Obsah (5)

§ 69§ 121§ 55§ 43§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2024, Tartu Haldusasja number 3-24-1056 Haldusasi X kaebus Kambja valla tegevuse peale Menetlusosali

) § 121 lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7). ASJAOLUD

1. X (kaebaja) esitas
2. aprillil 2024 e-kirja teel Tartu Halduskohtule avaldusena pealkirjastatud kaebuse, milles heitis Kambja vallale ette seaduses sätestatud kohustuste täitmata jätmist. Kaebaja selgitas kaebuses järgmist. Ta omab kinnistut, mille ostis riigilt ning ostes oli hoonel olemas vesi, kanalisatsioon ja elekter. Hiljem avastas kaebaja, et kanalisatsioon ei tööta ning selgus, et see oli ära lõhutud. Asemele oli ehitatud kaev, kus sees on veetoru ja kanalisatsioonitoru ning viimane ei toimi normaalselt. Kaebaja kirjeldas oma suhtlust AS-iga Tartu Veevärk ning Kambja vallaga, märkides, et vald ei ole väljastanud talle uue kanalisatsioonitoru ehitamist puudutavaid dokumente. Kinnistu kanalisatsioon ei toimi ja kuigi AS Tartu Veevärk on lubanud korduvalt uut kanalisatsiooni, siis seda pole tehtud. Vald ei vasta kaebaja kirjadele ja nõuetele, kuigi peab korraldama vallas veevarustust ja kanalisatsiooni. Kaebaja lisas kaebuse juurde Konkurentsiametilt saadud e-kirja, märkides, et vald ei ole sellele reageerinud. Lisaks edastas Tartu Maakohus
3. aprillil 2024 ja
4. aprillil 2024 halduskohtule kaebaja täiendavad e-kirjad, mis seondusid käesoleva vaidlusega, ning esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja märkis taotluses, et kanalisatsioon on lakanud töötamast ning seetõttu ei saa toimida ka tema ettevõte. Sellega tekitatakse kaebajale kahju, mille ära hoidmiseks on vajalik kohaldada esialgset õiguskaitset. Kaebaja soovis, et kohus kohustaks Kambja valda tagama kanalisatsiooni olemasolu kinnistul esialgse õiguskaitse korras.
5. Kohus jättis
6. aprilli
7. a määrusega X kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis kaebajale kaebuses ja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Määruse kohaselt tuli kaebajal kohtule täpsustada, kas ta soovib kaebust esitada füüsilise isikuna või äriühingu seadusliku esindajana. Lisaks tuli kaebajal konkreetselt välja tuua, millise sisuga toimingute tegemist ta vallalt esialgse õiguskaitse raames nõuab, ehk mis on need tegevused, mis tagavad kinnistul kanalisatsiooni toimimise ja mida on kohustatud tegema Kambja vald. Kuna kaebusest ei selgunud, millist konkreetset Kambja valla haldusakti või toimingut kaebaja vaidlustada soovib ja millise nõudega ta kohtu poole pöördub, siis tuli kaebajal kaebust selles osas täpsustada. Kaebajal tuli ka selgitada, millises osas ta vaidlustab Kambja valla tegevust ja kas tal on etteheited ka AS Tartu Veevärk tegevusele. Kohus märkis, et viimasel juhul võib olla tegemist eraõiguslikust suhtest tekkinud vaidlusega, mille lahendamine ei pruugi kuuluda halduskohtu pädevusse. Kaebajal tuli kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest tasuda riigilõiv (kokku 40 eurot) ning ühtlasi tuli kohtule esitatavas vastuses märkida soovitav asja läbivaatamise vorm. Kohtule esitatav vastus tuli allkirjastada. Kaebaja pidi eeltoodud kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse puudused kõrvaldama 7 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. X sai halduskohtu
8. aprilli
9. a määruse kätte samal päeval.
10. X esitas kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja viimasel päeval (s.o
11. aprillil 2024) kohtule avalduse, milles palub pikendada puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaega. Kaebaja märgib, et kohalik omavalitsus alustas Justiitsministeeriumi sekkumisel AS-i Tartu Veevärk suhtes järelevalvemenetluse ning lubas seejärel anda ka oma seisukoha või haldusakti. KOHTU SEISUKOHT 4.

