Obsah (8)

§ 424§ 65§ 69§ 68§ 55§ 50§ 73§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-23-2569 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Kärt Käära K

§ 424

lg 2 järgi üldmenetluses Tõlgid Meeli Antonov ja Natalia Tselikova Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ingmar Laas (vanemprokuröri Ken Kiudorfi volitusel) Süüdistatav Vladislav Saveljev isikukood: 39909222744; elukoht: XXX; XXX; töökohad: XXX ja XXX, XXX; emakeel: XXX; XXX kodanik kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Tartu Maakohtu 12.01.2023. a otsusega

§ 424

lg 2 järgi;

§ 65lg 2 alusel liitkaristus 2 aastat vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga.

Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg 28.01.

1. tõkend vahistamine 08.02.-09.06.2023, alates 09.06.2023 vahistamine asendatud elektroonilise valvega vandeadvokaat Kaire Hänilene (määratud kaitsja) Kaitsja RESOLUTSIOON Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 306, 311, 312 ja 313 alusel kohus otsustas:
2. Tunnistada süüdi Vladislav Saveljev

§ 424lg 2 järgi 05.01.2023.

a teos ning mõista karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. 2.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus käesoleva otsuse resolutsiooni eelmises punktis märgitud karistuse 1 aasta ja 3 kuulise vangistuse ning Tartu Maakohtu 12.01.

1. a otsusega mõistetud karistuse 2-aastase vangistusega ning mõista Vladislav Saveljevile liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. 1
2. Tunnistada süüdi Vladislav Saveljev

§ 424lg 2 järgi 08.02.2023.

a teos ning mõista karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust. 4.

§ 69

lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 3 mõistetud karistust (1 aasta ja 8 kuud vangistust) käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 2 mõistetud liitkaristuse (2 aasta ja 6 kuu vangistuse) võrra ning mõista Vladislav Saveljevi liitkaristuseks 4 aastat ja 2 kuud vangistust. 5.

§ 68

lg 1 alusel arvata Vladislav Saveljevi eelvangistuses viibitud aeg 08.02.-09.06.2023, s.o 4 kuud ja 1 päev karistusaja hulka ning määrata, et Vladislav Saveljevil tuleb ära kanda veel 3 aastat 9 kuud ja 29 päeva vangistust.

1. Kohustada Vladislav Saveljevit ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajaks. Lugeda vangistuse kandmise alguseks Vladislav Saveljevi vanglasse saabumise aeg.
2. Vladislav Saveljevile kohaldatud tõkend vahistamine, mis on asendatud elektroonilise valvega, jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja otsuse jõustumisel tõkend tühistada. 8.

§ 424

lg 4 p 2 ja § 50 lg 3 alusel võtta lisakaristusena Vladislav Saveljevilt ära sõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 6 kuuks.

§ 55lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. 9. Kr

MS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 2, 3, 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Vladislav Saveljevilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena tunnistajale Ü. R. KrMS § 178 alusel hüvitatud sõidukulu 8,36 eurot, joobe tuvastamise kulu 174 eurot, arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi kulu 95 eurot, määratud kaitsja tasu 1774,80 eurot ja sundraha 1087,50 eurot, s.o menetluskulud kokku 3139,66 eurot.

1. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Vladislav Saveljevil tasuda menetluskulud kokku 3139,66 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel 11 kuul tuleb kuu viimaseks kuupäevaks tasuda 261,64 eurot ja viimasel
2. kuul tuleb kuu viimaseks kuupäevaks tasuda 261,62 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank või EE522200221013264447 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
3. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. KrMS § 180 lg 1 alusel jätta Vladislav Saveljevi kanda valitud kaitsjale makstud tasu.
5. Jätta rahuldamata Vladislav Saveljevi taotlus kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. 2
6. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde DVD-R-plaat häirekeskusele tehtud kõne salvestisega. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Juhul, kui kohtuotsus tõlgitakse kirjalikult, võib süüdistatav või tema kaitsja esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates tõlgitud dokumendi kättesaamisest. Kohtumenetluse poolel on õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu
7. Vladislav Saveljevit süüdistatakse

§ 424lg 2 järgi selles, et tema, olles karistatud Harju Maakohtu 07.06.2022.

a otsusega nr 1-22-3133

§ 424lg 1 järgi ja Tartu Maakohtu 12.01.2023.

a otsusega nr 1-22-7590

§ 424

lg 2 järgi, juhtis uuesti: - 05.01.2023 kella 16:48 ajal Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 89. km-l mootorsõidukit Opel Astra Caravan registreerimismärgiga XXX, olles narkootiliste, psühhotroopsete või muu sarnase toimega ainete metadooni, oksükodooni, amfetamiini, mirtasapiini, klonasepaami metaboliidi ja pregabaliini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis; - 08.02.2023 kella 00:21 ajal Tartu maakonnas Tartu linnas Riia 4 juures mootorsõidukit Opel Astra Caravan registreerimismärgiga XXX, olles narkootiliste, psühhotroopsete või muu sarnase toimega ainete oksükodooni, venlafaksiini, fluoksetiini, mirtasapiini, lamotrigiini ja pregabaliini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Oma tegevusega rikkus V. Saveljev liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani V. Saveljev toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt. Kohtumenetluse poolte seisukohad 2. Prokurör jäi kohtuvaidlustes süüdistuse juurde ning taotles V. Saveljevi süüditunnistamist

§ 424lg 2 järgi 05.01.2023.

a teos ja tema karistamist selle eest 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega. Seejärel moodustada

§ 65lg 1 alusel liitkaristus Tartu Maakohtu 12.01.2023.

a otsusega mõistetud karistusega, mõistes liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Edasi tunnistada V. Saveljev

§ 424lg 2 järgi süüdi 08.02.2023.

a teos ja karistada teda selle eest 2-aastase vangistusega. Juhindudes

§ 65

lg-st 2, mõista lõplikuks liitkaristuseks 5 aastat vangistust, mille hulka arvata

§ 68lg 1 alusel eelvangistuses viibitud 4 kuud ja 1 päev.

Nii kujuneb kandmata karistuseks 4 aastat 7 kuud ja 29 päeva vangistust. Lisakaristusena võtta

§ 50lg 1 p 1 alusel V.

Saveljevilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks ja 6 kuuks. Mõista V. Saveljevilt välja menetluskuludena sundraha 1087,50 eurot, joobe tuvastamise kulud 269 eurot ja määratud kaitsja tasu. Asitõend DVD-R-plaat häirekeskuse kõne salvestisega jätta kriminaalasja juurde. 3

