

1. novembri
2. a otsus Apellant Vitalii Malyi kaitsja Sven Sillar Prokuratuur Põhja Ringkonnaprokuratuur, prokurör Eneli Laurits Kaitsja Sven Sillar Süüdistatav Vitalii Malyi (isikukood 38501020358, emakeel ukraina keel, valdab vene keelt, ülejäänud isikuandmed maakohtu otsuses KoTo tlk 73) Kannatanu X Resolutsioon.
3. Tühistada Harju Maakohtu
4. novembri
5. a osaliselt, Vitalii Malyile

§de 405 lg 1 ja 4181 lg 1 järgi mõistetud karistuste ning

§ 64lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse osas.

2. Mõista

§ 63

lg 1 alusel Vitalii Malyile

§-de 405 lg 1 ja 4181 lg 1 järgi karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

1. Jätta muus osas maakohtu otsus muutmata.
2. Jätta süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid rahuldamata.
3. Määrata Advokaadibüroo Sven Sillar vandeadvokaat Sven Sillarile makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Vitalii Malyile apellatsioonimenetluses osutatud riigi 1 õigusabi eest 1141.92 eurot (summa koos käibemaksuga), ning jätta nimetatud kulu riigi kanda. Edasikaebamise kord. Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Esitatud süüdistus.
4. Vitalii Malyile esitati süüdistus järgmistes kuritegudes: -

§ 199

lg 1 järgi, sest ta võttis 02.08.2022 A OÜ ehitusobjektil olevast soojakust osaühingule kuulunud tööriistad, pani need kotti, lahkus objektilt ja jättis need oma isiklike asjade hulka. Esemete väärtus oli kokku 300 eurot; -

§ 121

lg 1 - § 25 lg-te 1, 2 järgi, sest ta proovis rattalukuga lüüa oma endist tööandjat X. See tegu jäi lõpule viimata: kannatanul õnnestus löögist eemale põigata ning poeg appi kutsuda. Viimane helistas Häirekeskusesse ning lisaks kasutas kannatanu rünnaku lõpetamiseks gaasi; -

§ 137

lg 1 järgi, sest ta jälgis ilma seadusliku aluseta X ja kogus kannatanu elukoha ja perekonna kohta varjatult andmeid. Kuna Vitalii Malyi jälgis varjatult isikut ja paikkonda, vastas tema tegevus KrMS § 1265 sätestatud jälitustoimingule, milleks annab loa prokurör. Sellist õigust süüdistataval ei olnud; -

§ 214lg 2 p 1 järgi, sest ta nõudis varem (s.o 02.08.2022.

a) varguse toime pannud isikuna

§ 120lg 1 mõttes vägivallaga ähvardades Xlt varalise kasu ehk 1900 euro üleandmist.

Kannatanu võttis tõsiselt süüdistatava ähvardusi, mis olid suunatud tema ja ta perekonna vastu ning andiski Vitalii Malyile küsitud raha. Sellest summast (1900 eurot) oli ebaseaduslik nõue 1394 eurot; -

§ 405lg 1 järgi, sest ta põhjustas plahvatuse tekitamisega ohu A OÜ ja T OÜ varale.

Vitalii Malyi küsis ligipääsu äriühingute tööruumidele ajaks, mil seal kedagi teist ei olnud, ning hakkas seal 26.12.

1. a tegema katsetusi. Vitalii Malyi proovis luua ja süüdata täpselt tuvastamata lõhkeseadeldiste sarnaseid objekte. Katseid tegi Vitalii Malyi kuni 28.12.
2. a. Seejärel toimus 29.12.
3. a kell 16.06 paisklõhkeainetele iseloomulik plahvatus, mille võimsus võis olla TNT ekvivalendis 10-50g; -

§ 4181lg 1 järgi, sest ta käitles ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelvi.

Maakohtu otsus:

1. Harju Maakohtu 09.11.
2. a otsuse alusel tunnistati Vitalii Malyi süüdi ja karistati:

§ 199

lg 1 järgi vangistusega 4 kuud;

§ 121

lg 1 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 4 kuud;

137 lg 1 järgi vangistusega 3 kuud,

§ 214

lg 2 p 1 järgi vangistusega 4 aastat ja 6 kuud;

§ 405

lg 1 järgi vangistusega 2 aastat ja

§ 4181lg 1 järgi vangistusega 2 aastat.

Mõistetud üksikkaristustest suurendati

§ 64lg 1 järgi raskeimat ning Vitalii Malyile mõisteti liitkaristuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra. Kandmisele kuuluvast karistusest arvati

§ 68

lg 1 alusel maha eelvangistus 3 päeva ning ülejäänud 3 aasta, 7 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse kandmist hakati arvestama 2 alates süüdistatava vahistamisest 13.01.