§ 69

lg 1 sätestab, et kohus võib enda määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Kohus leiab, et kaebaja

1. aprilli
2. a taotluse alusel ei ole kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja pikendamine põhjendatud. Kaebaja
3. aprilli
4. a avaldusest ja kaebaja poolt varem kohtule esitatud pöördumistest teeb kohus järelduse, et kaebajale ei ole senini selge, milliseid konkreetseid Kambja valla tegevusi või haldusakte ta peaks vaidlustama ning milliseid nõudeid kohtule esitama. On selgunud, et Kambja vald on kaebaja probleemidele reageerinud lubadusega algatada vaidlusküsimusega seoses järelevalvemenetlus (või on seda juba tehtud), mille tulemusena vormistatakse seisukohad või haldusakt. Järelevalvemenetlus ei toimu eelduslikult väga kiiresti ning aega nõuab ka sellele järgnevate seisukohtade ja haldusakti vormistamine. Kohtu hinnangul ei ole olukorras, kus kaebajal on võimalik hiljem esitada kohtule juba konkreetsem kaebus, põhjendatud käesolevas asjas menetlustähtaja pikendamine ehk sisuliselt menetluse peatamine järelevalvemenetluse ajaks. Kuigi kaebaja võiks olla suuteline tasuma täiendavalt antava tähtaja jooksul riigilõivu, ei ole kohtu hinnangul tõenäoline, et kaebaja suudaks enne viidatud järelevalvemenetluse läbiviimist ja 2 tulemuste selgumist täpsustada oma esmast kohtusse pöördumise eesmärki sel määral, et esitada enda õiguste kaitseks tõhusaid nõudeid. Kaebajal on võimalik järelevalvetulemustest teadasaamisel (eelduslikult haldusakti vormis) otsustada kohtule uue kaebuse esitamine vastavalt

§-des 37-39 sätestatule. Ei saa ka välistada, et järelevalvemenetluse tulemusena saavutatakse kaebajale positiivne lahendus ning vajadust kohtusse pöörduda üldse ei tekigi. Seega ei pea kohus kaebajale käesoleva haldusasja nr 3-24-1056 raames kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamist otstarbekaks. Vajadusel saab kaebaja oma õigusi kaitsta edaspidistes kohtumenetlustes. Kohus jätab kaebaja 11. aprilli 2024. a taotluse menetlustähtaja pikendamiseks rahuldamata. 5.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Samuti sätestab

§ 55

lg 2, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata. Kuna kohus kaebaja

1. aprilli
2. a taotlust menetlustähtaja pikendamiseks ei rahulda, siis on käesolevaks ajaks möödunud kohtu poolt antud tähtaeg kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Viimane päev selleks oli
3. aprill
4. Kohtu hinnangul ei ole võimalik kaebust ja esialgse õiguskaitse taotlust sellisel kujul nagu need algselt kohtule esitati, sisuliselt läbi vaadata. Selgusetu on, mida kaebaja täpselt vaidlustada soovib ning millist esialgse õiguskaitse abinõud tuleks asjas rakendada. Samuti on kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest tasumata riigilõiv.
5. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse puudused on jäänud kõrvaldamata ja esitatud kujul ei ole kaebus ja taotlus kohtus lubatavad. Kohus tagastab X kaebuse

§ 121

lg 1 p 2 alusel ning jätab esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

7.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Seega, kui kaebaja järelevalvemenetluse tulemusena oma eesmärki ei saavuta ning leiab, et tema õigusi jätkuvalt rikutakse, saab ta vajadusel pöörduda uuesti kaebusega kohtu poole. 8. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3