KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Määruse tegemise aeg ja koht 10. mail 2024 Tallinnas Haldusasja number 3-24-1223 Haldusasi X kaebus Päästeameti 23. märtsi 2023. a ettekirjut

§ 155lg 5 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Päästeamet tegi
2. märtsil 2023 X ettekirjutused nr 7.2-6-2021-575-1 ja 7.2-6-2021-576-
3. Amet kohustas X tagama Tallinnas XXXXXX asuvates korterites nr X ja X nõuetekohase tulekahjuanduri olemasolu ja toimepidevuse hiljemalt
4. juuliks
5. Mõlemas ettekirjutuses oli 500 euro suuruse sunniraha hoiatus.
7. aprillil 2024 avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtutäituri täitmisteated X 1000 euro sissenõudmiseks nimetatud ettekirjutuste kui täitedokumentide põhjal. Sellele summale lisanduvad kohtutäituri tasu ja täitemenetluse alustamise tasu.
8. X esitas
9. aprillil 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus ettekirjutused tühistada ja peatada nende täitmine esialgse õiguskaitse korras. Kaebaja elab Taanis. Ta sai
10. aprillil 2024 teada, et tema kohta on Ametlikes Teadaannetes avaldatud kaks täitmisteadet. Kaebaja ei tea, et ta oleks mõne haldusmenetluse osaline. Vastustaja ei ole kaebajaga mingil moel kontakteerunud. Kaebaja ei tea, millist õigusrikkumist talle ette heidetakse ja mis põhjusel on talle määratud sunniraha.
11. Päästeamet tunnistas
12. mai
13. otsustega ettekirjutused haldusmenetluse seaduse § 65 lg 1 alusel kehtetuks.
14. Kaebaja esitas taotluse mõista vastustajalt välja praeguse kohtumenetlusega seotud õigusabikulud: esindaja tasu 175 eurot ja riigilõivu 40 eurot.
15. Vastustaja vaidles taotlusele vastu. Vastustaja leiab, et ettekirjutuste kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Vastustaja tunnistas ettekirjutused kehtetuks omal initsiatiivil, kuna need olid antud valele adressaadile. Kaebaja viitas oma kaebuses üksnes menetlus- ja vorminõuete rikkumisele, mis iseseisvalt ei anna alust haldusakti kehtetuks tunnistada. Vastustaja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
16. Kuna vaidlustatud ettekirjutused on tunnistatud kehtetuks, lõpetab kohus määrusega kaebuse menetluse (

§ 152lg 1 p 4).

Menetluse sel alusel lõpetamise korral kannab menetluskulud vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses nõutud haldusakti andmine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest (

§ 108lg 6).

1. Kohus ei nõustu vastustajaga, et ettekirjutuste kehtetuks tunnistamine ei olnud praegusel juhul tingitud kaebuse esitamisest. Enne kaebuse esitamist oli vastustaja asunud ettekirjutusi sundtäitma. Otsuse tunnistada ettekirjutused kehtetuks tegi vastustaja alles pärast seda, kui sai teada, et kaebaja on ettekirjutused vaidlustanud. Pole alust arvata, et amet oleks seda teinud juhul, kui kaebaja oleks sissenõutava sunniraha tasunud ning poleks kaebust esitanud. Kuna kaebaja ei teadnud kaebuse esitamise ajal ettekirjutuste sisust midagi, ei saanudki ta esitada väiteid seoses sellega, kes on ettekirjutuse õige adressaat. Ka ei sisalda
2. mai
3. a otsused põhjendusi selle kohta, mis ajendil ja põhjustel vastustaja otsustas ettekirjutused kehtetuks tunnistada.
4. Eeltoodu põhjal tuleb kaebaja taotlus rahuldada. Kohus mõistab Päästeametilt kaebaja kasuks välja 215 eurot, sh õigusabikulu 175 eurot ja riigilõivu 40 eurot. Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/ 2