1. Kohus määras, et Vitalii Malyi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel. Kohus rahuldas kannatanu X tsiviilhagi ning mõistis süüdistatavalt kannatanu kasuks välja 1394 eurot. Tsiviilhagi tagamiseks arestiti Vitalii Malyilt ära võetud ja Rahandusministeeriumi tagatiskontole kantud 500 eurot. Viimaks lahendas kohus menetluskulud ning määras kindlaks asitõendite suhtes kohaldatavad meetmed.
2. Maakohus asus seisukohale, et Vitalii Malyile süüks arvatud teod on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Süüdistatava ütlused tuleb tõendite kogumist kõrvale jätta, sest need on ennastõigustavad ja ei haaku ülejäänud tõenditega. Ülejäänud tõendid on usaldusväärsed ning need kinnitavad süüdistuses kirjeldatud faktilisi asjaolusid. Maakohus koostas motiveeritud otsuse
3. novembriks
4. a ning süüdistatav sai kohtuotsuse venekeelse tõlke
5. detsembril
6. a. Menetluse edasine käik.
7. Kohtuotsuse vaidlustasid süüdistatav ja tema kaitsja, kes märkis, et Vitalii Malyi taotleb suulist menetlust. Ringkonnakohus tegi apellatsioonitähtaja jooksul laekunud apellatsioonid etoimikus nähtavaks kannatanule ja prokuratuurile. KrMS § 322 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul kirjalikke vastuväiteid ning selgitusi ei laekunud. Kaitsja apellatsioon.
8. Kaitsja taotleb Harju Maakohtu
9. novembri
10. a otsuse tühistamist ning palub ringkonnakohtul teha uus otsus, millega mõista Vitalii Malyi talle esitatud süüdistuses täielikult õigeks. Lisaks palub kaitsja rahuldada maakohtule SHKS alusel esitatud taotlus. Apellatsiooni sisu on lühidalt järgmine.
11. Süüdistatav ei ole pannud toime

§ 199lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu.

Kriminaalasjas tuvastatud faktiliste asjaolude kohaselt võttis Vitalii Malyi tööriistad kaasa töökohalt, viis need tööandja korterisse ja lahkus Eestist. Tööriistad jäid tööandja kontrolli all olevasse korterisse. Järelikult oli väidetavalt varastatu kogu aeg tööandja omandis ja kontrolli all. Süüdistatava omastamistahe ei ole tõendatud, sest ta ei proovinud tööriistu enne lahkumist müüa või mujale viia. Kannatanu hakkas toimunut vargusena käsitama alles siis, kui süüdistatav hakkas temalt nõudma saamata jäänud palka. Tuvastatud asjaolud võivad vastata

§ 215

lg 1 teokoosseisule, kuid tuvastatud asjaolude järgi süüdistatav tööriistu ei kasutanud. 7. Süüdistatav ei ole pannud toime

§ 121lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavat kuritegu.

Esitatud süüdistuse järgi ei heideta Vitalii Malyile ette valu tekitamise katset, vaid tervise kahjustamisele suunatud tegu. Järelikult pole põhjust analüüsida seda, kas süüdistatav soovis kannatanule tekitada valu. Tervisekahjustuse olemust „Tervisekahjustuse kohtuarstliku korra“ § 1 lg 2 mõttes esitatud süüdistus ei ava. Seega pole süüdistusakti põhjal võimalik kindlaks teha, kas Vitalii Malyi ikka soovis tekitada kannatanule tervisekahjustust. 8. Süüdistatav ei ole pannud toime

§ 214lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu.

Tõele ei vasta, et Vitalii Malyi on pannud varem toime varguse. Järelikult saaks kõne alla tulla vastutus

§ 214lg 1 järgi.

Samas ei vasta süüdistusaktis kirjeldatud süüdistatava tegu väljapressimise koosseisule. Süüdistuse kontseptsiooni kohaselt seisnes vägivald

§ 120

tunnustele vastava teo toimepanemises, kuid süüdistusaktis kirjeldatud tegevus ähvardamise objektiivsele koosseisule ei vasta. Inimese tegu vastab

§ 120

objektiivsele teokoosseisule juhul, kui ähvardus on objektiivsele kõrvalseisjale reaalne. Süüdistusaktis kirjeldatud neutraalsetest ja abstraktsetest lausetest midagi sellist välja ei loe, sest on selge, et mitte keegi ei saa rahulikult elada seni, kuni kõik vaidlused on lahendatud. Lisaks pole kannatanu mitte kunagi väitnud, et ta tundis surmahirmu, seda ei väida ka süüdistus. Järelikult tuleb väljendit – 3 ellu jään kas sina või mina – mõista nii, et kui vaidlus ei lahene õiglaselt, võib see kaasa tuua suitsiidi. Tähelepanu tuleb pöörata ka kannatanu käitumisele: ta kutsus süüdistatava pettusega enda juurde ja lindistas salaja kohtumist. On ilmne, et kannatanu provotseeris süüdistatavat nii, et salvestiselt oleks kuulda n.ö väljapressimine. 9. Süüdistatav ei ole toime pannud

§ 137lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu.

Kriminaalasjas on tuvastatud ainult see, et Vitalii Malyi filmis kannatanu elukohta. Esiteks filmivad ja pildistavad tänapäeval kõik ja teiseks on seadusandja kriminaliseerinud teise isiku, mitte tema kinnisasja jälgimise. Kolmandaks on loomulik ja seaduslik, et inimene tutvub ümbruskonnaga, kus tal tuleb kohtuda tema suhtes ebaseaduslikult ja vaenulikult käitunud isikuga. Süüdistusaktis pole avatud

§ 137objektiivset külge – andmete kogumise eesmärki.

