) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ja asjaolude kirjeldus 1. K. O. esitas 29.12.2023 Harju Maakohtule mittevaralise kahju hüvitamise nõude Aktiva Finants Group OÜ vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ning viivise alates 29.12.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni seadusjärgses määras (dtl 2-10). 2. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 04.01.2024 määrusega menetlusse ning määras kostjale vastamistähtaja (dtl 28-29). 3. Kostja vastas hagile 30.01.2024. Kostja nõuet ei tunnistanud ja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Alternatiivselt juhuks, kui Harju Maakohus leiab, et kahju hüvitamise nõue on kasvõi osaliselt põhjendatud, taotleb kostja vähendada kahju hüvitis võlaõigusseaduse (
) § 140 lg 1 alusel 0 euroni (dtl 36-40).
) § 134 lg 2 sätestab, et isikuõiguse rikkumisest, sh isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele
alusel koosmõjus
Selle eeldused on järgmised: 1) kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid (tegu); 2) kahju tekitamine on õigusvastane; 3) tekkinud on kahju (tagajärg); 4) teo ja kahju vahel on põhjuslik seos; 5) esineb kahjustaja süü. Alljärgnevalt analüüsib kohus kõiki kahju hüvitamise eeldusi. Tegu 9. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja kohta oli www.taust.ee keskkonnas perioodil 27.11.2019 kuni 01.11.2022 avaldatud maksehäire teade (dtl 20, kostja poolt avaldatuna perioodil 29.12.2020 kuni 01.11.2022 (dtl 22). Kostja esitas ts.asjas xxxx hageja 26.05.2021 vastu võlgnevuse nõude (esialgu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis saadeti vastuväite esitamise tõttu üle menetlemiseks 4 hagimenetluses), mille Harju Maakohus jättis 26.10.2022 otsusega rahuldamata, sest kostja teade ei tõenda nõudeõiguse olemasolu kostjal ning alternatiivselt, isegi kui kostja nõudeõigus oleks tõendatud, ei ole tõendatud, et kostjal oleks konkreetsest maagaasi müügilepingust tulenev nõue hageja vastu (dtl 12-17). Kostja eemaldas teate www.taust.ee keskkonnast 01.11.2022, s.o päev pärast ts.asjas xxxx maakohtu otsuse kättesaamist.
lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Isiklike õiguste kahjustamise õigusvastasus on sätestatud
, mille lõike 1 esimese lause järgi on isiku au teotamine, mh ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Seega au teotamise puhul eristatakse faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Teatud väited võivad olla nii faktiväited kui ka väärtushinnangud sõltuvalt sellest, mis kontekstis ja kellele need on esitatud (RKTKo nr 3-2-1-507, p 27). Riigikohus on muu hulgas selgitanud, et isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis tema kohta käivad (vt RKTKo nr 3-2-1-161-05, p 12; nr 3-2-1-5-07, nr 2-18-17980/127, p 19 , nr xxxx, p 11 jt). Praegusel juhul oli hageja kohta www.taust.ee portaalis avaldatud teave hageja võlgnevuse kohta faktiväide. Teo õigusvastasus 10. Järgnevalt tuvastab kohus kahju tekitamise õigusvastasuse.
Selle osas on
lg 1 p 4 üksnes taustanorm ning õigusvastasust tuleb hinnata täiendavalt
Riigikohus on ts.asjas nr xxxx selgitanud, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude eelduste esinemise aspektist peab kõigepealt hindama, kas kostja avaldatud faktiväited olid hageja au teotavad ehk tema mainet kahjustavad. Faktiväite au teotav iseloom 11.
