Obsah (7)

§ 30§ 29§ 38§ 123§ 132§ 133§ 117

Väärteoasi 4-23-3787 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg 29. veebruar 2024. a Väärteoasja number 4-23-3787 (940023000305) Kohtunik Marek Vahing Väärteoasi Füüsili

) § 132 p 3 alusel tühistada Keskkonnaameti 02.11.2023. a otsus väärteoasjas nr 940023000305 ja teha uus otsus. 3.

§ 30

lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel Grigori Blinnikovi suhtes kalapüügiseaduse (KPS) § 77 lg 2 järgi. 4.

§ 29

lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus OÜ Katroni suhtes KPS § 77 lg 3 järgi, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. 5.

§ 38lg 1, Kr

MS § 175 lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 alusel mõista menetlusaluse isiku OÜ Katroni kasuks riigilt välja kaitsjatasu summas 1920,95 eurot (koos käibemaksuga) eurot. Edastada kohtuotsus Grigori Blinnikovile, OÜ-le Katroni, nende lepingulisele kaitsjale ning kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaameti 02.11.
2. a otsusega väärteoasjas nr 940023000305 karistati osaühingut Katroni kalapüügiseaduse (KPS) § 77 lg 3 alusel rahatrahviga 600 eurot ning OÜ Katroni juhatuse liiget ja seaduslikku esindajat Grigori Blinnikovi KPS § 77 lg 2 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. Otsusest nähtuvalt esitas Grigori Blinnikov OÜ Katroni juhatuse liikme ja seadusliku esindajana ning kalapüügiga seonduvate andmete esitamise eest vastutava isikuna Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) rannapüügipäevikute täidetud originaallehed seadusest sätestatud kohustuslikust ajast, mis on iga kuu kohta hiljemalt aruandekuule järgneva kuu viiendaks päevaks, hiljem järgnevalt: 1) rannapüügipäeviku nr 00603-000012 alusel esitas 2022 a oktoobri kuu andmed 07.11.2022 2) rannapüügipäeviku nr 008416-000020 alusel esitas 2022 a oktoobri kuu andmed 07.11.2022 3) rannapüügipäeviku nr 008417-000018 alusel esitas 2022 a oktoobri kuu andmed 07.11.2022 4) rannapüügipäeviku nr 00557-000006 alusel esitas 2022 a oktoobri kuu andmed 07.11.2022 5) rannapüügipäeviku nr 0017891-0234903 alusel esitas 2022 a oktoobri kuu andmed 07.11.2022 6) rannapüügipäeviku nr 00601-000014 alusel esitas 2022 a oktoobri kuu andmed 07.11.2022 7) rannapüügipäeviku nr 00602-000014 alusel esitas 2022 a oktoobri kuu andmed 21.11.2022 8) rannapüügipäeviku nr 00604-000013 alusel esitas 2022 a oktoobri kuu andmed 21.11.2022 Eeltooduga rikkus Grigori Blinnikov ,,Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord” § 15 lg-t
3. Grigori Blinnikov pani nimetatud teo toime vähemalt ettevaatamatusest hooletuse vormis. KPS § 61 lg 1 alusel esitab kutselise kalapüügi loa alusel kala püüdev või veetaimi koguv isik püügi-, kogumis-, ümberlaadimis- või lossimisandmed või muud nende töödega seotud andmed. KPS § 61 lg 9 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 155 ,,Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord” § 15 lg 4 sätestab, et paberdokumendil rannapüügipäeviku täidetud originaalleht esitatakse Põllumajandus- ja Toiduametile iga kuu kohta hiljemalt aruandekuule järgneva kuu viiendaks päevaks. Igal rannapüügipäeviku lehel kajastatakse ainult ühe aruandekuu püügiandmed. See, et ettevõtte tegevus on kooskõlas seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevate nõuetega, on ettevõtte igapäevase juhtimise küsimus ning selline kohustus lasub juhatusel organina ning juhatuse liikmetel füüsiliste isikutena. Karistusseadustik (KarS) § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. KarS § 14 lg 2 alusel ei 2 välista juriidilise isiku vastutusele võtmine süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutusele võtmist. Grigori Blinnikov, OÜ Katroni juhatuse liikmena ja seadusliku esindajana pani eelpool mainitud teo toime OÜ Katroni huvides tööülesandeid täites, kuna tema tööülesanneteks on muuhulgas andmete esitamine Põllumajandus- ja Toiduametile. Seega esitas ta andmeid oma pädevuse piires ning on käsitsetav pädeva isikuna KarS § 14 lg 1 tähenduses.
4. Tartu Maakohtusse saabus 10.11.
5. a menetlusaluste isikute Grigori Blinnikovi ja OÜ Katroni kaitsja vandeadvokaat Gregori Palmi kaebus keskkonnaameti 02.11.
6. a otsuse peale. Kaebuse esitaja on seisukohal, et otsuse punktides 1.1.1 kuni 1.1.6 nimetatud andmed ei ole esitatud hilinenult. Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra § 15 lg 4 kohaselt esitatakse paberdokumendil rannapüügipäeviku täidetud originaalleht PTA-le iga kuu kohta hiljemalt aruandekuule järgneva kuu viiendaks päevaks. Grigori Blinnikov Osaühing Kartoni esindajana esitas punktides 1.1.1 kuni 1.1.6 nimetatud andmed 07.11.
7. a. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu sellele, et
8. a novembri kuu viies kuupäev oli laupäev. HMS § 33 lg 3 kohaselt, kui menetlustähtaja lõpp ei lange tööpäevale, lõpeb tähtaeg esimesel tähtpäevale järgneval tööpäeval. 07.11.
9. a oli esmaspäev ehk esimene tähtpäevale järgnev tööpäev. Seega ei ole menetlusalused isikud rikkunud punktides 1.1.1 kuni 1.1.6 nimetatud andmete esitamisel kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra § 15 lg-t
10. Sellest tulenevalt on ka Grigori Blinnikovi ja OÜ Katroni süü käesolevas asjas oluliselt väiksem, kuivõrd Keskkonnaamet heitis ette kaheksa rannapüügipäeviku lehe hilinenult esitamist, kuid tegelikkuses esitati hilinenult üksnes kaks lehte. Veel on kaebaja seisukohal, et juriidilise isiku vastutuse eeldused on täitmata. Kaitsja ei vaidlusta, et Grigori Blinnikov on pädev isik KarS § 14 lg 1 tähenduses. Küll aga on kaitsjal keeruline näha, kuidas ametialane hooletus, mis juriidilisele isikule mingit nähtavat kasu ei too, on midagi, mille puhul saaks jõuda järeldusele, et selline tegevus on toime pandud juriidilise isiku huve silmas pidades. Pigem on tegemist argumendiga juriidilise isiku huvides tegutsemise vastu. Juriidilise isiku huvideks saab lugeda seda, et ettevõtte tegevus oleks kooskõlas seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevate nõuetega, sh et vajalikud dokumendid oleksid esitatud pädevatele ametiasutustele. Sellest tulenevalt tuleb käesolevas asjas jõuda järeldusele, et OÜ Katroni vastutus on välistatud, kuna objektiivse koosseisu element – juriidilise isiku huvi – ei ole täidetud. Kaebaja hinnangul ei ole õige, et OÜ Katroni süü hindamisel on süüd suurendava asjaoluna arvesse võetud seda, et ettevõtet on varasemalt hoiatatud andmete esitamise korra rikkumise eest, kuid sellest hoolimata ei ole ettevõte rakendanud piisavalt meetmeid, et sarnaseid rikkumise ära hoida. Varasemad hoiatused on tehtud aastatel 2017 ja
11. Kaitsja on seisukohal, et kui väärtegu ise aegub kahe aasta jooksul, siis ettevõttele tehtud hoiatus ei ole ammugi õiguslikult relevantne ning seda ei oleks tohtinud süüd suurendava asjaoluna arvesse võtta. Juhul kui kohus peab vajalikuks menetlusaluse isiku karistamist, palub kaitsja OÜ Katroni suhtes väärteomenetluse lõpetada

§ 30alusel.