Süüdistusakti järgi soovis Vitalii Malyi klippi kasutada hiljem oma ebaseaduslike nõuete esitamiseks kannatanu vastu. Selline kirjeldus ei vasta

§ 137lg 1 koosseisule.

10. Süüdistatav ei ole toime pannud

§ 405lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu.

Maakohus ei kirjeldanud otsuses süüdistatavale etteheidetava teo subjektiivset külge. Otsusest võib mööndustega välja lugeda, et Vitalii Malyi tekitas plahvatuse otsese tahtlusega, kuid varale ohu tekitamise osas esines tal kaudne tahtlus. Paraku on süüdistatav selgitanud, et plahvatus oli tema jaoks ootamatu. Ta ei soovinud plahvatust ja arvas, et seda ei juhtu. Tegu oli õnnetusega. Järelikult vastab subjektiivne külg

§ 18lg 3 kirjeldatud hooletusele.

Kuna tegu pole tahtlik, pole võimalik Vitalii Malyid

§ 405lg 1 järgi süüdi mõista.

11. Süüdistatav ei ole toime pannud

§ 4181lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu.

Maakohus tuvastas otsuse p-s 58, et süüdistatav ei käidelnud tulirelva. Selleks muutunuks tema valdusest leitud metalltoru alles pärast paari augu puurimist. Teoreetiliselt võib igast metalltorust valmistada tulirelva, kuid antud juhul pole tõendatud, et süüdistataval oli aukude puurimisel eesmärk muuta metalltoru tulirelvaks. Teine metalltoru ei olnud laskekõlbulik, see plahvatas ja hävis töötlemisel. Kuivõrd süüdistatava valduses olnud metalltorud ei kvalifitseeru tulirelvadeks, ei ole põhjust Vitalii Malyid

§ 4181lg 1 järgi süüdi tunnistada.

1. Õigeksmõistva kohtuotsuse korral tuleb Vitalii Malyile hüvitada alusetu vahistamisega tekitatud mittevaraline kahju.
2. Süüdistatav soovib, et apellatsioon vaadataks läbi suulisel kohtuistungil. Süüdistatava apellatsioonid.
4. detsembril
5. a ringkonnakohtule laekunud apellatsioonis taotleb Vitalii Malyi, et maakohtu süüdimõistev otsus vaadataks uuesti üle ja sealjuures arvestataks, et tal on alates
6. aastast probleemid vaimse tervisega. Ta on varem viibinud psühhoneuroloogiahaiglas ravil ning süüdistuses kirjeldatud sündmused leidsid aset seetõttu, et teda survestasid psühholoogiliselt tööandjad, kolleegid, politsei ja teiste arutuste töötajad ning muud temaga kontaktis olnud isikud.
8. jaanuaril
9. a ringkonnakohtule laekunud apellatsioonis soovib Vitalii Malyi täiendavalt märkida, et ta on kahe alaealise lapse isa. Lapsed elasid koos endise abikaasaga Saksamaal, kuid naine lahkus sealt Ukrainasse. Lapsed lahutati üksteisest, noorem elab sugulaste juures ja vanem endise naise sugulaste juures. Kohus peaks asja läbivaatamisel arvestama, et ta soovib lapsi materiaalselt toetada ning olla kursis nende arengu ja käekäiguga.
11. jaanuaril
12. a esitas Vitalii Malyi Tallinna Ringkonnakohtule ja Riigikohtule avaldused, mille järgi jõudis temani Harju Maakohtust info, et tema asi on n-ö suletud. Lahendi jõustumise tõttu soovis süüdistatav, et maakohtu otsuse resolutiivosa p 10 (s.o „tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel“) rakendamist ehk enda vabastamist.
14. jaanuaril
15. a ringkonnakohtule laekunud apellatsioonis kordas Vitalii Malyi
16. detsembri
17. a ja
18. jaanuari
19. a apellatsioonides sisalduvat. 4 Menetluse käik ringkonnakohtus.
20. Ringkonnakohus määras
21. märtsil
22. a Vitalii Malyi ja tema kaitsja apellatsioonide läbivaatamiseks kohtuistungi. Sama määrusega jäeti läbi vaatamata süüdistatava kaebused, mis ta edastas ringkonnakohtule pärast apellatsioonitähtaja möödumist ning rahuldamata taotlus täiendavate tõendite kogumiseks.
23. Ringkonnakohtus
24. märtsil
25. a toimunud kohtuistungil jäi Vitalii Malyi oma apellatsiooni(de) juurde ja toetas oma kaitsja esitatud apellatsiooni. Prokurör vaidles mõlema apellandi seisukohtadele vastu ning leidis, et vaidlustatud kohtuotsus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht.
26. Kolleegium jätab esitatud apellatsioonid rahuldamata, kuid maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, Vitalii Malyile

§-de 405 lg 1 ja 4181 lg 1 järgi mõistetud karistuste ning

§ 64lg 1 mõistetud liitkaristuse osas.

Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus nii.

