KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Nele Seping Otsuse tegemise aeg ja koht 11.04.2024, Paide Tsiviilasja number 2-24-3206 Kohtuasi XX hagi YY vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised Hageja XX (isikukood
- x)Kostja YY (isikukood
- x)11.04.2024 Kohtuistung RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi. 2. Lahutada XX ja YY abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx x x ning, mille kohta on väljastatud tõend numbriga x. 3. Taastada XX varem kantud perekonnanimi R ning jätta XX perekonnanimeks peale abielu lahutamist R. Menetluskulude jaotus 4. Poolte menetluskulud jätta nende endi kada. Jätta poolte menetluskulude rahaline suurus kohtuotsusega kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik. 1. 26.02.2024 kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja lahutada tema ja kostja vahel registreeritud abielu põhjusel, et poolte abielulised suhted on lõppenud. Suhted lõppesid 15.11.2023, kui kostja lahkus hageja juurest. Abielu ei ole võimalik taastada. 2. Kohus kuulas hageja ära 11.04.2024. Hageja kinnitas, et abielu on lõppenud ja abielu taastada ei ole võimalik. Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes. 4. Kostja 11.04.2024 kohtuistungile ei ilmunud. Kostjale on kohtukutse ja menetlusdokumendid kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Teade on avaldatud 04.03.2024. Kohtuotsuse põhjendused. 5. Juhindudes TsMS § 346 lg 2 abieluasjas ja põlvnemisasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kui pool ei saa kohtusse ilmuda või kui temalt ei saa seda oodata, võib teda ära kuulata ja seletuse võtta asja erinõude alusel menetlev kohus. Riigikohus on leidnud, et abieluasja ei tule TsMS § 346 lg 2 mõttes käsitada samamahulisena TsMS §-s 102 kohtualluvuse kohta sätestatuga. Kolleegiumi arvates tuleb pooli kohustada isiklikult kohtusse ilmuma eelkõige juhtudel, kui vaidluse all on abielu kehtivus või kestus või abikaasade vahelised abielusuhtest tulenevad isiklikud nõuded (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-14911, p 31). Kuna pooled ei vaidle käesoleval ajal abielu kestuse üle ja on nõus abielu lahutusega, siis leiab kohus, et asja saab läbi vaadata ilma kostja isikliku kohalolekuta. 6. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. 7. Kohus asub seisukohale, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist hageja seletusega ning kostja kirjaliku avaldusega, et poolte abielusuhted on lõppenud ning pooled taastada neid ei soovi. Eeltoodust tulenevalt tuleb poolte abielu ka lahutada. Kohus leiab, et olukorras, kus pooled on kindlal veendumusel, et abieluliste suhete jätkamine on võimatu viitab sellele, et tegemist on püsiva elukorralduse muudatusega poolte elus. Tegemist on pöördumatult lõppenud suhtega ja on ilmne, et see seisukoht ei ole ajendatud hetkemotsioonist ega mööduvatest põhjustest, vaid pooled on juba oma elu muutnud ja korraldanud elu viisil, mis annab kinnitust kaalutletud ja kindlast otsustustest. 8. Nimeseadus § 11 lg 1 alusel abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama § lg 2 p 1 kohaselt taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja palub jätta peale abielu lahutamist enda perekonnanimeks R. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ning leiab, et hageja perekonnanimeks tuleb jätta peale abielu lahutamist R. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine. 7. Kohus asub seisukohale, et poolte menetluskulude jaotamisel tuleb kohtul juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 164 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannavad abielulises perekonnaasjas pooled oma menetluskulud ise. Kuna kohus jätab kummagi poole menetluskulud nende endi kanda, ei määra kohus kohtuotsusega kindlaks nende rahalist suurust. /digitaalselt allkirjastatud/ Nele Seping kohtunik 2