lg-st 2 tuleneb, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et isiku au teotavateks andmeteks on mistahes faktiväited, mis kutsuvad tavapäraselt esile avalikkuse negatiivse suhtumise isikusse. Faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku „väärtustamist“ negatiivse hinnanguga (vt Varul, P, Kull, I jt. Võlaõigusseadus IV kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2020, lk 787, II lõik). Hageja on märkinud, et avaldatud on andmed, et hageja on võlgnik, loob see temast negatiivse kuvandi, kuigi avaldatud andmed on valed, sest Harju Maakohus jättis 26.10.2022 otsusega 5 kostja nõude rahuldamata. Kostja eemaldas pärast otsuse tegemist teate vaidlusalusest keskkonnast. Kohtu hinnangul oli hageja kohta www.taust.ee avaldatud teave tema võlgnevuse kohta hageja au teotav. Kellegi esile toomine kui võlgnik kujundab Eesti kultuuriruumis teiste inimeste suhtumist maksehäireregistris avaldatud isiku suhtes, teda ei peeta usaldusväärseks ning temaga ei pruugita lepingulisse suhtesse seetõttu astuda. Kostja on ka ise märkinud vastuses hagile, et maksehäire avaldamisega nö hoiatatakse teisi võlausaldajaid, et võlgnik ei pruugi oma lepingulisi kohustusi täita ning seda kinnitab ka Xxxx panga selgitus hagejale (dtl 21). Seega asub kohus seisukohale, et hageja kohta maksehäireregistris avaldatul on au teotav iseloom. Faktiväite tegelikkusele vastavus 12. Isiku mainet kahjustavaid andmeid avaldanud isik saab avaldamise õigusvastasust
Isiku au teotavate faktiväidete avaldamise õigusvastasus tuleneb lg 2 kohaselt mitte isiku maine kahjustamisest, vaid isiku mainet kahjustavate (au teotavate) andmete tõele mittevastavusest ehk ebaõigsusest (RKTKo nr 3-2-1-5-07, p 31). Riigikohus on samuti selgitanud, et kohtul tuleb tuvastada, kas see faktiväide vastas tõele. Selleks lasus kostjal tulenevalt
Harju Maakohtu 26.10.2022 otsusega on tõendatud, et kostja nõue, mille AS A loovutas kostjale, hageja vastu jäi rahuldamata muu hulgas ka seetõttu, et kohus ei tuvastanud 06.11.2018 kostjaga uue gaasimüügilepingu nr xxxx sõlmimist ning et kostja osutas kostjale vaidlusalusel perioodil gaasimüügi teenust (dtl 16, p 18.9). Pooled iseenesest selle üle ka ei vaidle, et makshäireregistrisse oli teade hageja võlgnevuse kohta esitatud põhjendamatult ning kostja eemaldas teate pärast 26.10.2022 otsuse kättesaamist (otsuse jõustumist ära ootamata) 01.11.2022. Seega oli muu hulgas kostja poolt hageja kohta avaldatud teave hageja võlgnevuse kohta ebaõige. Avaldaja käibekohustuse täitmine 13.
lg 3 sätestab, et hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.
lg 3 reguleerib faktiväite avaldaja hoolsuskohustust ehk käibekohustusi, mida teise isiku kohta faktiväiteid avaldav isik peab enne andmete avaldamist täitma, et vältida oma tegevuse õigusvastasust ning sellega kaasnevat kahju hüvitamise kohustust
jj alusel.
lg 3 kohaldub juhul, kui teise isiku kohta ebaõigeid andmeid avaldanud isik ei olnud selliste andmete avaldamisel pahauskne lg 1 mõttes või kui ta ei suutnud lg-s 2 nimetatud juhtudel tõendada avaldatud andmete tegelikkusele vastavust. Riigikohus on ts.asja nr 3-2-1-15914 p-s 11 selgitanud, et
lg 1 teise lause järgi tuleb au teotamise õigusvastasuse tuvastamisel muu hulgas arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
lg 2 esimese lause järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve.