Samuti palub kaitsja lõpetada menetluse Grigori Blinnikovi suhtes

§ 30alusel.

Kaitsja hinnangul ei saa kummagi menetlusaluse isiku süüd suureks pidada ning asjas puudub avalik menetlushuvi.

1. Tartu Maakohtu 09.01.
2. a määrusega võeti OÜ Katroni ja Grigori Blinnikovi kaebus menetlusse. Kaebust arutati avalikul kohtuistungil 21.02.
3. a. KOHTU SEISUKOHT 4.

§ 123

lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 3

1. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga, kuulanud ära Grigori Blinnikovi ja kohtuvälise menetleja seisukohad ning tunnistaja, leiab, et menetlusaluste isikute kaebus tuleb osaliselt rahuldada ja Keskkonnaameti 02.11.
2. a otsus väärteoasjas nr 940023000305 tühistada.
3. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse OÜ-le Katroni ja tema juhatuse liikmele Grigori Blinnikovile ette seda, et Grigori Blinnikov esitas OÜ Katroni juhatuse liikmena, seadusliku esindajana ja kalapüügiga seonduvate andmete esitamise eest vastutava isikuna PTA-le rannapüügipäevikute täidetud originaallehed
4. aasta oktoobrikuu kohta hilinenult. Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra (edaspidi kord) § 15 lg 4 kohaselt esitatakse paberdokumendil rannapüügipäeviku täidetud originaalleht PTA-le hiljemalt järgneva kuu viiendaks kuupäevaks.
5. Rikkumine on tõendatud järgmiste tõenditega: - - - 29.03.
6. a ja 03.04.
7. a koostatud objekti vaatluse protokoll, millega on tõendatud, et OÜ Katroni esitas PTA-le rannapüügipäevikute täidetud originaallehed hilinenult – 6 lehte esitati 2 päeva hiljem ja 2 lehte 16 päeva hiljem seaduses sätestatud ajast; tunnistaja K. K. ütlustega; tunnistaja K. S. ülekuulamise protokoll, kus tunnistaja selgitab, et töötab PTA-s peaspetsialistina ning tema üheks tööülesandeks on andmete sisestamine. 07.11.
8. a edastati talle e-kirja teel OÜ Katroni TA220155, TA220122, JÕ220079,TA220156,J10220032 ja TA220182 kaluri rannapüügipäevikute lehed, mille oli OÜ Katroni juhatuse liige Grigori Blinnikov edastanud e-kirja teel P. T.. Tunnistaja sisestas saadud andmed 07.11.
9. a KIR-i; kaebuse juurde lisatud Grigori Blinnikovi 07.11.
10. a e-kiri PTA-le, millele on lisatud 4 manust, s.o kuue erineva rannapüügipäeviku lehed. Kahe rannapüügipäeviku lehed on esitatud topelt;
11. Vaidlust ei ole selle üle, et Grigori Blinnikov esitas oktoobri kuu kohta kuue rannapüügipäeviku lehed 07.11.
12. a ja kahe rannapüügipäeviku lehed 21.11.
13. a. Küll aga on kaitsja seisukohal, et 07.11.
14. a esitatud kuus rannapüügipäeviku lehte on esitatud tähtaegselt arvestades haldusmenetluse seaduse (HMS) § 33 lg-s 3 sätestatut. Nimelt oli 05.11.
15. a laupäev ning HMS § 33 lg 3 kohaselt kui menetlustähtaja lõpp ei lange tööpäevale, lõpeb tähtaeg esimesel tähtpäevale järgneval tööpäeval, s.o antud juhul 07.11.
16. a. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kalapüügipäeviku lehe esitamiseks seatud tähtaja puhul ei ole tegemist menetlustähtajaga HMS § 33 tähenduses, vaid tähtpäevaga tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 tähenduses.
17. Korra § 15 lg 4 sätestab, et paberdokumendil rannapüügipäeviku täidetud originaalleht esitatakse Põllumajandus- ja Toiduametile iga kuu kohta hiljemalt aruandekuule järgneva kuu viiendaks päevaks. Kohtuväline menetleja leiab, et eelviidatud sätet tuleb kohaldada koos TsÜS § 136 lõikega
