Obsah (6)

§ 35§ 25§ 37§ 38§ 27§ 164

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-24-1053 Otsuse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2023.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi E.P. (P.) hagi T. P. (P.) vastu ühisva

) § 66 lg 2 lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, mil kohtuotsus jõustub. Kohtuotsus jõustus 10.02.2024.a, seega lõppes poolte abielu 10.02.2024.a.

§ 35

lp 3 kohaselt lõpeb varaühisuse varasuhe, kui abielu lahutatakse (

§ 35p 3).

Poolte ühisvarasuhe lõppes 10.02.2024.a. 14. Poolte vahel abieluvaralepingut sõlmitud ei olnud. Varaühisuse korral lähevad abikaasade ühisomandisse abielu kestel omandatud esemed ja muud varalised õigused (

§ 25

). Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga (

§ 37

lg 11) ja jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti (§ 37 lg 3). Ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga (

§ 38

). Kohustuste jagamisele kohaldatakse võlaõigusseaduses (VÕS) kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Kohustuste jagamisele abikaasade vahelistes suhetes kohaldatakse perekonnaseaduses vara jagamise kohta sätestatut.

1. Kuivõrd poolte abielu lõppes 10.02.2024.a, siis tuleb ühisvara koosseis kindlaks teha abielu lahutamise aja seisuga (abielu lõppemise aja seisuga). Riigikohus on märkinud, et ühisvara väärtus tuleb määrata kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga (vt Riigikohtu 02.06.2010.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-38-10).
2. Vastavalt

§ 37lg 1 jagavad abikaasad varaühisuse lõppedes ühisvara omavahel Sama paragrahvi 3.

lõike järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 4 Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 1 tulenevalt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kaasomandi jagamise viisid sätestab AÕS § 77 lg 2, mille kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel. Kaasomandi lõpetamise asjades saab kohus AÕS § 77 lg 2 alusel valida vaid sellise asja jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (vt Riigikohtu 03.10.2018 lahend tsiviilasjas 2-16-15236/59 p 18; 10.05.

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-17, p 10).
2. Pooled ei vaidle selle üle, et ühisvara hulka kuulub - roller Lingben mudel LB5OQT-35; - paat Viiking 380 Classic, reg. nr XXX; - narivoodi (dtl 52, 30 00:08:05) Poolte vahel ei ole vaidlust ka rolleri ja paadi väärtuses (roller 100 eurot, paat 300 eurot, dtl 1213; kostja vastus dtl 33, istungi protokoll dtl 51) Narivoodi väärtuse kohta on kostja esitanud Hansapost.ee arve nr 600620449 30.01.2019.a. (dtl 42) 278,99 eurot. Kostja märgib hagile esitatud vastuses, et käesoleval ajal ei ületa narivoodi väärtus 150 eurot (dtl 35). Hageja viitas kostja esindaja saadetud vastusele hageja ettepanekule ühisvara kohtuväliseks jagamiseks (ettepanek dtl 4-5, kostja vastus dtl 8-9), milles kostja märgib, et narivoodi maksumus koos madratsitega on 250 eurot (dtl 9). Kohus on seisukohal, et arvestades narivoodi ja madratsite soetamise aega (2019.a.) ei ole tõenäoline, et kasutamisega nende väärtus ajas (5 aastat) ei ole muutunud (278,99 eurot) või on muutunud minimaalsel määral (250 eurot). Kohus nõustub kostja vastuse hagile märgituga, et käesoleval ajal ei ületa narivoodi väärtus 150 eurot. Hageja väitis kohtuistungil, et on narivoodi eest kostjale tasunud 125 eurot (dtl 52, 00:08:54), väide on tõendamata, kostja vaidles hageja väitele vastu (dtl 52; 00:10:35). Lisaks eeltoodule märgib kohus, et abielu ajal teineteisele tehtud rahaülekandeid (makseid jms) ei saa ühisvara jagamisel arvestada.

§ 27

lg 3 sätestab, et lahusvara hulka ei arvata neid kulutusi, mille kumbki abikaasa on varaühisuse kestel varalt kasu saamiseks töö või varaliste soorituste näol teinud (vajalikud ja kasulikud kulutused). Niisuguste kulutuste väärtus arvestatakse abikaasade ühisvara hulka.