1. V. Saveljev kinnitas kohtuistungil, et sai esitatud süüdistusest aru, kuid ei tunnistanud end süüdi. Ta selgitas, et on tarvitanud umbes aasta või poolteist (alates
2. a algusest, võib olla ka
3. aastast) õlavalu tõttu igapäevaselt väga tugevatoimelisi valuvaigisteid ja umbes 4-5 aastat XXX tõttu XXX, kuid need ravimid ei mõjuta tema otsustus- või reaktsioonivõimet või käitumist. Valuvaigisti tagajärjel ei valuta õlg või valutab vähem ning XXX tagajärjel lõpeb XXX ja XXX. 05.01.2023 võttis V. Saveljev enne sõitma asumist XXX tõttu XXX (XXX) ja tõenäoliselt hommikul valuvaigisti (XXX). Samuti tarvitas ta kuni 28.01.2023 uinumiseks ravimeid, kaht XXX ja XXX (XXX), mida võis võtta ka 05.01.2023 hommikul (mõnikord unustas neid ravimeid võtta). Amfetamiini tarvitas viimati 30.12.2022 ja metadoon võis olla amfetamiiniga segatud (V. Saveljev ei tea täpselt, mida talle anti). Ta tundis end 05.01.2023 sõitma asumisel hästi, kuid sõitis teelt välja auto viletsa tehnilise seisundi ja libeduse tõttu ning ärritus sündmuskohale saabunud politseinike peale, sest nad ajasid ära inimesi, kes püüdsid V. Saveljevit aidata, väänasid V. Saveljevit ega näidanud talle kiirtesti tulemust. 08.02.2023 pärast keskööd kinnipidamise ajaks oli V. Saveljev töötanud kuskil 10 tundi või rohkem (alates 07.02.2023, mil XXX XXX või XXX) ja oli natuke väsinud, kuid muidu tundis end tavaliselt. Ta tarvitab alates 29.01.2023 ainult valuvaigist ja XXX, kuid polnud 08.02.2023 kinnipidamise ajaks õhtuseid valuvaigisteid veel võtnud. Kuna V. Saveljev tarvitas narkootikume viimati 30.12.2022, ei saanud kiirtest 05.01.2023 amfetamiini näidata. Seega oli kiirtesti tulemus vale või politseinikud valetasid selle kohta. Samuti polnud V. Saveljevil 05.01.2023 autos mingit pulbrilist ainet ning ta polnud 05.
4. ja 08.02.2023 joobeseisundis.
5. V. Saveljevi kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene leidis eeskätt, et Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) eksperdi kirjalikes hinnangutes esitatud järeldusteni ega arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktis märgitud eksperdiarvamuseni jõudmise käik pole jälgitav. Muu hulgas pole 05.
6. ja 08.02.2023 politseiniku ja tervishoiutöötaja poolt fikseeritud välised tunnused V. Saveljevi käitumises ja terviseseisundis iseloomulikud ainult joobeseisundile ning V. Saveljevi joovet kontrolliti ka 04.
7. ja 05.09.2022 ning 26.
8. ja 02.02.2023, mil ekspert ei asunud seisukohale, et V. Saveljevil esinevad tunnused on põhjustatud joobeseisundist. Ekspertiisiaktis on teisigi vigu, ainuüksi erinevate ainete olemasolu inimese organismis ei tähenda joobeseisundit ja V. Saveljev oli iga kord veendunud, et ta on võimeline sõidukit juhtima. Kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks, V. Saveljev tuleb õigeks mõista ning talle tuleb hüvitada kaitsjale makstud tasu ja süüteomenetluses tekitatud kahju. Sõltumata süüküsimusest, on prokuröri taotletud karistus liiga range ega täida oma eesmärke (sh ei mõjuta V. Saveljevit uutest kuritegudest hoiduma). Kuigi V. Saveljevit on samalaadsete rikkumiste eest karistatud, pole ta varem reaalset vangistust kandnud ning XXX ja XXX.

§ 65

lg 1 võimaldab liitkaristuse moodustamisel lugeda kergema karistuse kaetuks raskemaga. Kohtu seisukoht 5. Praeguses asjas ei vaidle pooled iseenesest selle üle, et V. Saveljev juhtis süüdistuses märgitud aegadel ja kohtades mootorsõidukit, olles eelnevalt tarvitanud süüdistuses loetletud aineid. Prokuratuuri ja kaitse seisukohad lahknevad küsimustes, kas kõnealused ained põhjustasid V. Saveljevil joobeseisundi ning kas V. Saveljev oli joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise ajal. Kohtu arvates on V. Saveljevi süü tõendatud ja ta tuleb

§ 424lg 2 järgi süüdi tunnistada.