19. KPS § 2 lg 4 alusel kohaldatakse KPS-s sätestatud haldusmenetlusele haldusmenetluse seadust. Korra § 4 lg 41 sätestab, et menetlustähtaegade ennistamine toimub HMS § 34 kohaselt. Seega, kui menetlustähtaegade ennistamisele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, on loogiline järeldada, et seda kohaldatakse ka tähtaegade arvestamisele. Sellest tulenevalt tuleb kohtu hinnangul käesolevas asjas kohaldada haldusmenetluseseadust.
20. HMS § 33 lg 1 sätestab, et tähtaegade arvutamisel haldusmenetluses kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid. Sama sätte lg 3 kohaselt kui menetlustähtaja lõpp ei lange tööpäevale, lõpeb tähtaeg esimesel tähtpäevale järgneval tööpäeval. Seega, kuna oktoobrikuu andmete esitamise tähtaeg, s.o 05.11.
21. a oli laupäev, tuli Grigori Blinnikovil andmed PTA-le edastada hiljemalt järgmisel tööpäeval, s.o 07.11.
22. a. Seega on Grigori 4 Blinnikovi poolt 07.11.
23. a PTA-le edastatud kuue rannapüügipäeviku (nr 00603-000012; nr 008416-000020; nr 008417-000018; nr 00557-000006; nr 0017891-0234903 ja nr 00601000014) andmed esitatud tähtaegselt.
24. Kohus märgib veel, et isegi kui kohaldada tsiviilüldosa seadustikku, ei muudaks see olukorda, kuivõrd TsÜS § 136 lg 8 sätestab samuti, et kui kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.
25. Kuigi korra § 15 lg 4 kohaselt tuleb PTA-le esitada paberdokumendil rannapüügipäeviku täidetud originaalleht, selgitas Grigori Blinnikov kohtus, et ta oli sel ajal haige ja viibis kodus, mistõttu ei olnud tal võimalik püügipäeva lehti Jõgeva PTA-sse kohale viia. Menetlusaluse isiku sõnul on tal P. T. kokkulepe, et kui midagi juhtub või ta on haige, siis tuleb saata andmed e-postiga ning hiljem esimesel võimalusel viia originaallehed PTA kontorisse. Andmete esitamist e-posti teel antud juhul kohtuväline menetleja Grigori Blinnikovile ette pole heitnud, mistõttu saab öelda, et 07.11.
26. a e-kirjaga edastatud kuus rannapüügipäeviku lehte on esitatud tähtaegselt ja nõuetekohaselt ning andmete esitamise korda ei ole rikutud.
27. Küll aga leiab kohus, et 21.11.
28. a esitatud kaks oktoobrikuu rannapüügipäeviku lehte (nr 00602-000014 ja nr 00604-000013) on Grigori Blinnikovi poolt esitatud hilinenult. Tunnistaja K. K. sõnul selgus 21.11.
29. a ristkontrolli teostamise käigus, et OÜ Katroni on jätnud kahe loa alusel püügi aruanded esitamata. Selgus, et Grigori Blinnikov oli P. T. saatnud e-kirjaga dokumendid, kust olid puudu kahe püügipäeviku lehed. Sama päeva õhtul ehk 21.11.
30. a saatis Grigori Blinnikov kaks puuduvat aruannet ära. Grigori Blinnikov selgitas kohtuistungil, et kui K. K. talle helistas ja küsis kus need püügipäeviku lehed on, hakkas menetlusalune isik otsima ja avastas, et nende kahe lehe asemel läksid teised püügipäeviku lehed e-kirja manusesse topelt. Grigori Blinnikov tunnistas, et tegu oli tema eksimusega ning ta oleks pidanud kontrollima, et saadab kõik püügipäeviku lehed ära.
31. KPS § 77 lg 2 järgi on keelatud kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise korra rikkumine. Kuivõrd Grigori Blinnikov edastas kahe oktoobrikuu rannapüügipäeviku lehed PTA-le hilinenult, s.o alles 21.11.
32. a, on ta sellega rikkunud korra § 15 lg-t 4 ning täitnud KPS § 77 lg 2 objektiive koosseisu.