1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte ühisvarasse kuuluvate esemete väärtus on: -roller 100 eurot (dtl 12) -paat 300 eurot (dtl 13) -narivoodi 150 eurot
2. Hageja väitel on kostja hageja lahusvara arvelt omandanud ja palub tagastada: - Teleri Philips 32´ - väärtus 255 eurot (E.P. päris oma onult); - 20.08.2022 laen 550 eurot (võetud ajal, mil poolte abielusuhted olid lõppenud) - 03.09.2022 laen 625 eurot (võetud ajal, mil poolte abielusuhted olid lõppenud). - abielusõrmus - hagejale kuuluva kinnistu võti. Kohtuistungil loobus hageja nii teleri kui väidetavalt laenuna antud rahaliste vahendite tagastamise nõudest (dtl 50; 00:00:54; dtl 51; 00:03:33) Hagejale kuuluva kinnistu välisukse võtme tagastas kostja hagejale kohtuistungi lõppedes (dtl 56, 00:34:08) Abielusõrmuse tagastamise nõuet ei pea kohus põhjendatuks. 5 Abielusõrmus on kohtu hinnangul kink abikaasale, mis jääb abikaasa isiklikuks omandiks. Abielusõrmust on väiklane pidada lahusvaraks (kinkiva abikaasa lahusvaraks), mida üks abikaasa teisele nn abieluaegseks kasutamiseks annab. Abielusõrmuse tagastamise nõue mõjub süüdistuse või karistusena abielu luhtumise (lahutuse) eest. Abielulahutuse puhul peaks kesksel kohal olema abikaasade eneseanalüüs, võime edasi liikuda ja uuesti alustada (uusi suhteid luua).
3. Poolte vahel on vaidlus sõiduauto Volvo osas. Vaidlust ei ole selles, et varaühisuse lõppemise ajaks pooltel sõiduautot ei ole, ehk teisisõnu ühisvara jagamisel ei saa sõiduautot varana arvesse võtta. Hageja leiab, et kuivõrd sõiduauto kuulus abikaasade ühisvarasse ning kostja võõrandas selle oma vennale hageja teadmata ja nõusolekuta, tuleb kostjal hüvitada pool sõiduauto turuväärtusest (hageja hinnangul sõiduauto turuväärtus 2000 eurot, dtl 39) T. P. võõrandas Volvo V70 reg.märk XXX 14.05.2022.a. oma vennale T. P. 1500 euro eest (dtl 37). T. P. on 24.05.2022 kandnud hagejale 210 eurot (dtl 38). Kohtuistungil selgitas T. P., et ülekanne oli tehtud hüvitisena auto eest ja osa sai hageja sularahas (dtl 54, 00:21:54). Hageja sellega ei nõustunud. Hageja väitis, et 210 eurot oli tasutud talle võla tagastamisena (dtl 53, 00:14:05) Kehtiva

§ 27

lg 6 kohaselt loetakse varaese abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Kohtuistungil kinnitas E.P., et Volvo oli kostja kasutuses juba enne abielu (dtl 55, 00:29:02), registrisse kanti kostja nimele pärast abielu sõlmimist (dtl 55; 00:29:06), ostu-müügilepingut ei tehtud, tõendatud ei ole asjaolu, kas hageja oma vahenditega selle soetamisel enne abielu osales. Kostja väitel soetas ta sõiduki oma lahusvarasse kuuluvate rahaliste vahendite arvel. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lg 1 sätestab, et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Sama pargrahvi

1. lõike järgi kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Seega saab eeldada, et kui sõiduauto oli kostja valduses enne abielu sõlmimist, oli võõrandajaga saavutatud kokkulepe ka omandi ülemineku kohta enne abielu sõlmimist, millest tulenevalt ei kuulunud sõiduauto poolte ühisvara hulka. Transpordiregistri kanne (kande tegemise aeg) ei ole samastatav omandiõiguse tekkimise ajaga, ehk omandiõigus vallasasjale ei teki registrisse kandmisega, seega ei saanud registrikandega sõidukist abikaasade ühisvara, mida (või mille müügist saadudu vahendeid) oleks võimalik jagada.
2. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus E.P. ühisvara jagamise hagi T. P. vastu osaliselt: - jätab E.P. ainuomandisse rolleri (väärtusega 100 eurot); paadi (väärtusega 300 eurot) ja narivoodi (väärtusega 150 eurot) so vara koguväärtusega 550 eurot ja mõistab E.P.lt hüvitisena enamsaadud vara arvel T. P. kasuks välja 275 eurot. - sõiduauto Volvo eest 1000 euro hüvitamise ja abielusõrmuse tagastamise nõuded jätab kohus rahuldamata Menetluskulude jaotus
3. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt

§ 164lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

6 Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 7