1. Nimelt kuulati seoses 05.01.
2. a teoga kohtuistungil tunnistajana üle patrullpolitseinik Ü. R. ning dokumentaalsete tõenditena uuriti indikaatorvahendi kasutamise protokolli, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust, sõiduki hoiukohta teisaldamise akti, joobeseisundi tuvastamise 4 saatekirja, V. Saveljevi terviseseisundi kirjeldust, EKEI eksperdi kirjalikku hinnangut joobe kohta ja arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akti. Samuti kuulati üle süüdistatav V. Saveljev.
3. Nähtuvalt tunnistaja Ü. R. ütlustest puutus ta V. Saveljeviga kokku 05.01.2023 pärast lõunat. Ü. R. oli tööl koos paarilise C. L. ja nad said väljakutse, et Jõhvi-Tartu mnt-l suunaga Jõhvi poole liigub ohtliku sõidustiiliga sõiduk Opel, mille number võis olla XXX. Ü. R. töö iseloom on selline, et ta kuuleb ka teisi väljakutseid, ja sama sõiduk on korduvalt läbi käinud alati kuidagi kas agressiivse sõiduga, ohtliku sõidustiiliga kõik sellega seoses. Kuna Ü. R. ja C. L. olid piisavalt kaugel, reageerisid väljakutsele veel Mustvee piirivalve kordoni töötajad, kes hakkasid liikuma Mustveest vastu ja jõudsid V. Saveljeviga varem tegeleda. Kui Ü. R. sündmuskohale jõudis, oli see agressiivse sõidustiiliga auto sirgel teel paremale poole välja sõitnud, kedagi rohkem auto juures polnud ning sõiduki juht oli paigutatud politseibussi taha turvaruumi, sest ta käitus sündmuskohale jõudnud piirivalvuritega agressiivselt ja ülbelt. Edasi panid piirivalvurid juhi alkoholijoobe kontrollimiseks puhuma indikaatorvahendisse, mille tulemus oli negatiivne. Kuna joobeta inimene ei käitu selliselt ja V. Saveljevi käitumisest oli selge, et ta on mingisuguseid mõnuaineid tarvitanud, tegi C. L. seejärel narko kiirtesti, mis näitas amfetamiini. V. Saveljev tundus hästi üleolev politseinike suhtes, ülbe, sõimas, ropendas ning ähvardas kohtusse kaebamisega, lahti laskmisega, kõige võimaliku asjaga. Ta väitis, et pole midagi tarvitanud, ja teda ärritas, et mida politseinikud temast tahavad. V. Saveljev ei teinud politseinikega koostööd ja kuigi talle tutvustati kiirtesti tulemust, keeldus ta tulemuste allkirjastamisest. Samuti oli tema kõnnak taaruv. V. Saveljev ei tahtnudki testi tulemustest aru saada, teda ei huvitanud see ja ta ajas kogu aeg oma lugu, et ta pole midagi tarvitanud. Politseinikud paigutasid V. Saveljevi oma sõidukisse ja toimetasid Raja tn-le ekspertiisi, auto teisaldati tasulisse parklasse. Lisaks võtsid politseinikud sõidukist kaasa mingisugust pulbrilist ainet, kuid Ü. R. ei tea, mis aine see oli, sest ekspertiisi vastus ei jõua temani. Ü. R. on töötanud politseinikuna umbes 30 aastat, on kokku puutunud kümnete joobes juhtidega ning kordagi pole olnud olukorda, kus indikaatorvahend näitab mingisugust ainet (ükskõik mida) ja ekspertiisi tulemus oleks olnud null. Ü. R. tähelepanekud ja ekspertiisi tulemused on kokku langenud ning narkojoobes juht käitub üldiselt ikka teistmoodi kui alkoholijoobes juht.
4. Kohus märgib, et tunnistaja Ü. R. ütlustega langevad kokku teise sündmuskohal viibinud patrullpolitseiniku C. L. koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja sõiduki hoiukohta teisaldamise akt. Nii tuleneb indikaatorvahendi kasutamise protokollist samamoodi, et 05.01.2023 kell 16:48 kontrolliti Jõgeva maakonnas Mustvee vallas indikaatorvahendiga V. Saveljevi joovet, indikaatorvahendi näit oli positiivne ja reageeris amfetamiinile. Lisaks oli V. Saveljev sõidukiga paremale poole kraavi sõitnud, tema kõnnak oli kergelt taaruv, ta käitus omamehelikult, oli rahutu, ärritunud ja agressiivne ning tema pupill reageeris valgusele aeglaselt ja oli ahenenud. V. Saveljev kasutas ebatsensuurseid sõnu, ei soovinud ametnike juttu kuulata, ähvardas ja keeldus indikaatorvahendi kasutamise protokolli allkirjastamast (I kd, tl 59-59 pöördel). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati V. Saveljev 05.01.2023 Jõgeva maakonnas Mustvee vallas sõiduki Opel Astra Caravan registreerimismärgiga nr XXX juhtimiselt, sest oli alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid (I kd, tl 60), ning sõiduki hoiukohta teisaldamise akti järgi teisaldati sõiduk Opel Astra Caravan registreerimismärgiga nr XXX 05.01.2023 Jõgeva maakonnast Mustvee vallast hoiukohta Siimusti Semako Romulad (I kd, tl 61).
5. Täiendavalt nähtub joobeseisundi tuvastamise saatekirjast, et 05.01.2023 kell 18:32 võeti SA Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinikus V. Saveljevilt uriini ning uuringuakti nr 43T kohaselt leiti 5 V. Saveljevi uriinist amfetamini, metadooni, oksükodooni, mirtasapiini, klonasepaami metaboliiti ja pregabaliini (I kd, tl 63).
6. Asudes analüüsima ülal refereeritud tõendeid, toob kohus esiteks välja, et nii indikaatorvahendiga kui ka bioloogilise vedeliku proovi uuringuga tuvastatakse üksnes narkootilise, psühhotroopse vm joovastava aine esinemine organismis. Seejuures sätestab KorS § 41 lg 6 p 5, et isikul on õigus vaidlustada indikaatorvahendi näit ja nõuda narkootilise, psühhotroopse vm joovastava aine organismis esinemise tuvastamist bioloogilise vedeliku proovi uuringuga. Ning tulenevalt KorS § 41 lg-st 7 võib kõnealuste ainete tarvitamise tuvastamisel piirduda indikaatorvahendi kasutamisega, kui korrakaitseorgani ametiisik ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja isik ise ei nõua aine organismis esinemise tuvastamist bioloogilise vedeliku proovi uuringuga. Kohus märgib, et kuna eelnevast nähtuvalt piirdutakse indikaatorvahendi näiduga olukorras, kus kontrollile allutatud isik on sellega nõus, ja vaidluse korral tuvastatakse joovastava aine olemasolu või puudumine bioloogilise vedeliku proovi uuringuga, on EKEI-s tehtav bioloogilise vedeliku proovi uuring indikaatorvahendist täpsem ja usaldusväärsem. Seega kuigi V. Saveljev kahtleb 05.01.
7. a indikaatorvahendi kasutamise protokollis märgitud tulemuse õigsuses, ei mõjuta see väide kriminaalasja lahendamist, sest praegusel juhul ei piirdutudki indikaatorvahendi näiduga, vaid V. Saveljev toimetati esialgsete kahtluste täiendavaks kontrollimiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde. Kuna kohtul pole vähimatki alust kahelda bioloogilise vedeliku uuringu tulemuste usaldusväärsuses, tuvastab kohus joobeseisundi tuvastamise saatekirja alusel, et 05.01.2023 mootorsõiduki juhtimise ajal oli V. Saveljevi organismis amfetamiini, metadooni, oksükodooni, mirtasapiini, klonasepaami metaboliiti ja pregabaliini. Ühtlasi lükkab joobeseisundi tuvastamise saatekiri ümber V. Saveljevi kahtlused, et indikaatorvahendi kasutamise protokolli kantud näit on vale või politseinikud valetasid amfetamiini kohta. Pidades silmas, et bioloogilise vedeliku uuringu tulemustega on amfetamiini sisaldumine V. Saveljevi organismis tõsikindlalt tõendatud, on indikaatorvahendi kasutamise protokolli kantud näit õige.
8. Mis puudutab joobeseisundi väliseid tunnuseid, siis lisaks tunnistaja Ü. R. ütlustele ja indikaatorvahendi kasutamise protokollile nähtub Tartu Ülikooli Kliinikumis koostatud terviseseisundi kirjeldusest muu hulgas, et 05.01.2023 kella 18:40 ajal olid V. Saveljevi pupillid väiksed, kuid reageerisid valgusele, kand-varvas kõnd oli ebakindel ja V. Saveljev oli saabudes ärritunud (eelkõige politsei peale). Vestluse käigus rahunes ja suhtles viisakalt, kuid oli motoorselt rahutu ̶ kippus korduvalt püsti tõusma või seistes istuma suunduma (I kd, tl 62-62 pöördel). Kõrvutades Ü. R. ütlusi, indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja terviseseisundi kirjeldust, ilmneb, et kõik nimetatud tõendid langevad kokku selles osas, et V. Saveljev sõitis 05.01.2023 autoga teelt välja, ärritus sündmuskohale saabunud politseinike peale ning tema kõnnak oli häiritud ja pupillid olid ahenenud. Arvestades, et kõnealuseid häireid V. Saveljevi käitumises, koordinatsioonis ja silmavaates kirjeldavad kolm erinevat tõendiallikat (sh tervishoiutöötaja), ei nõustu kohus V. Saveljeviga teiseks selleski, et tunnistaja Ü. R. eksis kohtuistungil V. Saveljevi kõnnaku kirjeldamisel või ajas V. Saveljevi kellegagi segamini. Kohtu arvates on Ü. R. ütlused, indikaatorvahendi kasutamise protokollis kajastatud tähelepanekud V. Saveljeviga suhtlemisel ja terviseseisundi kirjeldus eeskätt omavahelise kooskõla tõttu usaldusväärsed tõendid ning neile tuginedes tuvastab kohus, et V. Saveljevi reaktsioonid ja käitumine oli 05.01.2023 häiritud.