33. Lisaks objektiivsele koosseisule peab olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivne koosseis, milleks on KarS § 12 lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 järgi on ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus. Kohus on sarnaselt kohtuvälise menetlejaga seisukohal, et Grigori Blinnikov pani teo toime hooletusest. KarS § 18 lg 4 järgi paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Grigori Blinnikov kui kalapüügiga seonduvate andmete esitamise eest vastutav isik oleks pidanud olema PTA-le e-kirja teel rannapüügipäeviku lehti esitades tähelepanelikum ja kohusetundlikum ning veenduma, et kõik oktoobrikuu püügilehed on e-kirja manusesse lisatud. Ka Grigori Blinnikov ise tunnistas, et ei kontrollinud üle, mida ta PTA-le saatis ning asjaolu, et osad püügipäeva lehed sai e-kirjale lisatud topelt, oli eksitus.
34. Grigori Blinnikovi teos puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Seega on kohtuväline menetleja õigesti kvalifitseerinud Grigori Blinnikovi teo KPS § 77 lg 2 järgi.
35. Teine peamine vaidluspunkt asjas on see, kas Grigori Blinnikov on teo toime pannud juriidilise isiku huvides ehk kas OÜ Katroni vastutab samuti andmete esitamise korra rikkumise eest KPS § 77 lg 3 alusel.
36. KarS § 5 lg 1 järgi mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Kuivõrd väärtegu pandi toime
37. a novembris, tuleb kohaldada 01.11.
38. a jõustunud karistusseadustiku redaktsiooni, mille § 14 lg 1 järgi vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud 5 juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise huvides. Tegemist on omistamisnormiga. Kuna KarS § 2 lg 2 järgi saab isikut karistada vaid teo eest, mis vastab süüteokoosseisule ja on õigusvastane ning süüline, saab juriidiline isik vastutada üksnes siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
39. oktoobri
40. a otsus nr 4-18-6507, p 27).
41. Vaidlust ei ole selles, et Grigori Blinnikov on OÜ Katroni juhatuse liikmena pädev isik KarS § 14 lg 1 tähenduses. Vajalik on aga välja selgitada, kas Grigori Blinnikov, kelle suhtes on eelnevalt tuvastatud KPS § 77 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemine, tegutses OÜ Katroni huvides. Kaitsja on seisukohal, et andmete esitamise nõuete hooletusest mitte järgmine ei ole midagi sellist, mida saaks pidada juriidilise isiku huvides tegutsemiseks. Ametialane hooletus, mis juriidilisele isikule mingit nähtavat kasu ei too, ei ole kaitsja sõnul toime pandud juriidilise isiku huve silmas pidades. Kohtuväline menetleja leiab, et juriidilise isiku huvi ei ole võrdsustatud juriidilise isiku kasuga ning kohtupraktika ega karistusõigus ei näe ette, et ettevõte peab mingit kasu saama rikkumise läbi. Kohtuväline menetleja viitas ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-le 221, mis sätestab juhatuse liikme kohustused täita kõiki keskkonnaseadustikust tulenevaid kohustusi. Teisisõnu, kui juriidilise isiku seaduslik esindaja või pädev isik paneb teo toime ettevõtte igapäevase tegevuse raames sõltumata sellest, kas see toob tulu või ei too tulu, loetakse see kohtuvälise menetleja hinnangul juriidilise isiku huvi olemasoluks.
