← Eesti

3-24-65/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 10. mai 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-65 Haldusasi

) § 57 lg 7 alusel Maksuja Tolliameti poolt hoiule võetud X valduses olnud vara 350 000 UAH riigi omandisse kandmiseks. Tallinna Halduskohtu 28.02.2023 määrusega asjas nr 3-23-435 antud loa alusel RAB-i 03.03.2023 ettekirjutusega nr 3-1/220-8 varale kehtestatud 1-aastane käsutuspiirang lõpeb 05.03.2024. X valduses olnud MTA poolt 30.11.2022 hoiule võetud 350 000 Ukraina grivnat on kuritegelikku päritolu. X saabus 30.11.2022 Narva piiripunkti ja deklareeris suuliselt 350 000 Ukraina grivnat. Pagasi läbivaatuse käigus tuvastati tema jope taskust kummidega pakendatud 700 500-grivnast pangatähte (350 000 grivnat, konverteerituna ca 9100 eurot). Isik selgitas tolliametnikele, et sularaha kuulub talle ning pärineb tema tuttava Anatoli-nimelise isiku poolt Ivangorodis tagastatud võlast . Eestisse toodud grivnad võivad olla varastatud okupeeritud Ukraina aladelt. Ukraina grivnade üle Venemaa-Eesti piiri toomine on toimunud ka pärast käesolevat juhtumit. X tegutses sularaha vedamisel rahamuulana, mida kinnitavad tema enda ütlused, et ta on Ukraina grivnasid vedanud kolmanda osapoole huvides ja tasu eest. Tegevus, kus mitu isikut lühikese aja jooksul sarnase ümmarguse väärtusega ning sarnaselt pakendatud rahalisi vahendeid ilma arusaadavate selgitusteta Venemaalt Narva piiripunkti veavad, viitab rahapesu „smurfing“ tüpoloogiale. Smurfing on tegevus, mille käigus kurjategijad värbavad mitmeid erinevaid isikuid (rahamuulasid), kes aitavad rahalisi vahendeid alla deklareerimise või teavitamiskohustuse piirmäära osadena üle tollipiiri vedada, eesmärgiga vältida õiguskaitseasutuste tähelepanu. Kriminaalasja algatamise või algatamata jätmise põhjusi saab selgitada vaid uurimisasutus ise. RAB-il puudub informatsioon käimasolevate või võimalike alustatavate kriminaalmenetluste kohta, kriminaalmenetluse alustamist või mittealustamist ei kooskõlastata RAB-iga. Varale käsutuspiirangute seadmise eesmärgiks ei ole ainult kriminaalasja algatamine, vaid vara säilitamine ja asjaolude väljaselgitamine. Kui vara seaduslik kuuluvus ei leia tõendamist, on võimalik nii kriminaalmenetluse algatamine uurimisasutuste poolt kui ka vara riigi omandisse kandmine läbi nn halduskonfiskeerimise (

§ 57lg 7, kui vara legaalset omanikku ei ole võimalik välja selgitada).

Tegemist on eraldiseisvate menetlustega. Halduskonfiskeerimise eesmärk on taastada õiguspärane olukord, kus vara tegelikuks omanikuks mitteolevalt isikult võetakse talle mittekuuluv vara ära ning antakse võimalus kannatanule see vara tagastada. Kriminaalmenetluses vara mittearestimine või kriminaalmenetluse algatamata jätmine ei tähenda aga automaatselt rahapesu kahtluse kadumist ning vara suhtes seatud piirangute tühistamist. Halduskonfiskeerimise institutsioon ongi loodud selleks, et kriminaalmenetluse väliselt oleks rahapesu kahtluse korral samuti võimalus vara konfiskeerimiseks ja riigi tuludesse kandmiseks. Isegi kui kriminaalmenetlust ei algatata, ei ole õiguspärane tagastada vara isikutele, kes küll ise võib-olla kuritegu toime ei pannud, kuid nende omandis olev vara on illegaalse päritoluga. 2. Puudutatud isik palus vastuses jätta RAB-i taotlus vara riigi omandisse kandmiseks rahuldamata. Puudutatud isikul on seisukoha esitamine raskendatud, sest taotlust pole kättesaadavaks tehtud. 2

(8)3-24-65 Puudutatud isik on tema valduses olnud vara tegelik omanik ning puudutatud isik on seda ka järjepidevalt selgitanud. Samuti on tegemist legaalse päritoluga rahaga. Puudutatud isik sai tema valduses olnud vara laenu tagasimaksena. Puudutatud isiku ema müüs
  1. aastal talle kuulunud korteriomandi, millest saadud müügisumma kanti õe pangakontole. Puudutatud isiku õde tegi
  2. aastal puudutatud isikule ülekande 9000 eurot. Puudutatud isik on enda pangakontolt võtnud välja sularaha 5950 eurot, mida on kasutanud säästudena. Samuti on puudutatud isik endale sissetuleku teenimiseks teinud juhutöid, mille eest on ta saanud töötasu sularahas.
  3. aasta septembris andis puudutatud isik säästude ja sularahas teenitud töötasu arvelt laenu 9000 eurot oma tuttavale nimega Anatoli, kes tasus puudutatult isikult võetud laenu 30.11.2022 Ivangorodis 350 000 Ukraina grivnaga. Laenu tagastamine teises valuutas ei ole keelatud, samuti ei pidanud puudutatud isik vajalikuks nõuda oma tuttavalt tõendeid raha päritolu kohta.