9. Edasi on EKEI ekspert hinnanud V. Saveljevil 05.01.2023 joobeseisundi esinemist kaks korda, s.o 23.01.
10. a kirjalikus hinnangus ja 24.03.
11. a kohtutoksikoloogiaekspertiisi aktis ning jõudis mõlemal korral järeldusele, et V. Saveljevil esines 05.01.2023 (kella 16:48 ajal) narkootilistest või muudest psühhotroopetest ainetest tekkinud joobeseisund (I kd, tl 64 ja 6 153). Kuigi kaitsja leidis, et eksperdi kirjalikus hinnangus ja ekspertiisiaktis kajastatud järeldusteni jõudmise käik pole jälgitav, ei nõustu kohus nende etteheidetega. Esiteks on eksperdi kirjalikus hinnangus otsesõnu märgitud, et ekspert lähtus hinnangu andmisel indikaatorvahendi protokollis fikseeritud tähelepanekutest, terviseseisundi kirjelduses fikseeritud joobele iseloomulikust kliinilisest leiust ja V. Saveljevi uriini uuringu tulemustest. Eelnevat arvestades on kirjaliku hinnangu põhjal raskusteta arusaadav, milliste andmete ja tunnuste põhjal jõudis ekspert järelduseni, et V. Saveljev oli joobeseisundis. Teiseks selgitas ekspert ekspertiisiaktis veelgi põhjalikumalt, kuidas ja millised V. Saveljevi seisundit iseloomustavad andmed viitavad joobele ning ̶ nagu öeldud ̶ jäi ka ekspertiisi tulemusel kirjalikus hinnangus avaldatud seisukoha juurde. Kohtu meelest on eelneva pinnalt nii kirjaliku hinnangu kui ka ekspertiisiakti lugejale lõppjärelduseni jõudmise käik igati jälgitav. Seejuures ei tekita eksperdi seisukohtade usaldusväärsuses tõsiseltvõetavaid kahtlusi ka kaitsja (iseenesest õige) väide, et põhimõtteliselt võivad joobeseisundile iseloomulikke väliseid tunnuseid põhjustada ka muud asjaolud (nt tervisehäire, individuaalne eripära, konkreetne situatsioon jms). Nimelt hindab ekspert joobe esinemist või puudumist igal üksikjuhul konkreetsete andmete põhjal ja annab kõigile asjakohastele talle teadaolevatele andmetele tervikhinnangu. Praeguses asjas arvestas ekspert ekspertiisiaktist nähtuvalt otsesõnu võimalusega, et iseenesest võivad joobele iseloomulikke tunnuseid põhjustada ka muud asjaolud, kuid jõudis siiski järeldusele, et V. Saveljev oli joobeseisundis. Kuna kohtumenetluses ei ilmnenud ühtki uut asjaolu, mis polnud eksperdile teada, pole kohtul vähimatki alust kahelda eksperdi järelduste õigsuses. Ekspert oli teadlik kõikidest V. Saveljevi terviseseisundit mõjutavatest asjaoludest ja kujundas oma seisukoha neid asjaolusid arvestades.
12. Erinevalt kaitsjast ei sea kohtu arvates eksperdi järelduste õigsust kahtluse alla ka asjaolu, et muudel kordadel (s.o 04.
13. ja 05.09.2022 ning 26.
14. ja 02.02.2023), mil V. Saveljev toimetati samuti joobeseisundi osas tõusetunud kahtluste täiendavaks kontrollimiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde, ei heideta V. Saveljevile ette mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist. Nimelt esitati kohtule 04.
15. ja 05.09.
16. a osas ainsa tõendina väljavõte V. Saveljevi epikriisist, millest nähtub üksnes, et arst kirjeldas nimetatud kuupäevadel politsei nõudmisel V. Saveljevi terviseseisundit, selle terviseseisundi kirjelduse sisu ja asjaolu, et V. Saveljevilt võeti uriiniproov (I kd, tl 163-163 pöördel ja 166-166 pöördel). Pidades silmas, et erinevalt praeguses asjas kõne all olevatest tegudest ei selgu kohtule esitatud tõenditest 04.
17. ja 05.09.2022 osas isegi see, kas ja milliseid aineid tookord V. Saveljevi uriinist leiti, ei tekita asjaolu, et V. Saveljevile ei heideta 04.
18. ja 05.09.2022 ette joobes juhtimist, vähimaidki kahtlusi 05.01.2023 kohta koostatud eksperdi seisukohtades. Mis puudutab 26.
19. ja 02.02.2023, siis ühelt poolt leiti joobeseisundi tuvastamise saatekirjade kohaselt ka 26.01.2023 V. Saveljevilt võetud uriinist oksükodooni (II kd, tl 2) ning 02.02.2023 võetud uriinist leiti XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX (II kd, tl 7). Teisalt jällegi on V. Saveljevi käitumist ja seisundit iseloomustavad andmed 26.
20. ja 02.02.2023 võrreldes 05.01.2023 märgatavalt erinevad ̶ nt oli V. Saveljev 05.01.2023 lisaks muule ka agressiivne ja ärritunud ning politseinikud panid juba sündmuskohal tähele, et V. Saveljevi kõnnak on taaruv. Kuna 26.
21. ja 02.02.2023 neid tunnuseid ei esinenud (vrd I kd, tl 64 ning II kd tl 3 ja 8) ning ̶ nagu eelpool öeldud ̶ ekspert hindab joobe esinemist või puudumist igal üksikjuhul konkreetsete andmete põhjal ̶ ei anna muudel kordadel joobe eitamine alust arvata, et 05.01.2023 osas kujundatud seisukoht on vale. Samuti on eksitav kaitsja väide, justkui asus ekspert muudel kordadel (s.o 26.
22. ja 02.02.2023) seisukohale, et V. Saveljevil esinevad tunnused pole põhjustatud joobeseisundist. Eksperdi kirjalike hinnangute järgi ei esinenud V. Saveljevil 26.
23. ja 02.02.2023 joovet, kuid tal esinesid siiski jääknähud (II kd, tl 3 ja 8). 7
24. Viimaks ei tingi kohtu arvates 24.03.
25. a kohtutoksikoloogiaekspertiisi akti tõendikogumist välja jätmist ka asjaolu, et ekspertiisiakti lk-l 8 on ekslikult kirjas vale nimi (S. M.) ning vastupidiselt indikaatorvahendi kasutamise protokollile, tervisesesundi kirjeldusele ja kirjalikule hinnangule joobe kohta on ekspertiisiaktis märgitud, et 08.02.2023 olid V. Saveljevi pupillid suured ja laienenud (vt ekspertiisiakti lk 4 ja 6). Ühekordne eksimus isiku nimes 11lehekülje pikkuses ekspertiisiaktis ei tekita tõsiseltvõetavaid kahtlusi kogu ekspertiisiakti usaldusväärsuses tervikuna ja asjaolu, et ekspert kirjutas 08.02.
26. a osas, et V. Saveljevil olid laienenud pupillid, ei osuta samuti eksperdi järelduste ekslikkusele. Kuna samast ekspertiisiaktist nähtub, et ka ahenenud pulpillid on narkootiliste, psühhotroopsete vm joovastava aine tarvitamisele iseloomulik leid (vt ekspertiisiakti lk 5), arvestas ekspert hälbeid V. Saveljevi silmavaates igal juhul põhjendatult joobeseisundi ühe tunnusena. Kokkuvõtlikult on 23.01.
27. a kirjalikus hinnangus ja 24.03.
28. a kohtutoksikoloogiaekspertiisi akt lubatavad ja usaldusväärsed tõendid.
29. Mis puudutab V. Saveljevi versiooni toimunust, siis iseenesest kinnitas ka tema, et tarvitas süüdistuses etteheidetavate tegude toimepanemise ajal (ja tarvitab ka praegu) igapäevaselt valuvaigistit (XXX) ja XXX, siis XXX (XXX). Samuti tarvitas V. Saveljev kuni 29.01.2023 veel uinumiseks ravimeid, XXX ja XXX (XXX) (uinumiseks mõeldud ravimi ja XXX toimeainet ei osanud V. Saveljev öelda), mida võis võtta ka 05.01.2023 hommikul (mõnikord unustas neid ravimeid võtta). Amfetamiini tarvitas viimati 30.12.2022 ja metadoon võis olla amfetamiiniga segatud (V. Saveljev ei tea täpselt, mida talle anti). Vaatamata eelnevale, tundis V. Saveljev end 05.01.2023 sõitma asumisel hästi, kuid sõitis siiski teelt välja auto viletsa tehnilise seisundi ja libeduse tõttu ning ärritus sündmuskohale saabunud politseinike peale, sest nad ajasid ära inimesi, kes püüdsid V. Saveljevi autot välja tõmmata. Samuti politseinikud väänasid V. Saveljevit ega näidanud talle kiirtesti tulemust. V. Saveljevil polnud autos mingit pulbrilist ainet ja autosse jäid üksnes tema ravimid. Tal ei tule kand-varvas kõnd ka üldiselt hästi välja.
30. Nagu alguses öeldud, ei vaidlusta ka V. Saveljev ise enne 05.01.2023 juhtima asumist amfetamini, metadooni, oksükodooni, mirtasapiini, klonasepaami metaboliiti ja pregabaliini tarvitamist, kuid leiab, et ta polnud mootorsõiduki juhtimise ajal joobeseisundis. Sellega seoses märgib kohus esiteks, et V. Savejevi väide, et tal ei tule kand-varvas kõnd ka üldiselt hästi välja, on vastuolus epikriisi väljavõttega, kust nähtub, et näiteks 31.05.2022 õnnestus V. Saveljevil kand-varvas kõnd sirgjoonel hästi ja 05.09.2022 oli kand varvas-kõnd sirgjoonel samuti kindel (I kd, tl 164 pöördel ja 166 pöördel). Arvestades viimati märgitut, on V. Saveljevi väide kandvarvas kõnni üldise ebastabiilsuse kohta ebausaldusväärne. Teiseks selgitas V. Savelev ohtlikku sõidustiili ja teelt välja sõitmist libeduse ja auto viletsa tehnilise seisundiga ning konflikti politseinikega selgitas ta politseinike käitumisega sündmuskohal. Kohtu arvates ei tingi needki väited joobeseisundi eitamist, vaid vastupidi ̶ räägivad hoopis täiendavalt joobeseisundi poolt. Asjaolud, et V. Saveljev otsustas ka enda sõnul sõita väga libedal teel viletsas tehnilises seisundis sõidukiga nii, et ta kaldus vastassuunavööndisse, tema ohtlikust sõidust teatati politseile ja ta sõitis teelt välja, näitab kohtu silmis, et V. Saveljev ei hoolinud oma tegevuse riskidest ega suutnud mootorsõidukit piisava kindlusega juhtida. Kuna viimati nimetatu kujutab endast veel üht täiendavat joobeseisundi tunnust, viitab ka V. Saveljevi enda versioon sellele, et ta oli 05.01.2023 joobeseisundis.