lg 2 teise lause järgi tuleb õigusvastasuse tuvastamisel sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest (vt RKTKo nr 3-2-1-152-09, p 11–14). Seega juhul, kui teise isiku au teotava faktiväite avaldaja ei suuda tõendada
lg 2 järgi selle faktiväite tõesust, siis vabaneb ta vastutusest üksnes juhul, kui kohus ei pea sellist rikkumist
Riigikohus on oma kõige värskemas 10.04.2024 lahendis ts.asjas nr 2-20-3847 selgitanud, et
alusel ei peaks lugema õigusvastaseks väheolulisi 6 rikkumisi, mida isik peab mingites olukordades, nt tulenevalt avaldamise viisist, kontekstist või sisust mõistlikult võttes taluma. Kostja on menetluses välja toonud, et AS A loovutas kostjale nõude 29.12.2020 (nõude loovutamise leping nr xxxx on allkirjastatud 18.12.2020 ja kannab ka lepingul sama kuupäeva, dtl 198-201). AS A on nõude loovutamisel kostjale kinnitanud, et nõue hageja vastu on seaduslik, põhjendatud ja kehtiv ning kõik esitatud andmed võlanõude ja selle aluseks olevate dokumentide kohta on tõesed ja täielikud (dtl 203). AS A on ka ise olnud veendunud, et tema nõue on seaduslik ja põhjendatud, sest on kostja pöördumisele seoses ts.asjaga xxxx vastanud, kus kinnitab, et tal oli õigus nõude aluseks olevaid arveid esitada (dtl 197). Kuni ts.asjas xxxx kohtulahendi tegemiseni ei olnud kostjale teada, et tal puudus alus nõude esitamiseks (dtl 37, p 3.1). Antud juhul asub kohus seisukohale, et hageja suhtes avaldatud teavet tema võlgnevuse kohta ei saa lugeda väheoluliseks rikkumiseks, sest avaldatud andmed olid ebaõiged ebaõigeks ning tõid kaasa selle, et Xxxx on hagejale teatanud, et nad ei väljasta krediiti, kui esinevad kehtivad võlgnevused Krediidiregistris (www.taust.ee). Kohus leiab, et kostja ei ole hoolduskohustust enne hageja kohta ebaõigete andmete avaldamist täitnud. Kohus nõustub hagejaga, et andmete põhjalikku kontrollimist ei saa asendada pelgalt endise võlausaldaja kinnitusega. Andmete avaldaja (kostja) peab ise kontrollima põhjalikult andmeid, mis talle on loovutatud, st peab tutvuma nõude aluseks olevate tõenditega ning veenduma, et tõendite alusel on tekkinud nõue võlgniku vastu. Antud juhul kostja seda ei ole teinud. Kostja pidi uue võlausaldajana arvestama, et hageja võis kostja kui uue võlausaldaja vastu esitada kõik vastuväited, mis ta olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal (
Hageja on toonud esile, et kostja ei teadnud ka ise, millise nõude AS A talle loovutas, sest 31.12.2020 nõude loovutamise teates viitab kostja krediidilepingule ja sellest tulenevale võlgnevusele (dtl 18). Tsiviilasjas nr xxxx on maksekäsu kiirmenetluse avalduses on märgitud, et hageja nõude aluseks on elektrileping (dtl 223-224), hagimenetluses tugines kostja asjaoludele, et kostja nõue hageja vastu tuleneb maagaasi müügilepingust (dtl 148-152). Samal ajal on 23.12.2019 kirjutanud Julianus Inkassole (käesolevas menetluses esindab kostjat OÜ Julianuse Õigusbüroo) kirjutanud ja küsinud, et kas tema on maksehäireregistrist kustutatud või mitte (dtl 179). Ühtlasi on hageja kirjutanud kostjale 2021.aasta novembris ja soovinud selgitusi, millest koosneb kostja nõue, mis on maksehäireregistris üleval (dtl 142-146). Kohtu hinnangul ei ole vähetähtis see, et Harju Maakohus leidis 26.10.2022 lahendis ts.asjas xxxx, et maagaasi müügileping nr xxxx kehtis kuni 28.02.2017, millest tulenevalt ei saanud poolte vahel sellest lepingust peale 28.01.2017 tekkida pooltele õigusi kohustusi ning kohus ei tuvastanud, et gaasileping nr xxxx (mille AS A enda kinnitusel kostjale loovutas, vt dtl 203) oleks kehtiv, sest lepingul puudub kostja allkiri (dtl 16, p 18.7 – 18.9). Juhul, kui kostja oleks oma hoolsuskohustust täitnud, siis ta oleks pidanud tuvastama, et talle loovutatud nõude aluseks oleval lepingu puudus kostja allkiri ning sellest tulenevalt oleks kostjal pidanud tekkima kahtlus, kas hagejale esitatud arved on esitatud õiguslikul alusel. Seda, et kostja ei täitnud oma hoolsuskohustus tõendab ka see, et kostja on hakanud alles 2022.aasta veebruari, s.o ts.asja nr xxxx menetluse ajal AS-lt A uurima hageja nõudega seotud asjaolusid (dtl 197). See, et ka AS A oli veendunud, et tema nõue hageja vastu on seaduslik ja põhjendatud, ei vabasta kostjat hoolsuskohustuse täitmisest, mida ta oleks pidanud tegema enne hageja kohta võlgnevuse teate avaldamist maksehäireregistris. Tuginedes eeltoodule ei ole kohtu hinnangul kostja täitnud omapoolset hoolsuskohustust