§ 57lg 7 kohaldamise eeldused ei ole täidetud.

3. Tallinna Halduskohus jättis 22.02.2024 määrusega RAB-i 08.01.2024 taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1).

§ 54

lg 3 kohaselt on RAB-il kohustus analüüsida ja kontrollida teavet rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse kohta, võtta vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks ning edastada kuriteo tunnuste avastamisel materjal viivitamata pädevale asutusele. Pädev asutus teatab RAB-ile viivitamata vara arestimisest, mittearestimisest ja arestist vabastamisest kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras. Seega on lisaks halduskonfiskeerimisele võimalik vara konfiskeerida ja vara säilimist tagada kriminaalmenetluses. Konfiskeerimisele kuuluva vara suhtes, mille seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, võidakse prokuratuuri taotlusel ja kohtumääruse alusel kohaldada konfiskeerimist kriminaalmenetluse käigus (KrMS § 126 lg 2). RAB-ile pidi hiljemalt käesoleva taotluse esitamise hetkel olema teada kriminaalasja menetlemine suures koguses sularaha üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri toimetamise kuriteos. Kui RAB-il tekkis kahtlus, et Eestisse toodud grivnad võivad olla varastatud okupeeritud Ukraina aladelt, oli RAB-il võimalik võtta vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks (halduskohtu loa alusel vara arestimine haldusasjas nr 3-23-435) ning edastada kuriteo tunnuste avastamisel materjal viivitamata pädevale asutusele, teavitades ka vara arestimisest. Uurimisasutus oleks saanud hinnata läbiviidava kriminaalmenetluse käigus, kas on põhjendatud kahtlustada isikut kuriteos ja teostada vajadusel KrMS-s sätestatud toiminguid vara arestimiseks selle hilisema konfiskeerimise eesmärgil (laiendatud konfiskeerimine). Rahapesu tõkestamise eesmärk vältida kuriteost pärineva vara sattumist majanduskäibesse oleks olnud seeläbi saavutatav. Olukorras, kus RAB ei ole pädeva asutuse poole pöördunud raha tegeliku omaniku väljaselgitamiseks kuriteo tunnuste avastamisel, ei ole RAB-il volitust vara riigi omandisse kandmiseks halduskonfiskeerimise korras. RAB ei ole teinud puudutatud isiku valduses olnud vara tegeliku omaniku väljaselgitamiseks piisavaid pingutusi. RAB-il on volitus koguda teavet lisaks puudutatud isikult ka kolmandatelt isikutelt ning täita uurimiskohustust (

§ 1lg 3 ja § 58 lg 1).

Puudutatud isik on viidanud võimalikele tõenditele, mistõttu saab puudutatud isiku tõendamiskoormuse lugeda HMS § 38 lg 3 kohaselt täidetuks. RAB ei ole kontrollinud talle antud informatsiooni õigsust (nt kolmanda isiku telefoni nr) ega küsinud teavet kolmandalt isikult. Sellises olukorras ei ole RAB uurimiskohustust tegelikult täitnud ega teinud vastavaid mõistlike pingutusi vara tegeliku omaniku väljaselgitamisel. Taotluse rahuldamiseks ei ole täidetud eeldus, et vara tegelikku omanikku ei õnnestunud kindlaks teha. RAB on uurimiskohustuse rikkumisel, jättes kontrollimata isiku väited, jätnud 3

(8)3-24-65 tegemata mõistlikud jõupingutused rahapesukahtlusega vara legaalse omaniku või tegeliku kasusaaja välja selgitamiseks, mistõttu ei ole RAB vara tegeliku omaniku kahtlust piisavalt põhjendanud.

§-st 57 ei tulene RAB-ile kohustust vara tegelikku omanikku (kannatanut) välja selgitada ja teavitada, kuid kannatanu võimalike huvidega saab arvestada kriminaalmenetluses. Sealjuures eelistatakse konfiskeerimise ja kannatanu õiguste kaitse konkureerimisel kannatanute õiguste kaitset (Riigikohtu 11.06.2021 otsus nr 1-18-5732, p 92; Riigikohtu 27.01.2022 määrus nr 1-21-2156, p 25 ja seal viidatud lahend). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. RAB palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 22.02.2024 määruse resolutsiooni p 1 ning uue määrusega anda luba X valduses olnud vara riigi omandisse kandmiseks.