31. Tuginedes eelpool analüüsitud lubatavale ja usaldusväärsele tõndikogumile (sh 23.01.
32. a kirjalikule hinnangule ja 24.03.
33. a kohtutoksikoloogiaekspertiisi aktile), tuvastabki kohus, et V. Saveljev juhtis 05.01.2023 kella 16:48 ajal Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt
34. km-l mootorsõidukit Opel Astra Caravan 8 registreerimismärgiga XXX, olles narkootiliste, psühhotroopsete või muu sarnase toimega ainete metadooni, oksükodooni, amfetamiini, mirtasapiini, klonasepaami metaboliidi ja pregabaliini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis.
35. Seoses 08.02.
36. a teoga kuulati kohtuistungil tunnistajana üle patrullpolitseinik M. T. ning dokumentaalsete tõenditena uuriti indikaatorvahendi kasutamise protokolli, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust, joobeseisundi tuvastamise saatekirja, V. Saveljevi terviseseisundi kirjeldust, EKEI eksperdi kirjalikku hinnangut joobe kohta ja arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akti. Samuti kuulati üle süüdistatav V. Saveljev. Sarnaselt 05.01.
37. a teoga oli kaitsja kriitika ka 08.02.
38. a teo puhul suunatud eksperdi kirjalikus hinnangus ja ekspertiisiaktis märgitud järelduste jälgitavusele ja usaldusväärsusele, ning V. Saveljev leidis samuti, et ta polnud 08.02.2023 joobeseisundis. Nagu eelpool märgitud, on kohtu arvates V. Savelevi süü täies ulatuses tõendatud.
39. Nimelt tuleneb tunnistaja M. T. ütlustest, et ta puutus V. Saveljeviga kokku
40. a veebruaris pärast kl 12 öösel (M. T. ei mäletanud täpsemat kuupäeva), mil M. T. töötas Politseija Piirivalveametis patrullpolitseinikuna. Ta oli tööl koos paarilise S. J., nad teostasid Tartus Ülikooli tn-l liiklusjärelevalvet ja neile sõitis vastu valge Opel, mille taga registreerimisnumbri tuli ei põlenud. Politseinikud otsustasid kontrollida, andsid siniste-punaste vilkuritega peatumismärguande ja juht jäi kohe seisma Baribali ees bussipeatuses. M. T. vestles juhiga, kes oli selline hästi unine ja uimane. Tema kõne oli hästi aeglane ja küsimustele vastas samuti aeglaselt. Kui M. T. küsis, miks see nii on, vastas V. Saveljev, et ta on päev otsa sõitnud ja kell on juba palju. M. T. otsustas taskulambiga juhi pupille kontrollida ja pupillid ei reageerinud valgusele. Kui M. T. palus juhil autost väljuda, olid viimasel ka kerged koordinatsioonihäired, just kõnnak oli selline. Samas kui juht oli juba natuke kauem autost väljas olnud, oli ta juba normaalne. S. J. tegi V. Saveljevile narko kiirtesti, mis reageeris mingile rahustile. Seejärel viisid politseinikud V. Savejevi Raja tn-le ekspertiisi. Alguses oli V. Saveljev politseinikega suheldes viisakas, kuid hiljem hakkas ärrituma ja muutus vihaseks, öeldes, et see on juba mitmes kord, kui politsei teda peatab, tal on need ravimid, mis ta tarbib, ja arst lubab tal nende mõju all sõita.
41. Kohus märgib, et tunnistaja M. T. ütlustega langevad kokku teise sündmuskohal viibinud patrullpolitseiniku S. J. koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Nii nähtub indikaatorvahendi kasutamise protokollist samamoodi, et 08.02.2023 kell 00:37 kontrolliti Tartu linnas Riia 4 juures indikaatorvahendiga V. Saveljevi joovet, indikaatorvahendi näit oli positiivne ja reageeris XXX. Lisaks oli V. Saveljevi reaktsioonikiirus häiritud, kõne oli kiire, koordinatsioon oli kergelt häiritud ning V. Saveljev värises ja oli unine (I kd, tl 65-65 pöördel). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati V. Saveljev 08.02.2023 Tartu linnas Riia 4 juures sõiduki Opel Astra Caravan registreerimismärgiga nr XXX juhtimiselt, sest tema pupillid olid ahenenud (I kd, tl 66).
42. Edasi tuleneb joobeseisundi tuvastamise saatekirjast, et 08.02.2023 kell 01:27 võeti SA Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinikus V. Saveljevilt uriini ning uuringuakti nr 188T järgi leiti V. Saveljevi uriinist oksükodooni, venlafaksiini, fluoksetiini, mirtasapiini, lamotrigiini ja pregabaliini (I kd, tl 68). Täiendavalt oli terviseseisundi kirjelduse kohaselt V. Saveljevi käitumine 08.02.2023 kella 00:00 ajal psühhomotoorselt rahutu, ta kohendas korduvalt jalanõusid, liigutused olid kiired ja järsud ning kõne oli kiire ja jutukas. V. Saveljevi nägu punetas, ta higistas kergelt ning pupillid olid kitsad ega reageerinud valgusele. Tasakaal ja koordinatsioon olid pisut ebakindlad ning kand-varvas kõnd oli ebakindel (I kd, tl 67). 9
43. Asudes käsitlema ülal refereeritud tõendeid, tuvastab kohus kõigepealt joobeseisundi saatekirja alusel, et 08.02.2023 mootorsõiduki juhtimise ajal oli V. Saveljevi organismis oksükodooni, venlafaksiini, fluoksetiini, mirtasapiini, lamotrigiini ja pregabaliini. Seoses joobeseisundi väliste tunnustega ei nõustu kohus V. Saveljevi väitega, et 08.02.2023 võis tee olla libe ja V. Saveljev võis autole toetuda, mida tunnistaja M. T. või pidada ebastabiilseks kõnnakuks. Kuna sarnaselt 05.01.
44. a teoga kirjeldavad ka 08.02.
45. a teo puhul V. Saveljevi koordinatsioonihäireid kolm erinevat tõendiallikat (mõlemad patrullpolitseinikud ja tervishoiutöötaja), on välistatud võimalus, et 08.02.2023 oli V. Saveljevi kõnnak häiritud üksnes libeduse tõttu. Kohtu arvates on M. T. ütlused, indikaatorvahendi kasutamise protokollis kajastatud tähelepanekud V. Saveljeviga suhtlemisel ja terviseseisundi kirjeldus eeskätt omavahelise kooskõla tõttu usaldusväärsed tõendid ning neile tuginedes tuvastab kohus, et V. Saveljevi reaktsioonid ja käitumine oli 08.02.2023 häiritud.
46. Edasi on kohtuekspert hinnanud ka 08.02.2023 V. Saveljevil joobeseisundi esinemist kaks korda, s.o 17.02.
47. a kirjalikus hinnangus ja 24.03.
48. a kohtutoksikoloogiaekspertiisi aktis ning jõudis mõlemal korral järeldusele, et V. Saveljevil esines 08.02.2023 (kella 00:21 ajal) narkootilistest või muudest psühhotroopetest ainetest tekkinud joobeseisund (I kd, tl 69 ja 153). Kohus vastas enamikele eksperdi järeldusi puudutavatele kaitsja etteheidetele eespool ja toob seoses 08.02.
49. a teoga täiendavalt välja vaid selle, et lisaks 05.01.2023 erines V. Saveljevi terviseseisund ka 08.02.2023 märgatavalt võrreldes 26.
50. ja 02.02.2023, mil ekspert leidis, et V. Saveljevil esinevad vaid jääknähud. Nimelt panid politseinikud 08.02.2023 juba sündmuskohal tähele, et V. Saveljevi reaktsioonikiirus oli häiritud, kõne oli kiire, koordinatsioon oli kergelt häiritud ning ta oli unine ja värises. Samuti nähtub 08.02.2023 terviseseisundi kirjeldusest, et V. Saveljev oli muu hulgas psühhomotoorselt rahutu, tema liigutused olid kiired ja järsud ning kõne oli kiire ja jutukas. Kuna 26.
51. ja 02.02.2023 neid tunnuseid ei esinenud (vrd I kd, tl 69 ning II kd tl 3 ja 8), ei anna muudel kordadel joobe eitamine ka 08.02.2023 osas alust arvata, et eksperdi seisukoht on vale.
52. Tuginedes eelpool analüüsitud lubatavale ja usaldusväärsele tõndikogumile (sh 17.02.
53. a kirjalikule hinnangule ja 24.03.
54. a kohtutoksikoloogiaekspertiisi aktile), tuvastab kohus, et V. Saveljev juhtis 08.02.2023 kella 00:21 ajal Tartu maakonnas Tartu linnas Riia 4 juures mootorsõidukit Opel Astra Caravan registreerimismärgiga XXX, olles narkootiliste, psühhotroopsete või muu sarnase toimega ainete oksükodooni, venlafaksiini, fluoksetiini, mirtasapiini, lamotrigiini ja pregabaliini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis
55. Asudes andma V. Saveljevi eelkirjeldatud tegevusele karistusõiguslikku hinnangut, märgib kohus, et KorS 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Arvestades viimati märgitut, on iseenesest õige V. Saveljevi kaitsja seisukoht, et ainuüksi (joovastava((te)) aine(te) olemasolu inimese organismis ei tähenda joobeseisundit, kuid lähtudes eelpool tuvastatud asjaoludest ei piirdugi V. Saveljevi joobeseisundile viitavad tunnused tema organismist joobeseisundi saatekirjas loetletud ainete leidmisega. Kuna V. Saveljev oli nii 05.
56. kui ka 08.02.2023 mootorsõiduki juhtimise ajal joobeseisundis, vastab tema käitumine mõlemal kuupäeval