Samuti puuduvad muud õigusvastasust välistavad asjaolud nagu avalik huvi ning kohus ei tuvastanud kostjal mõistlikku põhjust või ajendit au teotava ebaõige faktiväite 7 avaldamiseks kui üksnes hageja au teotamine. Seega asub kohus seisukohale, et kostja poolt hageja isiklike õiguste rikkumine ebaõigete faktiväidete avaldamisega oli õigusvastane. Kahju 14. Kahju tuvastamiseks kontrollitakse, kas esineb kahju, mille hüvitamist kannatanu nõuab. Kahju tekkimine tuleb kindlaks määrata üldiste kahju hüvitamist reguleerivate sätete alusel. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (
Isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (
Mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (
Isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit (
lg 6).
lg-st 2 järeldub, et selles sättes loetletud õiguste rikkumise korral tuleb lähtuda sellest, et kannatanule on mittevaraline kahju tekkinud (RKKKo 3-1-1-116-12, p –d 16 ja 17). Seega ei pea kannatanu tõendama muud peale isikliku õiguse rikkumise ja teo õigusvastasuse (RKTKo 3-2-1-127-16, p 19; 3-2-1-153-16, p 17.5). Küll aga sõltub konkreetsel juhul tuvastatud rikkumisest see, kui suur mittevaralise kahju hüvitis on põhjendatud (RKTKo 3-2-1-153-16, p 17.5). Kannatanu võib tõendada
lg 2 järgi suurema hüvitise saamiseks täiendavaid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid seoses isiklike õiguste rikkumisega. Riigikohus on selgitanud, et võrreldes varasema sätte sõnastusega ei näe
lg 2 kehtiv sõnastus ette võimalust jätta kahju hüvitamise kohustuse olemasolul mittevaralise kahju eest mõistlik summa üldse välja mõistmata (RKTKo 2-15-16007, p 18). Ts.asjas nr xxxx on Riigikohus selgitanud, et mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks piisab sellest, kui on kindlaks tehtud, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest, st mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama (vt RKTKo nr 2-20-2032/63, p 13). Kohtul on diskretsiooniõigus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määratlemisel (RKTKo nr 3-21-18-13, p 21) ning kohus otsustab hüvitise suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus (
Kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades (TsMS § 233 lg 1). Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (RKTKo 3-2-1-159-14, p 16 ja seal viidatud lahendid). Arvesse tuleb võtta kõike, mis võib mõjutada hüvitise määra õiglast kujunemist kohtuasjas (RKTKo 3-2-1-18-13, p 28). Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitised peavad aga vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt RKTKo 3-2-1-80-13, p 20). Samuti saab 8 kohus arvestada kostja käitumist ja suhtumist kannatanusse pärast rikkumist, samuti hüvitiste suurust sama liiki asjade kohtupraktikas (RKTKo 3-2-1-105-01). Mittevaraline kahju mõistetakse välja ühtse summana, st kohus ei erista, kas ja kui palju ühe või teise mittevaralise kahjuliku tagajärje eest rahalist hüvitist arvestatakse. Kohaldades
lg-d 5 ja 6 peab kohus mõistma hüvitise välja ühtse summana, mitte eraldi lg 5 ja lg 6 osas. Seega ei pea kohus ei otsuse resolutsioonis ega ka põhjendavas osas kajastama, millises osas on hüvitis välja mõistetud
lõike alusel (RKTKo 3-2-1-18-13, p 27). Samuti saab kohus hüvitise määramisel arvestada kannatanu osa (RKTKo 3-2-1-34-05, p 22). Kahju suuruse hindamisel saab hinnata, kus ja missugusel viisil andmed avaldati. Kahju suuruse kindlaks määramise osas märgib kohus, et ebaõiged faktiväited avaldati portaalis www.taust.ee, mistõttu saab see jõuda nendeni, kes otsivad teavet võimalike lepingupartnerite kohustuste täitmise kohta. Seega võib see teave saada teatavaks paljudele, eriti kui arvestada ajavahemikku, millal teade maksehäireregistris üleval oli – kostja poolt avaldatuna 29.12.2020 kuni 01.11.2022 (dtl 22). Hageja on esitanud Xxxx panga e-kirja, milles pank selgitab, et pank ei saa anda krediiti, kui laenutaotlejal esinevad kehtivad võlgnevused Crediitinfo Eesti AS (creditinfo.