42. Õiguskirjanduses (Pikamäe/Sootak Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura 2021, § 14 punkt 9.3) on leitud, et teo toimepanemisena juriidilise isiku huvides on vaadeldav igasugune otsene või kaudne varaline või moraalne kasu, mida juriidiline isik õigusvastase teo toimepanemisest sai või võis saada. Piisab, kui tegu on seostatav juriidilise isiku tegevuse või tegevusetusega, mis oli pandud toime sooviga edendada selle tegevust või eesmärke, isegi kui ei saa kindlaks määrata konkreetset juriidilise isiku kasu või eelist. Sellegipoolest ei ole mõiste huvi kitsalt samastatav mõistega kasu: seadusandja poolt tarvitatud termin huvi on kasust oluliselt laiem, hõlmates ka juhtumid, kus karistatava teo toimepanemise tulemusena juriidilise isiku vara ei suurenenud (RKKK 3-1-1-137-04; 3-1-1-9-05). Üldistatud kujul on tegu toime pandud juriidilise isiku huvides, kui tegu on juriidilise isiku jaoks soodne ehk sellega kaasnevad juriidilise isiku jaoks positiivsed järelmid, sh negatiivsete tagajärgede ärahoidmisega (Sootak, J., Karistusõigus. Üldosa. Juura 2018, XIV ptk p 45).
43. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa rääkida juriidilise isiku, s.o OÜ Katroni huvides toime pandud süüteost. Kuigi kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et juriidilise isiku huvides teo toimepanemine ei eelda ilmtingimata mingi kasu saamist, ei ole antud juhul isegi aimatav, mil viisil oli süütegu OÜ Katroni jaoks soodne, (võimaliku) positiivse tagajärjega või muul moel ettevõtte tegevust edendav. Antud asjaolu ei selgu tegelikult ka kohtuvälise menetleja otsusest. Nimetatud otsuse kohaselt pani Grigori Blinnikov „teo toime Osaühing Katroni huvides tööülesandeid täites, kuna tema tööülesanneteks on muuhulgas andmete esitamine Põllumajandus- ja Toiduametile.“ Seega nähtub otsusest, et Grigori Blinnikov pädeva isikuna on teo toime pannud oma tööülesannete raames ja see tähendabki, et tegu on toime pandud juriidilise isiku huvides. Kohus on seisukohal, et sellist järeldust teha ei saa.
44. Nagu eelnevalt tuvastatud, jättis Grigori Blinnikov püügiandmed nõutud ajal esitamata hooletusest. Kaebuse juurde lisatud Grigori Blinnikovi 07.11.
45. a e-kiri kinnitab, et Grigori Blinnikovil oli tahe saata PTA-le kõik nõutavad rannapüügipäeviku lehed, kuid tähelepanematuse tõttu esitas ta osad lehed topelt ning seetõttu jäid kaks lehte esitamata. Selline käitumine näitab, et Grigori Blinnikov soovis OÜ Katroni kohustust – esitada PTA-le rannapüügipäeviku andmed – täita. Kohustuse täitmine oleks olnud igati OÜ Katroni huvides. Kohustuse täitmine ei õnnestunud aga Grigori Blinnikovi hooletuse tõttu. Kohtu hinnangul ei 6 saa sellist olukorda käsitada kui juriidilise isiku huvides toime pandud tegu, kuivõrd Grigori Blinnikovi tegevusetusel ei olnud mingisugust positiivset mõju OÜ-le Katroni. Samuti ei hoidnud andmete esitamata jätmine teadaolevalt ära ühtegi negatiivset tagajärge OÜ-le Katroni.
46. Seega, kuigi Grigori Blinnikovi kui OÜ Katroni juhatuse liikme poolt toimepandud väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane, süüline ja toime pandud pädeva isiku poolt, ei ole see toime pandud juriidilise isiku huvides KarS § 14 lg 1 mõttes. Seega ei ole täidetud KPS § 77 lg 3 koosseis, mille kohaselt karistatakse kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise korra rikkumise eest selle toime pannud juriidilist isikut.
47. Tulenevalt