1. Vitalii Malyi apellatsioonidel pikalt põhjust peatuda pole. Süüdistatav ei nõustu enda süüdi tunnistamisega ning palub maakohtu otsus üle vaadata põhjusel, et ta on varem viibinud psühhoneuroloogiahaiglas ravil ning tal on alaealised lapsed.
2. Kriminaalasja kohtueelses menetluses ja maakohtus süüdistatav oma probleemidest vaimse tervisega ei rääkinud. Menetlejad Vitalii Malyile ekspertiisi määramist vajalikuks ei pidanud. Kui vaadata süüdistatava ütlusi (kd V tlk 193-221, 223-230), siis puudus selleks ka põhjus: kui jätta kõrvale asjaolu, kuidas ütlused suhestuvad teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, tuleb tunnistada, et Vitalii Malyi andis kõikide episoodide kohta sisulisi ja jälgitavaid ütlusi. Eeltoodu tõttu leiab ringkonnakohus, et viide võimalikele psüühikahäiretele on Vitalii Malyi kaitsetaktika, milleks süüdistatav enne maakohtu süüdimõistvat otsust vajadust ei näinud. Ei saa jätta märkimata, et ringkonnakohtus toimunud kohtuistungil süüdistatav oma hapral psüühikal enam ei peatunud ning oli seisukohal, et juhtunu on venelaste ja ukrainlaste omavahelisest vihavaenust tingitud X provokatsioon. Mis puudutab alaealisi lapsi, siis nende olemasolu nähtub kriminaalasja materjalidest (vt tunnistaja Y ütlused kd IV tlk 197-204).
3. Vitalii Malyi apellatsioonis sisulisi argumente selle kohta, miks tuleks maakohtu otsus tühistada, ei ole. Seega vastab ringkonnakohus järgnevalt Vitalii Malyi kaitsja apellatsioonile, mida süüdistatav ringkonnakohtu istungil toetas. Kolleegium lähtub asja lahendamisel maakohtu tuvastatud faktidest, sest apellandid neid ei vaidlusta ning maakohus ei ole ringkonnakohtu arvates teinud tõendite (sh süüdistatava ütlused, vt maakohtu otsuse p-d 12, 19, 29, 36, 52, 58) hindamisel vigu, mis annaks alust apellatsioonide piiridest väljumiseks.
4. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et Vitalii Malyi pole toime pannud

§ 199lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu.

Esiteks eeldab varguse objektiivne koosseis võõra vallasasja äravõtmist. Võõras on selline vallasasi, mis ei ole teo toimepanija omandis. Maakohus tuvastas, et süüdistuses loetletud tööriistad kuulusid Vitalii Malyi (endisele) tööandjale A OÜ-le ning esemetele oli peale kirjutatud juhatuse liikme X nimi selleks, et neid teistele isikutele kuuluvatest tööriistadest eristada (vt maakohtu otsuse p 7). Maakohtu järeldus (vt kohtuotsuse p 13), et järelikult ei olnud tööriistad Vitalii Malyi omad, põhineb seega tõenditel ja on õige. Äravõtmine tähendab seda, et varguse toimepanija kehtestab vallasasjale uue valduse ilma, et selleks oleks senise valdaja nõusolek. Maakohus tuvastas (vt kohtuotsuse p-d 7 ja 9), et tööriistad võttis kaasa Vitalii Malyi ja ta tegi seda salaja. Esemete kadumise avastas A OÜ töötaja Q, kes andis sellest teada Xle. Maakohtu järeldus (vt kohtuotsuse p 13), et Vitalii Malyi viis esemed minema (endise) tööandja loata, põhineb järelikult tõenditel ja on õige. Kaitsja väide, et varastatu oli kogu aeg tööandja omandis ja kontrolli all, on vale. Kriminaalasjas on tõendatud (vt Q ja X ütlused), et n-ö kaotsiläinud tööriistad asendati esimesel võimalusel. Olukorras, kus esemed on ära viidud omaniku teadmisel ja loal või on need vaatamata ära 5 viimisele jätkuvalt tema kontrolli all, ei ole tarvidust astuda kiiresti samme uute soetamiseks. Viimaks on varguse koosseisu realiseerimiseks nõutav, et teo toimepanija tahaks teadvalt võõrast vallasasja oma vara hulka pöörata. Maakohus tuvastas, et süüdistatav võttis tööriistad kaasa kohe pärast vallandamist, need leiti hiljem ning täiesti juhuslikult Vitalii Malyi isiklike esemete hulgast (maakohtu otsuse p-d 7, 9). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eeskätt hoiustamise koht tõendab süüdistatava eesmärki asjad endale jätta. Fakt, et tööriistad olid tööandja korteris, ei puutu asjasse. Esemete omanik nende asukohta ei teadnud ning muretses uued, sest oli veendunud, et ta ei saa oma asju tagasi. Korteri kuulumine tööandjale ei tähenda, et ta saab endale kuuluvaks pidada ka seal (sh õigusliku aluseta) viibivate isikute isiklikke esemeid. Apellant viitab, et kriminaalasjas pole tõendatud Vitalii Malyi tahe tööriistu müüa või mujale viia. Paraku ei viita ka miski Vitalii Malyi soovile need tööandjale tagastada. Esemete endale jätmise eesmärgist räägib ringkonnakohtu arvates ka nende võtmise ajastus: kohe pärast vallandamist. Vitalii Malyi võttis seega esemed teades, et ta X äriühingus töötamist ei jätka. Kuigi süüdistatav väitis vastupidist, tunnistas maakohus tema ütlused ebausaldusväärseks. Seevastu kannatanu X ütlustega on tõendatud, et ta tegi Vitalii Malyile üheselt arusaadavalt selgeks, et nende koostöö ei saa halva töökvaliteedi ja aeglase töötempo tõttu jätkuda. 25. Kaitsja väitis, et X hakkas toimunut vargusena käsitlema alles siis, kui Vitalii Malyi hakkas temalt saamatajäänud palka nõudma, kuid see väide on tõendusliku katteta. Prokurör märkis ringkonnakohtu istungil, et kriminaalmenetlust alustati