alusel kahju hüvitist 0 euroni.
lg 1 sätestab, et kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult 9 vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kohus ei tuvastanud, et esineksid alused kahju hüvitise vähendamiseks. Kohtu tuvastatud asjaolud oleksid olnud kostja poolt hoolsuskohustuse täitmise korral olnud juba kostja poolt tuvastatavad enne maksehäire avaldamist. Seetõttu leiab kohus, et antud juhul puudub alus kahju hüvitise vähendamiseks 0 euroni. Põhjuslik seos 15. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (
Samuti on vajalik hagi rahuldamiseks tuvastada, kas kaitstava õigushüve riive on toonud kaasa deliktiõiguslikult hüvitatavat kahju (
Kohus leiab, et hagejal tekkinud kahju on kostja teo tagajärg ehk esineb põhjuslik seos. Kui kostja ei oleks avaldanud hageja au teotavat maksehäiret, ei oleks hagejal kahju tekkinud. Süü 16. Viimaseks tuleb tuvastada kostja süü õigusvastase kahju tekitamise eest. Süü tasandil eristatakse subjektiivset süüvõimelisust ehk deliktivõimet ning süü vorme (tahtlus, raske hooletus ja hooletus,
). Tulenevalt
Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (
lg 5).
Erinevalt otsesest tahtlusest, mis seisneb teo õigusvastasusest arusaamises, kahjulike tagajärgede ettenägemises ja soovimises, asendub kaudse tahtluse korral tagajärje ettenägemine tagajärje ettekujutamise ja tagajärje soovimine tagajärje möönmisega (RKTKo 3-2-1-6-06, p 12; 3-2-1-150-15, p 13). Kui kahjutekitaja tahtlust ümber ei lükka, siis on käitumine süüline
lg 5 ja õigusvastane alternatiivselt ka
Välise hoolsuse hindamisel ei lähtuta
lg 1 regulatsioonist, vaid objektiivne käitumisstandard tuleneb
lg-st 3, st et hinnata tuleb, kas avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Sisemise hoolsuse tasandil ehk süü subjektiivsel tasandil saab kahju tekitaja tugineda
lg-le 2 ja tõendada, et ta ei olnud subjektiivselt võimeline
Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on leitud, et interneti kommenteerija tegevus ei saa loogilisel võttes olla muud kui otsese tahtlusega toime pandud tegu (vt Varul, P, Kull, I jt. Võlaõigusseadus IV kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2020, lk 779 viimane lause). Sama võiks kohtu hinnangul väita ka maksehäire avaldamise korral, sest maksehäire avaldamise eesmärk on nii hoiatada tulevasi võlausaldajaid kui ka teinekord survestada võimalikku võlgnikku võlgnevust tasuma. Tuginedes eeltoodule seega süüd välistavaid asjaolusid ei ole kostja menetluses esitanud, mistõttu kohus tuvastab, et kostja rikkumine oli süüline. Viivis 17. Hageja on palunud mõista kostjalt välja viivise põhinõudelt hagi esitamisest (29.12.2023) kuni põhinõude rahuldamiseni.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kooskõlas
lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või 10 lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (500 eurot)
sätestatud määras alates 29.12.2023, so alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. MENETLUSKULUD
lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.