§ 132

p-st 3 ja § 29 lg 1 p-st 1 tühistab kohus Keskkonnaameti otsuse väärteoasjas nr 940023000305 OÜ Katroni osas ning lõpetab väärteomenetluse OÜ Katroni suhtes KPS § 77 lg 3 järgi, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. 26.

§ 133

p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Grigori Blinnikov vastutab KPS § 77 lg 2 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemise eest. KPS § 77 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 järgi on rahatrahvi kohaldamise alammääraks kolm trahviühikut. Seega on karistuse keskmine määr 150 trahviühikut.

1. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes käesoleval juhul puuduvad. KarS § 57 lg 1 p 3 alusel on kergendavaks asjaoluks Grigori Blinnikovi puhtsüdamlik kahetsus. KarS § 56 lg 1 ja § 57 lg 2 alusel saab võtta süüd kergendava asjaoluna arvesse, et menetlusalune isik esitas puuduolevad andmed kohe pärast seda, kui PTA sellele tähelepanu juhtis. Veel saab süüd kergendava asjaoluna saab arvesse võtta, et karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole Grigori Blinnikovi varasemalt sarnaste süütegude eest karistatud. Väärteoasja toimikus on kaks märgukirja sarnaste rikkumiste eest, mida kohtuväline menetleja on arvestanud süüd suurendava tegurina. Kohtu hinnangul eelnimetatud märgukirju Grigori Blinnikovi süüd suurendava asjaoluna arvesse võtta ei saa. Märgukirjad pärinevad juba aastatest 2017 ja 2019 ning on adresseeritud OÜ-le Katroni. Asjaolu, et OÜ-d Katroni on 5-7 aastat tagasi hoiatatud andmete esitamise korra rikkumise eest, ei saa ette heita Grigori Blinnikovile. Küll aga leiab kohus, et süüd kergendab veel tõsiasi, et õigusrikkumine on toime pandud hooletusest ning ei ole raskekujuline. Ka kohtuvälise menetleja otsuses on kergendava asjaoluna märgitud fakt, et toimepandud teoga keskkonnale kahju ei tekitatud. Eeltoodud süüd mõjutavaid asjaolusid kogumis hinnates saab asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on oluliselt alla keskmise, s.o väike.
3. Lisaks eeltoodule tuleb arvesse võtta ka eripreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Nagu juba mainitud, ei ole Grigori Blinnikovi varasemalt karistatud sarnaste süütegude eest. Grigori Blinnikov tunnistab oma eksimust ja nõustub, et oleks pidanud olema tähelepanelikum. Sellest nähtub, et menetlusalune isik mõistab talle etteheidetavat tegu ning on sellest teinud omad järeldused. Kuivõrd menetlusalune isik mõistab oma õigusrikkumist ja kehtivaid reegleid ning tal puuduvad varasemad karistused, saab seda karistuse mõistmisel arvesse võtta. Lisaks eripreventiivsetele kaalutlustele tuleb arvesse võtta ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk õiguskorra kaitsmise huvisid. Seejuures ei saa süüdlasele mõista raskemat karistust, kui vastab tema süüle, üksnes õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt. 30.

§ 132

p 3 järgi võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse

§-s 29 ja 30 sätestatud alustel.

§ 30

lg 1 p 1 7 järgi võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

1. Eelnevalt on tuvastatud, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur, vaid oluliselt alla keskmise, s.o väike. Samuti ei ole käesoleva õigusrikkumisega keskkonnale kahju tekkinud ning menetluse käigus ei selgunud ka muid nö reaalseid kahjulikke tagajärgi, mida andmete hilinenult esitamine oleks kaasa toonud. Kohtu hinnangul ei ole Grigori Blinnikovi karistamine otstarbekas ega avalikke huvisid arvesse võttes vajalik. Sama on möönnud kohtuväline menetleja, kelle sõnul on tegemist formaalse rikkumisega, süü on väike, varasemad kehtivad karistused puuduvad ning kaasnevaid kahjusid ei ole.
2. Menetluse otstarbekuse põhjustel lõpetamine on alati kaalutlusotsus ja äärmiselt hinnanguline, kuid tihtipeale vajalik. Inimest ei ole alati tarvis karistada, kui teda saab mõjutada ka ilma karistamata edasistest õigusrikkumistest hoiduma. Sellise otsustuse kujunemisel märgib olulist rolli veendumus, et karistamine ei ole vajalik. Eelnimetatud veendumuse tekkimisele aitab kaasa, kui isik on oma käitumise ebaõigussisu teadvustanud ja on lootus, et ta edaspidi käitub õiguskuulekalt. Üldteada on, et sama põhimõtet rakendatakse ka kuritegude menetlemisel ja isegi vaatamata sellele, et ühiskondlik hukkamõist kuritegude puhul on ilmselt oluliselt kaalukam kui väärtegude puhul. Oluline on, et teo toimepanija süüd saab hinnata väikseks ja puuduvad kaalukad põhjused, miks ühiskond võiks inimese karistamist nõuda. Neist olulistest põhjustest lähtus kohus ka käesoleva väärteoasja lõpetamisel. Kokkuvõtvalt hindas sarnaselt Keskkonnaametiga ka kohus Grigori Blinnikovi süü väikeseks ja kuivõrd kohtu hinnangul ei esine põhjuseid, miks avalik huvi nõuaks isiku karistamist, saab menetluse lõpetada. Samas ei ütle kohus seda, et tegemist oleks vähetähtsa väärteoga. Kuid teo toimepanija on oma süüd tunnistanud, kahetseb ja heastas oma rikkumise kohe, kui sellest teadlikuks sai. Eelnimetatud käitumist tuleb hinnata ja arvesse võtta.
3. Eeltoodut arvesse võttes ja lähtudes