§ 405

lg 1 järgi kvalifitseeritud sündmuse tõttu ning menetluse käigus ilmnesid Vitalii Malyi teised kuriteod. Seda väidet toetavad asjas kogutud ja toimikus olevad tõendid (vt menetlusdokumentide kuupäevi ehk sündmuste kronoloogiat). Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus Vitalii Malyi süüdi tunnistamises

§ 199lg 1 järgi tuleb jätta muutmata.

Kaitsja viidatud

§ 215lg 1 teokoosseisu kaaluda põhjust ei ole.

Kuigi Vitalii Malyi selgitas, et ta soovis tööandjale kuuluvaid tööriistu kasutada korteris oleva voodi parandamiseks, tunnistas maakohus süüdistatava ütlused ebausaldusväärseks ja jättis need tervikuna tõendite kogumist välja. 26. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus korrektselt tuvastanud, et süüdistatav pani toime

§-de 121 lg 1 – 25 lg 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo (vt maakohtu otsuse p-d 16-22). Apellandi kriitika, mis on suunatud süüdistuse pihta, jääb tagajärjetuks. Esiteks ei ole nõutav, et

§-de 121 lg 1 – 25 lg 1 järgi esitatud süüdistuses lahataks tervisekahjustuse olemust vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.08.

1. a määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku kord“ § 1 lg 2 mõttele. Süüdistuse järgi jäi Vitalii Malyi tegu katsestaadiumisse ning järelikult ei ole tervisekahjustust ning selle ulatust võimalik määratleda. Kuigi süüdistus on hüpotees, sisustatakse faktilised asjaolud siiski olemasolevate tõendite põhjal, mis prokuratuuri arvates kinnitavad süüdistusversiooni paikapidavust. Eeltoodu tõttu pole õige ja ka mõtet süüdistust rajada oletustele, paraku viimast kaitsja mõttekäik tähendakski. Mis puudutab seda, et Vitalii Malyile ei heidetud ette valu põhjustamist, siis siin nõustub ringkonnakohus prokuröri märkusega, et tervisekahjustuse põhjustamisega kaasub üldjuhul ka loomulik valutunne (vt siinkohal ka RKKKo 1-18-7833) ning selle eraldi välja toomine on põhjendatud juhul, kui kehaline väärkohtlemine nähtavat jälge ei jäta ning süüdistatavale heidetaksegi ette ainult valu põhjustamist.
2. Kokkuvõtlikult ei ole süüdistus kolleegiumi arvates puudulik ja maakohtu otsus osas, millega Vitalii Malyi tunnistati

§-de 121 lg 1 – 25 lg 1 ja 2 järgi süüdi, tuleb jätta muutmata. Esitatud süüdistuse järgi üritas Vitalii Malyi kannatanut lüüa ja talle tervisekahjustusi tekitada rattaluku otsaga, millel oli tabalukk ja sinna kinnitatud vitsad. Küsimus, kas süüdistuses näidatud esemega on üldse võimalik teisele inimesele tervisekahjustusi tekitada juhul, kui tegu jääb katsestaadiumisse, puudutab tõendamist. Antud juhul leiti süüdistatava valdusest ese, mida ta kasutas ja seda vaadeldi (kd IV tlk 159-163). Kaitsja pole vaidlustanud maakohtu tõenditel põhinevat järeldust, et rattalukku oli täiendatud ja see oli spetsiaalselt kohandatud kannatanu ründamiseks (vt kohtuotsuse p 19). 6 Ringkonnakohus nendib, et rattaluku vaatlusel tuvastatu ning kannatanu (ja tunnistaja Pavel Volkovi) kirjeldatud süüdistatava käitumine ei anna alust asuda seisukohale, et Vitalii Malyi ei soovinud põhjustada Xle tervisekahjustusi. Rattalukku on teadlikult täiendatud nii, et sellega lüües oleks tekitatav (tervise)kahju suurem. 28. Mis puudutab

§ 214

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu, siis ei ole kaitsjal õigus, et kõne alla saaks tulla ainult Vitalii Malyi vastutus

§ 214lg 1 järgi, sest süüdistatav ei ole pannud varem toime vargust.

Apellatsioon jäi rahuldamata osas, millega kaitsja taotles Vitalii Malyi õigeks mõistmist

§ 199lg 1 järgi.