§ 424lg 1 objektiivsetele tunnustele.

1. V. Saveljevi karistusregistri väljavõtte ning kriminaalasjades nr 1-22-3133 ja nr 1-22-7590 tehtud kohtuotsuste kohaselt on V. Saveljevi 2 kehtivat kriminaalkaristust joobes juhtimiste eest. Täpsemalt tunnistati V. Saveljev Harju Maakohtu 07.06.
2. a otsusega nr 1-22-3133 süüdi

§ 424

lg 1 järgi ja teda karistati 6-kuulise vangistusega, mis jäeti

§ 73alusel 10 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

Seejärel tunnistati V. Saveljev Tartu Maakohtu 12.01.2023. a otsusega nr 1-22-7590 süüdi

§ 424

lg 2 järgi ning

§ 65

lg 2 alusel mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2-aastane vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest ja otsus jõustus 28.01.2023 (I kd, tl 176-177, 193-194 ja 199). Pidades silmas, et 05.01.

1. a seisuga kestis Harju Maakohtu 07.06.
2. a otsusega määratud katseaeg ja 08.02.
3. a seisuga oli hakanud kulgema üldkasuliku töö tegemise tähtaeg, pani V. Saveljev nii 05.
4. kui ka 08.02.2023 toime

§ 424lg 2 objektiivsetele tunnustele vastavad teod.

27. Kohtu hinnangul on mõlema käesolevas asjas kõne all oleva teo puhul täidetud ka

§ 424

lg 2 subjektiivsed tunnused.

