lg 1 järgi käskmenetluses Prokurör Abiprokurör Jan Aasma Süüdistatav Renars Palejs (Läti Vabariigi kodanik; ik: 16088012678; elukoht: x x x x x; emakeel: läti keel (valdab x x kõnes ja kirjas); haridus: x; töökoht: x (x x) x; e-post x; tel +x; karistatus: Eestis kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole; tõkend: ei kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 23.03.2024) Kaitsja Vandeadvokaat Natalia Suvorova, RÕA korras RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Renars Palejs
lg 1 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 235 (kakssada kolmkümmend viis) miinimumpäevamäära (päevamäär 10 eurot), s.o 2350 (kaks tuhat kolmsada viiskümmend) eurot.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.03.2024, s.o 1 päev vangistust, ehk 3 päevamäära. Seega lugeda kandmata rahaliseks karistuseks 232 (kakssada kolmkümmend kaks) päevamäära, s.o 2320 (kakstuhat kolmsada kakskümmend) eurot, millest kuulub kohesele tasumisele 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära, päevamääraga 10 (kümme) eurot, s.o 1500 (üks tuhat viissada) eurot. Kohesele tasumisele kuuluv rahaline karistus 1500 eurot tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a-le EE351010052031000004 (SEB Pank AS) või a/a-le EE522200221013264447 (Swedbank AS) või a/a-le EE957700771001523585 (AS LHV Pank) või a/a-le EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber. Rahalise karistuse tasumisel kasutada viitenumbrit 99924400001327. Selgituseks märkida: rahaline karistus, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui 1 1-24-2489 rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
lg 1, 2, 3 alusel jätta ülejäänud rahaline karistus 82 (kaheksakümmend kaks) päevamäära, s.o 820 (kahekssada kakskümmend) eurot tingimisi täitmisele pööramata, kui Renars Palejs ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev, s.o 13.05.
Prokurör tegi kohtule ettepaneku käskmenetluses tunnistada Renars Palejs süüdi
lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja tema karistamist rahalise karistusega 235 miinimumpäevamäära, s.o 2350 eurot, millest arvata maha eelvangistuses viibitud üks päev ehk 3 päevamäära, s.o 30 eurot, ning millest kuulub kohesele tasumisele 150 päevamäära, s.o 1500 2 1-24-2489 eurot. Ülejäänud karistus 82 päevamäära, s.o 820 eurot, jätta
Maakohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et süüdistatava käitumine on õigesti on kvalifitseeritud, tõendamiseseme asjaolud on selged ning süü inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud süüdistusaktis nimetatud ja toimikus sisalduvate tõendite kogumis. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole. Seega tuleb Renars Palejs teise astme kuriteos süüdi tunnistada ja teda on võimalik karistada rahalise karistusega vastavalt prokuröri ettepanekule karistuse määra osas.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30-500 päevamäära või kuni kolmeaastane vangistus. Maakohus on seisukohal, et lähtudes kuriteo toimepanemise asjaoludest, ei ole vajalik süüdistatava karistamisel kaaluda vangistust ja käskmenetlus on seega põhjendatud.
lg 1 kohaselt kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Toimikus lk 22 on toodud välja, et mh Maksu- ja Tolliameti registris puuduvad andmed Renars Palejsi kohta ning kuivõrd tegemist on Läti Vabariigi kodanikuga, kelle keskmise päevasissetuleku kohta andmed puuduvad, tuleb
lg 2 alusel rahalise karistuse päevamäära suuruse arvestamise aluseks võtta miinimumpäevamäär 10 eurot. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja poolt etteantud piirides individualiseerida karistusseaduses ettenähtud karistus üksikjuhtumi jaoks. Käesoleval juhul puuduvad karistust raskendavad asjaolud, kergendava asjaoluna on prokurör viidanud puhtsüdamlikule kahetsusele. Võttes arvesse tõendamist leidnud kuriteo objektiivset teopilti, süü suurust ning etteheidetava kuriteo toimepanemise aega, peab kohus prokuröri ettepanekut Renars Palejsi karistamiseks rahalise karistusega keskmise määra lähedases määras, 235 päevamäära, mõistlikuks, kuriteo asjaolusid arvesse võttes proportsionaalseks ning eripreventiivset eesmärki täitvaks. Seejuures nõustub kohus prokuröriga ka selles, et Renars Palejsi määratud karistuse puhul on otstarbekas ja karistuse eripreventiivset mõju arvestades mõista 150 päevamäära kohesele tasumisele ning ülejäänud osa jätta tingimisi täitmisele pööramata ühe aasta pikkuse katseajaga
Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks Renars Palejsi süüdi tunnistamist
lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 235 miinimumpäevamäära s.o 2350 eurot.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.03.2024, s.o 1 päev 3 1-24-2489 vangistust, ehk 3 päevamäära. Seega lugeda kandmata rahaliseks karistuseks 232 päevamäära, s.o 2320 eurot, millest kuulub kohesele tasumisele 150 päevamäära, päevamääraga 10 eurot, s.o 1500 eurot.
lg 1, 2, 3 alusel jätta ülejäänud rahaline karistus 82 päevamäära, s.o 820 eurot tingimisi täitmisele pööramata, kui Renars Palejs ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Menetluskulude otsustus on resolutsiooni punktis 2. Tulenevalt KrMS § 254 lg-st 5 tuleb kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada süüdistatavale (e-posti aadressile x) kaitsjale ja prokuratuurile. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa Reinfeldt Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.