29. Kaitsja väitel pole süüdistuses kirjeldatud väljapressimine kuritegu, sest

§ 214

objektiivse teokoosseisu osiseks olev mõiste vägivald on küll sisustatud läbi

§ 120, kuid tekstis ära toodud väidetav ähvardus on abstraktne ja neutraalne.

Kolleegium apellandiga ei nõustu. Esiteks pole õige apellatsioonis esitatud väide, et X ei tundnud (surma)hirmu. Maakohus tuvastas kannatanu ütlustele tuginedes, et X soostus süüdistatavale küsitud raha maksma sel põhjusel, et tundis hirmu, mida süvendas fakt, et Vitalii Malyi oli teda varem üritanud rattalukuga rünnata (kohtuotsuse lk 9, ülevalt

1. lõik, vt ka kd III tlk 164). Olenemata sellest, millist võimalikku ohtu kannatanu silmas pidas (kas ohtu oma tervisele või suisa elule) on ilmne, et ta uskus Vitalii Malyi ähvardusi. Asjaolud, miks ei ole süüdistuses ära toodud Vitalii Malyi sõnad abstraktsed ja neutraalsed ka kõrvalseisjale, on ringkonnakohtu hinnangul tekstis olemas. Süüdistuse lugeja saab teada järgmist: Vitalii Malyi, kes oli paar kuud varem X üritanud tänaval löömiseks kohandatud rattalukuga rünnata, ilmus varahommikul, ette teatamata ja sõidukiga, mille registreerimisnumber oli kinni kaetud, kannatanu elukohta ning ootas tema ilmumist. Kui kannatanu väljus, ütles süüdistatav, et too ei saa enam rahulikult magada, emb-kumb neist jääb ellu, kuid ta teeb omalt poolt kõik, et kannatanu elada ei saaks ning rahulikult ei saa elada kannatanu peregi. Kolleegiumile jääb sügavalt arusaamatuks, mis peaks kirjeldatud sündmuste käiku silmas pidades tekitama kõrvalseisjas arusaama, et Vitalii Malyi väljaütlemised tol varahommikul olid tegelikult neutraalsed ja abstraktsed. Mis puudutab seda, et X initsieeris kohtumise Vitalii Malyiga eesmärgiga teda provotseerida ja seejärel vestlus lindistada, siis pole kaitsja vaidlustanud maakohtu järeldust, mille kohaselt soovis kannatanu Vitalii Malyiga kompromissi, kuid viimane ei olnud nõus läbi rääkima (vt kohtuotsuse lk 9 ülevalt
2. lõik ning p 30). Arvestades süüdistatava varasemaid nõudmisi ja käitumist (rattaluku intsident, raha nõudmine summades, mis ei olnud põhjendatud) ei ole mitte midagi veidrat selles, et X soovis kohtumise talletada. Eeltoodu tõttu jääb apellatsioon rahuldamata ka osas, millega kaitsja taotles Vitalii Malyi õigeks mõistmist talle

§ 214lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses.

30. Vitalii Malyile ette heidetud tegu, mille maakohus kvalifitseeris

§ 137

lg 1 järgi, ei ole kaitsja hinnangul kuritegu, sest seadusandja on kriminaliseerinud isiku, mitte tema kinnisasja jälgimise. Kaitsja arvamus ei põhine kehtival kohtupraktikal (vt RKKKo lahend nr 3-1-1-158-05), süüdistuses (ja maakohtu otsuses, vt p 37) on nõuetekohaselt ära näidatud, et Vitalii Malyil tegevus vastab KrMS § 1265 lg 1 kirjeldatud jälitustoimingule ning süüdistataval ei olnud selle tegemiseks pädevust. Käsilolevas asjas tuvastas maakohus tõendite põhjal, et Vitalii Malyi sõitis

1. detsembri
2. a varahommikul X elukoha juurde, vaatles ja filmis kannatanu kodu selle ümbrust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et visiidiks valitud aeg (hommikul kell 06.16), olud (pime aeg) ja kestus (mõned minutid) tõendavad asjaolu, et süüdistatav soovis oma käiku varjata. Süüdistatava eesmärgiks ei olnud kannatanuga kohtuda, sest vastasel korral oleks ta (nagu ka
3. detsembri varahommikul) jäänud maja juurde ootama, millal X majast väljub. Kaitsjal on õigus, et igaühele käepäraseks muutunud tehnika tõttu on pildistamine ja filmimine muutunud küll loomulikuks osaks inimeste elus, kuid maakohus on õigesti viidanud, et arvestades varasemaid sündmusi ei sattunud Vitalii Malyi kannatanu kinnistu vahetusse lähedusse juhuslikult, vaid tema eesmärgiks oli vaadelda salaja kannatanu kinnistut ning talletada vaatlus selleks, et koguda varjatult andmeid seal valitseva olustiku 7 kohta. Kahtlemata saaks oma käitumist kõige paremini selgitada Vitalii Malyi ise, kuid tema ütlused on antud juhul tõendite kogumist põhjendatult kõrvale jäetud. Nii ei olegi kohtu(te)l muud võimalust, kui lähtuda ülejäänud tõenditest ning need ei toeta apellandi väidet selle kohta, et tegu oli täiesti tavapärase käitumisega. Arvestades tervikpilti ehk nii sündmuste varasemat käiku (problemaatiline töösuhe ja selle järsk lõpp, süüdistatava soov saada saamatajäänud palk koos oma nägemuse järgi lisatud n-ö kompensatsiooniga, kannatanu keeldumine
4. detsembril
5. a süüdistatavale raha maksmisest; kannatanu ütlused selle kohta, et Vitalii Malyi sõnul pidi raha maksmine toimuma kindlasti enne
6. detsembrit) kui ka hilisemaid arenguid (
7. detsembri varahommikune visiit selleks, et jäädvustada kinnistu olustik, sellele järgnevad,
8. detsembril alanud järjepidevad katsed omavalmistatud laskeseadeldistega) pole kolleegiumi hinnangul välistatud, et Vitalii Malyi koguski varjatult andmeid süüdistuses näidatud eesmärgil, s.o selleks, et oma rahalisi nõudmisi järjest jõulisemalt kehtestada. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, millega Vitalii Malyi tunnistati süüdi