§ 16

lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. 05.01.2023 oli V. Saveljevi organismis amfetamini, metadooni, oksükodooni, mirtasapiini, klonasepaami metaboliiti ja pregabaliini ning 08.02.2023 oli tema organismis oksükodooni, venlafaksiini, fluoksetiini, mirtasapiini, lamotrigiini ja pregabaliini. Pidades lisaks silmas, et V. Saveljev juhtis 05.01.2023 mootorsõidukit nii, et tema ohtlikust sõidust teatati politseile, ta kaldus vastassuunavööndisse ja sõitis teelt välja, ning seejärel oli tema kõnnak sündmuskohal taaruv ja ta oli politseinikega ülbe ja agressiivne, käitus V. Saveljev ka äratuntavalt ebaadekvaatselt, hoolimata muuhulgas oma tegevuse riskidest ning ohustades nii iseennast kui ka teisi liiklejaid. Kuna V. Saveljevi ütluste kohaselt oli tal arstidega juttu muu hulgas tarvitatavate ravimite mõjust mootorsõiduki juhtimisele, teadis V. Saveljev järelikult sedagi, et tema ravimid võivad juhtimisvõimet mõjutada. Arvestades eelnevat kogumis, pidas V. Saveljev välise teopildi põhjal vähemalt võimalikuks ja möönis, et ta on 05.01.2023 mootorsõiduki juhtimise ajal joobeseisundis.

1. Mis puudutab 08.02.2023, siis sel kuupäeval ei äratanud V. Saveljevi sõidustiil teiste inimeste tähelepanu, kuid ta oli politseinikega suheldes sellegipoolest muu hulgas unine ning tema kõnnak ja pupillide töö olid häiritud. Kui esialgu oli V. Saveljevi kõne aeglane, siis hiljem muutus see kiireks ning arsti juures olid ka tema liigutused kiired ja järsud. Veel selgub tunnistaja M. T. ülustest, et V. Saveljev oli alguses politseinikega suheldes viisakas, kuid hiljem hakkas ärrituma ja muutus vihaseks, öeldes, et see on juba mitmes kord, kui politsei teda peatab, tal on need ravimid, mis ta tarbib, ja arst lubab tal nende mõju all sõita. Viimati märgitu kinnitab täiendavalt, et V. Saveljev oli oma ravimite mõjust teadlik.
2. Seoses ravimite tarvitamisega tuleneb joobe tuvastamise saatekirjadest seegi, et 05.
3. ja 08.02.2023 V. Saveljevi organismist leitud mirtasapiin ja pregabaliin ei kuulu sotsiaalministri 18.05.
4. a määruse nimekirja, samuti ei kuulu nimetatud määruse nimekirja 08.02.2023 V. Saveljevi organismist leitud venlafaksiin, fluoksetiin, mirtasapiin, lamotrigiin ja pregabaliin (I kd, tl 63 ja 68). Vaatamata eelnevale tuleneb ravimi pregabaliini infolehelt, et kasutamisel koos teatud teiste ravimitega võib pregabaliin võimendada nende ravimite kõrvaltoimeid, sh hingamispuuduse ja kooma teket. Pearinglus, unisus ja kontsentratsioonivõime langus võivad süveneda, kui pregabaliini võetakse koos ravimitega, mis sisaldavad järgmisi aineid: oksükodoon, lorasepaam, alkohol (I kd, tl 111). Samuti nähtub ravimi oksükodoon infolehelt, et oksükodooni samaaegne kasutamine rahustitega suurendab uimasuse, hingamisraskuse ja kooma tekke riski ning võib olla eluohtlik. Juhul, kui arst on siiski määranud oksükodooni koos rahustiga, tuleb piirata samaaegse ravi annuseid ja kestust (I kd, tl 88). Arvestades, et V. Saveljev oli enne 08.02.2023 mootorsõiduki juhtimist tarvitanud muu hulgas nii oksükodooni kui ka pregabaliini ning oli enda sõnul tutvunud nii ravimite infolehtedega kui ka rääkinud ravimite mõjust arstiga, oli ta järelikult teadlik ka nende ainete võimalikust mõjust. Kuna V. Saveljev juhtis 08.02.2022 sellegipoolest mootorsõidukit, olles muu hulgas unine ja 11 uimane, pidas ta ka 08.02.2022 välise teopildi põhjal vähemalt võimalikuks ja möönis, et ta juhib mootorsõidukit ravimite mõju all, kusjuures tema funktsioonid ja reaktsioonid on ravimite tõttu häiritud. Järelikult tegutses V. Saveljev ka 08.02.2023 kaudse tahtlusega.
5. Arvestades, et õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, tuleb V. Saveljev

§ 424lg 2 järgi mõlemas teos süüdi tunnistada.

Karistus 31.

§ 424

lg 2 näeb karistusena ette kuni 4-aastase vangistuse ja sanktsiooni keskmine määr on seega ca 2 aastat vangistust. Samuti kohaldatakse

§ 424

lg 4 p 2 järgi sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud kuriteo korral lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

§ 50lg 3 järgi kohaldab kohus juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 3 aastani.

1. Asudes analüüsima V. Saveljevi süü suurust, märgib kohus, et V. Saveljevi organismist leiti mõlemal korral mitu erinevat joovastava toimega ainet. Samuti olid tema reaktsioonid ja käitumine 05.01.2023 niivõrd oluliselt häirunud, et tema ohtliku sõidu kohta teatati politseile, ta kaldus vastassuunavööndisse ja sõitis teelt välja. Järelikult polnud V. Saveljev sõidukit juhtides adekvaatne ega võimeline sõidukit liikluses turvaliselt juhtima ning ohustas reaalselt nii iseenda kui ka teiste liiklejate elu ja tervist. Kuigi 08.02.2023 ei äratanud V. Saveljevi sõidustiil teiste inimeste tähelepanu, oli ta ka kõnealusel kuupäeval siiski ravimite mõju all niivõrd suurel määral, et tema käitumine ja reaktsioonid olid väliselt häiritud. Arvestades, et V. Saveljev juhtis 08.02.2023 sõidukit öisel ajal, mil üldteadaolevalt on liiklejaid vähem, ei ohustanud ta sel kuupäeval samas väga paljude inimeste elu ja tervist. Viimati nimetatu vähendab mõnevõrra V. Saveljevi süü suurust, kuid kokkuvõttes on süü siiski niivõrd suur, et ei võimalda mõista minimaalmäära lähedast karistust.
2. Karistust kergendavaid ega raskendavasid asjaolusid pole, kuid ̶ nagu öeldud ̶ on V. Saveljevit ka varem korduvalt samalaadsete kuritegude eest kriminaalkorras karistatud. Täpsemalt tunnistati ta Harju Maakohtu 07.06.
3. a otsusega nr 1-22-3133 (s.o ca 1 aasta ja 4 kuud tagasi)

§ 424järgi süüdi 04.01.2022.

a joobes juhtimises, mille eest teda karistati 6-kuulise vangistusega. Kuigi see karistus jäeti esialgu

§ 73alusel 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, juhtis V.

Saveljev nii enne kui ka pärast 07.06.

1. a otsuse kuulutamist (s.o 30.
2. ja 12.09.2022) uuesti joobeseisundis mootorsõidukit, mistõttu tunnistati ta Tartu Maakohtu 12.01.2023 otsusega nr 1-22-7590 (s.o ca 9 kuud tagasi) teist korda süüdi ning talle mõisteti

§ 65lg 2 alusel lõplikuks liitkaristuseks 2-aastane vangistus.

