S § 422 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui M.S ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkusel katseajal toime uut kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab M.S-ile määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 28.11.2019. MENETLUSKULUD
lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista M.S-ilt menetluskuluna sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot riigituludesse.
lg 1 p 4 alusel välja mõista M.S-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 253,20 (kakssada viiskümmend kolm eurot ja 20 senti) eurot v.adv. Marina Valge poolt õigusabi osutamise eest riigituludesse. 1
lg 1 p 3 alusel välja mõista M.S-ilt menetluskuluna ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud 84 (kaheksakümmend neli) eurot riigituludesse.
S § 66 lg 1,3 alusel võimaldada M.S tasuda menetluskulud kokku summas 1147,20 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 95,60 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99919700061166 ning selgitusega: „M.S , 1-19-9453, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. SÜÜDISTUS M.S süüdistatakse selles, et tema 08.05.2019 kell 10:55 paiku xxxx kilomeetril juhtis mootorsõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxxx väsimusseisundis, mistõttu jäi roolis magama ning kaotas sõiduki juhitavuse üle kontrolli, mille tagajärjel sõitis lauges vasakkurvis vasakule teelt välja vastu garaaži seina. Purunenud garaaži detailide alla jäid hoovi sissesõiduteel viibinud A D ja T D. T D diagnoositi vasaku V-VIII roide nihketa murd, vasaku sääre lahtine trimalleolaarne (ehk kolme pekse) Gustillo II tüüpi (ehk lahtine murd koos 1cm kuni 10cm pikkuse haavaga) murd. Ekspertiisiakti nr 19E-IDI0036 kohaselt ei ole vigastused eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem, kui 4 kuud (roiete murrud keskmiselt 60-80 päeva, sääreluu kolme pekse lahtine murd keskmiselt 120-160 päeva). Nimetatud tagajärg sai võimalikuks, kuna M.S rikkus Liiklusseaduse § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; Samuti rikkus M.S Liiklusseaduse § 16 nõudeid, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda, samuti peab liikleja täitma liikluskorraldusvahendi nõuet. Samuti rikkus M.S Liiklusseaduse § 45 lg 7 nõudeid, mille kohaselt peab juht asulavälisel teel sõitma sõiduolusid arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, ohustamata teisi liiklejaid, kui liikluskorraldusvahend ei näita teisiti. Samuti rikkus M.S Liiklusseaduse § 50 lg 3 nõudeid, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid juht ei tohi ületada suurimat 2 lubatud kiirust ning peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee seisundit, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid. Samuti rikkus M.S Liiklusseaduse § 70 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla sellises väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning Liiklusseadusega kehtestatud nõuete kõrvalekaldumatut täitmist. Seega pani M.S toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklus - või käitlusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on M.S-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 422 lg 1 järgi 1 aasta vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata, kui M.S ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatav M.S on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav M.S on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. M.S tuleb süüdi tunnistada KarS § 422 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks
lg 1 p 9 alusel sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 810 eurot,
lg 1 p 3 alusel ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud 84 eurot ning
Kokkuleppe kohaselt kuuluvad menetluskulud kokku 1147,20 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 95,60 eurot. Kohus kinnitab kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude suuruses ja ositi tasumises. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.