§ 137lg 1 järgi.

31. Vitalii Malyi süüdi tunnistamist

§-de 405 lg 1 ja 4181 lg 1 järgi vaidlustas apellant kahel põhjusel: 1) süüdistatava valduses olnud metalltorud ei kvalifitseeru tulirelvadeks; 2) plahvatuse tekitamine ja ohu põhjustamine ei olnud tahtlik. Kolleegium kaitsjaga ei nõustu.

1. Esiteks tuvastas maakohus, et süüdistatava valdusest (ehk tema elukohast ja tootmistsehhist, kus toimus
2. detsembril
3. a plahvatus) leitud metalltorud olid isevalmistatud laskeseadeldised, mille tööpõhimõte oli samasugune nagu tulesüütega eestlaetavatel tulirelvadel; neist ühega tegi Vitalii Malyi XXX asuvas OÜ A tootmistsehhis
4. detsembril,
5. detsembril ja
6. detsembril laskmiskatsetusi (vt maakohtu otsuse p-d 43, 44-8, 49, 53, 57 ja 59). Maakohtu järeldus on ringkonnakohtu hinnangul kooskõlas kohtus uuritud usaldusväärsete tõenditega. Nii süüdistatava enda katsed kui ka maakohtu tsiteeritud eksperdi arvamus (vt maakohtu otsuse p 57) kinnitavad, et metalltorudest oli võimalik tulistada samamoodi nagu tulirelvadestki. Kuivõrd Vitalii Malyi valdusest leitud metalltorude tööpõhimõte vastab tulirelva tööpõhimõttele, siis tulebki süüdistatava tegevus kvalifitseerida

§ 4181lg 1.

Mis puudutab seda, et

§ 405

lg 1 järgi kvalifitseeritud tegu ei olnud tahtlik, siis on maakohus korrektselt tuvastanud, et süüdistatav tegutses sihipäraselt (vt maakohtu otsuse p-d 44-48), kontrollis oma katsetuste tulemusi ja jäädvustas need mobiiltelefoniga. Maakohtu järeldus (vt kohtuotsuse p 52), et Vitalii Malyi huvi ja järjekindlad eksperimendid olid suunatud selle välja selgitamisele, milliseid kahjustusi isevalmistatud laskeseadeldis võimaldab tekitada (ehk millist plahvatuslikku ainet ja mis koguses tuleb selleks ümberseadistatud metalltorusse panna) on ringkonnakohtu hinnangul korrektne, kuid viitab

§ 16lg 2 sätestatud kavatsetusele, mitte otsesele tahtlusele.

Eeltoodu tõttu pole ka vale maakohtu seisukoht, et süüdistatav korraldas plahvatuse vähemalt otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda tuvastatud faktid (vt maakohtu otsuse p 53) mitte kuidagi jagada kaitsja arvamust, et plahvatus oli õnnetusjuhtum. Mis puudutab võimalikku tagajärge (oht teise isiku elule, tervisele või varale), siis kaudse tahtluse ja kergemeelsuse puhul langeb nende subjektiivse külje kahe vormi intellektuaalne element (tagajärje ettenägemine) kokku ning kaudset tahtlust ja kergemeelsust saab eristada üksnes voluntatiivse (tahtelise) elemendi abil. Kaudse tahtluse puhul möönab isik tagajärje saabumise võimalikkust ja soostub sellega. Kergemeelsuse puhul aga loodab isik seda, et tagajärg ei saabu, ning see lootus peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, s.o peab toetuma konkreetsetele asjaoludele ega tohi olla sõltuvuses isiku poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest (vt RKKKo nr 3-1-1-79-15). Kaitsja pole vaidlustanud seda, et Vitalii Malyi tegi katseid laskeseadeldisega tootmistsehhis, kus asusid muud esemed, lisaks ei n-ö kindlustanud süüdistatav mitte kuidagi ala, kus ta katseid tegi (vt siinkohal videosalvestiste vaatlust kajastavad protokollid ja sündmuskoha vaatlusprotokoll). Maakohus 8 tuvastas, et kriminaalasjas üle kuulatud asjatundjad loetlesid rea tuleohtlikke objekte, mis asusid plahvatuskoha vahetus läheduses (vt maakohtu otsuse p 50). Eeltoodu tõttu pole võimalik mitte kuidagi öelda, et plahvatuslike omadustega aineid kokku seganud ning neid piiratud, tuleohtlikke esemeid täis alal järjepidevalt põlema süüdanud süüdistatav lootis tõsimeeli, et mitte mingisugust ohtu ümbritsevale tema tegevus kaasa ei too. 33. Kuigi ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et Vitalii Malyile süüks arvatud teod