V. Saveljevile tuldi taaskord vastu ja karistuseks mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga, mille tähtajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest (s.o alates 28.01.2023). Vaatamata eelnevale, ei jõudud V. Saveljev aga asuda üldkaslikku tööd tegema, sest ta vahistati juba 08.02.2023 (s.o vähem kui 1 kuu pärast eelmise süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist) praeguse kriminaalasja raames. Kohus tuvastas eelpool, et V. Saveljev pani taaskord nii enne kui ka pärast 12.01.2023 otsuse kuulutamist (s.o 05.01. ja 08.02.2023) toime uued samalaadset kuriteod. 34. Kokkuvõtlikult pole V. Saveljev teinud varasematest korduvatest süüdimõistvatest kohtuotsustest,

§ 73

alusel määratud katseajast ega üldkasulikust tööst vajalikke järeldusi ega muutnud vaatamata korduvatele võimalustele oma elukorraldust ja harjumusi (sh ravimeid tarvitanuna mootorsõiduki juhtimist). Ta pani lühikese aja jooksul järjepidevalt toime samasuguseid kuritegusid ja uute rikkumiste toimepanemise lõpetas alles vahistamine (s.o vabaduse võtmine). Arvestades eelnevat, tuleb V. Saveljevi suhtumise muutmiseks ja temast lähtuva ohu maandamiseks, reageerida uutele kuritegudele rangemalt. 12

1. Kohtu hinnangul ei võimalda ka üldpreventiivsed kaalutlused V. Saveljevile kuigi leebet karistust mõista. Joobes juhtimine on Eestis üks enim levinud kuritegu, millega seatakse igapäevaselt ohtu paljude inimeste elu ja tervis. Seetõttu tuleb sellised kuriteod (eriti nende järjepidev toimepanemine) otsustavalt hukka mõista.
2. Lähtudes ülaltoodust kogumis, mõistab kohus kõigepealt V. Saveljevile

§ 424lg 2 järgi 05.01.2023.

a teo eest karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. Kuna V. Saveljev pani nimetatud joobes juhtimise toime enne viimast (s.o Tartu Maakohtu 12.01.2023. a) süüdimõistvat otsust, moodustab kohus edasi

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liitkaristuste Tartu Maakohtu 12.01.2023.

a otsusega mõistetud karistusega (s.o 2-aastase vangistusega), mõistes liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Erinevalt kaitsjast pole kohtu arvates võimalik lugeda liitkaristuse moodustamisel kergemat karistust kaetuks raskemaga, sest sel juhul jääks uue joobes juhtimise ebaõigussisu põhjendamatult tähelepanuta. 37. Järgnevalt mõistab kohus V. Saveljevile 08.02.2023. a joobes juhtimise eest

§ 424lg 2 järgi karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust.

Kuna V. Saveljev pani nimetatud joobes juhtimise toime üldkasuliku töö tegemise ajal, suurendab kohus

§ 65

lg 2 alusel viimati märgitud karistust 1 aastat ja 8 kuud vangistust

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse 2 aasta ja 6 kuu vangistuse võrra ning mõistab V. Saveljevi lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat ja 2 kuud vangistust.

1. V. Saveljev peeti ta kahtlustatavana kinni 08.02.2023 ja ta viibis vahi all kuni 09.06.2023, mil jõustus Tartu Maakohtu 24.05.
2. a määrus, millega vahistamine asendati elektroonilise valvega. Seega viibis V. Saveljev eelvangistuses 4 kuud ja 1 päev, mis tuleb

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka.

Nii kujuneb kandmata karistuseks 3 aastat 9 kuud ja 29 päeva vangistust. Vangistuse kandmise aluseks tuleb lugeda aeg, mil V. Saveljev saabub vanglasse karistust kandma. V. Saveljevile kohaldatud tõkend jääb kriminaalmenetluse ajaks muutmata ja tuleb tühistada käesoleva otsuse jõustumisel. 39.

§ 424lg 4 p 2 alusel tuleb V.

Saveljevilt lisakaristusena vältimatult ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus. Arvestades V. Saveljevi süü suurust, järjepidevat rikkumiste toimepanemist ja põhikaristuseks mõistetud vangistuse pikkust, on põhjendatud võtta V. Saveljevilt juhtimisõigus ära 1 aastaks ja 6 kuuks. Kriminaalmenetluse kulud ja asitõend

1. KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu. Tulenevalt KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ning § 175 lg-st 1 on menetluskulud valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu (p 1); tunnistajale KrMS § 178 kohaselt makstavad summad (p 2); riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega ja joobe tuvastamisega tekkinud kulud (p 3); määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (p 4) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9).
2. V. Saveljev tunnistati süüdi

§ 424lg 2 järgi, s.o teise astme kuriteos. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot (1,5x725=1087,50). Samuti esitas tunnistaja Ü. R. kohtule taotluse sõidukulu hüvitamiseks, mille kohus rahuldas osaliselt summas 8,36 eurot. Lisaks tekkisid riiklikul ekspertiisiasutusel seoses V. Saveljevi joobe tuvastamisega kulud 174 eurot (87+87=174) ja ekspertiisi kulu 95 eurot. Viimaks on V. Saveljevi määratud kaitsja tasu 13 kohtueelses menetluses kokku 517,20 eurot (52,80+464,40=517,20). Kaitsja esitas kohtuistungil taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kogusummas 1257,60 eurot (252+156+849,60=1257,60), mille kohus rahuldas pealdisega täielikult. Seega on määratud kaitsja tasu ja kulud kogu kriminaalmenetluses kokku 1774,80 eurot (517,20+1257,60 =1774,80). Eelnevast tulenevalt on praeguses asjas kriminaalmenetluse kulud kokku 3139,66 eurot (8,36+95+174+1774,80+1087,50=3139,66). Need tuleb Eesti Vabariigi kasuks välja mõista V. Saveljevilt.

1. Kaitsja esitas kohtule menetluskulude nimekirja koos arvega, milles palub kohtul KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 alusel määrata, et riik hüvitaks Vladislav Saveljevile kohtueelse uurimise ajal valitud kaitsjale makstud tasu summas 840,84 eurot. Lisaks taotleb V. Saveljev SKHS § 5 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel vahistamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.
2. Kohus märgib, et SKHS § 5 näeb ette süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise õigeksmõistmise või kriminaalmenetluse lõpetamise korral. Kuna V. Saveljev tunnistati süüdi, tuleb jätta rahuldamata tema taotlus kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. Arvestades, et KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, tuleb jätta V. Saveljevi kanda ka valitud kaitsjale makstud tasu.
3. V. Saveljev ei tööta praegu elektroonilise valve tõttu, kuid on töövõimeline ja seega suuteline oma rahaliste kohustuste täitmiseks stabiilset sissetulekut teenima. Pidades samas silmas välja mõistetavate menetluskulude kogusummat ning asjaolu, et käesoleva otsuse alusel peab süüdistatav viibima aastaid vanglas, võib menetluskulude korraga tasumine käia talle üle jõu. Võimaldamaks V. Saveljevil oma rahalisi väljaminekuid (hõlpsamini) planeerida, määrab kohus KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul.
4. Praeguses asjas on asitõend DVD-R-plaat häirekeskusele tehtud kõne salvestisega. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb see jätta kriminaalasja juurde. (allkirjastatud digitaalselt) 14