§ 117

lg 1 p-st 4, § 132 p-st 3 ja § 30 lg 1 p-st 1, tuleb Keskkonnaameti otsus väärteoasjas nr 940023000305 tühistada, s.o osas, milles Grigori Blinnikovi karistati rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, ja väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetada. 34.

§ 38

lg 1 sätestab, et kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid.

§ 30lg 1³ sätestab, et väärteomenetluse lõpetamisel otstarbekuse kaalutlusel hüvitab menetluskulud menetlusalune isik. Kr

MS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid.

1. OÜ Katroni ja Grigori Blinnikovi lepinguline kaitsja Gregori Palm on esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks summaks 1563,09 eurot, sh käibemaks. Arvetelt ei ole eristatav, millises mahus on õigusabi osutatud Grigori Blinnikovile ja millises mahus OÜ-le Katroni. Küll aga on arvete saajaks OÜ Katroni. Kuivõrd sisuliselt on tegu ühe teoga, mida heideti ette nii füüsilisele kui juriidilisele isikule, on mõistetav, et kaitsja on teinud arvetel loetletud õigusabi toiminguid mõlema kaitsealuse huvides. Kuna arvete saajaks on OÜ Katroni, saab sellest järeldada, et õigusabi osutamise lepingu ongi sõlminud OÜ Katroni ning menetluskulud käesolevas asjas on tekkinud just juriidilisel isikul.
2. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 1 järgi on valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu menetluskulu. Tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega (RKKK 02.06.2022, 1-21-7774/14, p 42).
3. Kaitsja on koos taotlusega esitanud OÜ-le Katroni esitatud arved koos menetluskulude nimekirjadega, millest nähtub osutatud õigusabi sisu, ajakulu ja tunnihind. Kokku on õigusabi osutatud 8 tunni ja 5 minuti ulatuses tunnihinnaga 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Veel 8 palub kaitsja menetluskulude nimekirja lisada õigusabi seoses kaitsja osalemisega 21.02.
4. a kohtuistungil vastavalt kohtuistungi protokollis märgitud ajakulule.
5. Arvestades osutatud õigusteenuse kvaliteeti ja kaebuse mahtu saab kohtu hinnangul õigusteenuse tunnihinda pidada mõistlikuks. Samuti saab õigusteenuse ajakulu pidada põhjendatuks. Tehtud kaitsetoimingud on olnud menetlusaluste isikute huvides ja vajalikud.
6. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 20.02.
7. a toimunud kohtuistung kestis 1 tund ja 50 minutit. Seega on kohtuistungil osalemise eest hüvitatav menetluskulu summas 357,86 eurot koos käibemaksuga (1,8333 x 160 x 1,22). Kokku on kaitsja õigusabikulu koos käibemaksuga 1920,95 eurot (1563,09 + 357,86), mis tuleb riigilt

§ 38lg 1, Kr

MS § 175 lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 alusel OÜ Katroni kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 9