§-de 405 lg 1 ja 4181 lg 1 järgi on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud, on maakohus nende tegude eest

§ 64lg 1 alusel liitkaristust mõistes kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust.

Nii süüdistuse tekstist kui ka maakohtu otsusest saab järeldada, et omavalmistatud tulirelvalaadse laskeseadeldisega tekitas süüdistatav plahvatuse selle laskekõlbulikkuse testimise ja kontrollimise käigus. Tulirelvalaadse laskeseadeldise kasutamine on ühtlasi ka selle eseme käitlemine ehk tegu on teoühtsusega ning sel põhjusel pidanuks maakohus Vitalii Malyile

§-de 405 lg 1 ja 4181 lg 1 järgi karistusi mõistes lähtuma

§ 63lg 1 sätestatust.

Apellatsiooni piiridest väljumisega kolleegium süüdistatava olukorda ei raskenda. Pigem võib

§ 63

lg 1 kohaldamata jätmisega teatud juhtudel kaasneda süüdistatava jaoks ebasoodsam tulem. Kuivõrd apellatsioonid esitasid kaitsja ja süüdistatav, ei saa kolleegium Vitalii Malyile

§ 63

lg 1 alusel karistust mõistes nii ehk naa ületada maakohtu poolt mõistetud raskema,

§ 4181

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest mõistetud karistust, mis on 2 aasta pikkune vangistus. Selle karistuse leevendamiseks kolleegiumi hinnangul põhjust pole, sest maakohtu põhistused (vt maakohtu otsuse p-d 67, 68) on ammendavad ja kooskõlas seadusega. Arvestades seda, et Vitalii Malyi süü on tõendatud kõikides talle ette heidetud kuritegudes olukorras, kus ta ise neid ei tunnista ega kahetse ning maakohtu poolt mõistetud üksikkaristused jäävad eraldivõetuna kõik alla sanktsioonimäära keskmise, ei näe ringkonnakohus põhjust

§ 64lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse revideerimiseks.

Süüdistataval on küll alaealised lapsed, kelle eest ta soovib hoolitseda, kuid lapsed on juba aastaid elanud temast eraldi (vt tunnistaja Y ütlused kd IV tlk 197-204) ning ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et nende olmevajadused jäävad katmata ajal, kui isa kannab kinnipidamisasutuses karistust. 34. Kõike eeltoodut silmas pidades tühistab ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel Harju Maakohtu 9. novembri 2023. a osaliselt, Vitalii Malyile

§-de 405 lg 1 ja 4181 lg 1 järgi mõistetud karistuste ning

§ 64lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse osas.

Kolleegium mõistab

§ 63

lg 1 alusel Vitalii Malyile

§ 63

lg 1 alusel

§-de 405 lg 1 ja 4181 lg 1 järgi karistuseks 2 (kahe) aasta pikkuse vangistuse. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata ning esitatud apellatsioonid rahuldamata.

1. Vitalii Malyid esindas apellatsioonimenetluses määratud kaitsja Sven Sillar, kes esitas
2. jaanuaril
3. a ja
4. märtsil
5. a taotlused riigi õigusabi tasu kindlaks määramiseks ja hüvitamiseks. Kaitsja tegi apellatsioonimenetluses järgmised toimingud: analüüsis kriminaalasja materjale ja maakohtu otsust, konsulteeris kaitsealusega, koostas apellatsioonkaebuse, valmistus kohtuistungiks (sh pidas kliendiga enne istungit nõu) ja osales kohtuistungil. Loetletud toimingute ajakulu on kokku 510 minutit, mis on 8,5 tundi ehk sisuliselt 1 tööpäev. Arvestades, et kaitsja lülitus menetlusse alles apellatsioonimenetluses, sest eelmine Vitalii Malyile riigi õigusabi korras määratud kaitsja esitas taandumisavalduse, mis rahuldati, on ajakulu mõistlik ja põhjendatud. Kaitsja taotleb mahu suurendamist 300% võrra tasu osas, mis puudutab kriminaaltoimikutega tutvumist põhjusel, et tegelikult kulus materjali läbi töötamiseks rohkem aega. Ringkonnakohus on Vitalii Malyle etteheidetavate episoodide arvu silmas pidades kaitsjaga päri. Eeltoodu tõttu määrab kolleegium Advokaadibüroo Sven Sillar vandeadvokaat Sven Sillarile makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 1141.92 eurot (summa koos käibemaksuga). Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-le 4 vastava lahendi, jäävad KrMS § 185 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda. 9 /allkirjastatud digitaalselt/ 10