§ 57lg 7 kohaldamise eeldused on täidetud.

Vastavad eeldused tulenevad

§ 57

lg 7 koosmõjust sama paragrahvi lg-tega 1, 3 ja 6 ning sama seaduse muude sätetega. Normi sõnastusest ega

seletuskirjast ei nähtu, et

§ 57

lg 7 kohaldamise eelduseks oleks ka võimaliku kriminaalmenetluse algatamise otsustamine. Tallinna Halduskohus on haldusasjas nr 3-23-435 asunud seisukohale, et kohtu hinnangul on täidetud eeldus, et esinema peab kahtlus, et piiratav raha on seotud rahapesuga (

§ 57lg 1).

RAB on

§ 54lg-s 3 sätestatud kohustuse täitnud.

RAB on teavitanud pädevat asutust tekkinud rahapesu kahtlusest ning samuti edastanud pädevale asutusele asjakohased andmed ning teavitanud vara piiramisest. RAB-i poolne kohustuse täitmise kinnitus nähtub08.01.2024 taotluse lisa 8 p-s 11. Seega on ekslik kohtu järeldus, et RAB ei ole pädeva asutuse poole pöördunud. RAB-i pädevuses ega ülesandeks ei ole kriminaalmenetluse läbiviimine. Sõltumata aga kriminaalmenetluse algatamise kaalutlustest on RAB-il õigus taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks, kui vara legaalset omanikku ei ole õnnestunud välja selgitada ning esineb jätkuv rahapesu kahtlus (ehk esinevad seaduses sätestatud tingimused ja alused).

§ 57

lg 7 kohaldamise eelduseks ei ole see, et eelnevalt peaks olema algatatud ka kriminaalmenetlus või uurimisasutus peaks olema RAB-i teavitanud, et kriminaalmenetlus ei ole tulemuslik.

§ 57

lg 7 kohaldamine on võimalik, kui vara legaalset omanikku või selle tegelikku kasusaajat ei ole olnud võimalik välja selgitada ning esineb jätkuv rahapesu kahtlus. RAB-i hinnangul on eelviidatud eeldused täidetud ning RAB on juhindunud kohtule taotluse esitamisel

-is sätestatud õigustest ja võimalustest. X ütlusi ei saa pidada eluliselt usutavaks, arvestades, et RAB-i andmetel on isik alates 2018. aastast saanud palgaväljamakseid peaaegu miinimumpalga ulatuses ning perioodil 04.2022– 03.2023 ei ole isik palgaväljamakseid saanud üldse (nähtuvad vaid laekumised Eesti Töötukassalt). Ülemääraste sissetulekute puudumisel tundub ebausutav võimalus raha säästmiseks ning liiatigi veel 9000 euro ulatuses laenu andmiseks juhututtavale. Lisaks on X 30.11.2022 kinnitatud PPA ametnikule antud ütluste käigus, et ta on vedanud Ukraina grivnasid üle piiri kolmanda osapoole huvides ja tasu eest (vt ka RAB-i 08.01.2024 taotluse p 4.18). Seejuures figureerib Anatoli nimi ka teistes asjades, kus on tekkinud samuti kahtlus vara 4

(8)3-24-65 kuritegeliku päritolu osas ja kus varaga seotud isik selgitas samuti, et meesterahvas nimega Anatoli on palunud tal üle piiri viia grivnasid tasu eest (vt kohtuasi nr 3-24-41). Kohus ei ole arvestanud, et RAB-il puudub võimalus ära kuulata kolmandat isikut, kes asub Venemaal, seejuures ei ole võimalik ka leida nimetatud isikut Venemaalt. Isegi kui on antud telefoninumber, siis RAB-il puudub võimalus tuvastada isikusamasus, kellega telefoni teel üldse suheldakse. Samuti on puudutatud isiku poolt eriaegadel antud selgitused vastuolulised ning lisaks on isik ise avaldanud PPA-le, et ta on sularaha üle piiri toonud tasu eest. Seega, isegi kui RAB helistaks antud telefoninumbril isikule ja too väidaks, et tegemist on olnud laenu tagasimaksega, ei saaks RAB seda tõendit pidada usutavaks ja pigem oleks tegemist üksnes formaalse uurimispõhimõtte täitmisega. Antud juhul tuleb arvestada kõiki asjaolusid kogumis, sh ettekirjutuste faktilistes asjaoludes toodut, mis on kohtule ka avaldatud. RAB on täitnud omapoolset sisulist uurimiskohustust.

§-s 57 toodud halduskonfiskeerimist on RAB-il õigus rakendada sõltumata kriminaalmenetluse läbiviimisest. Rahvusvahelised õigusaktid näevad ette võimaluse kasutada nn süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimist ehk Eesti riigi puhul

§-s 57 sätestatud võimalust (edaspidi nn halduskonfiskeerimine).

  1. Puudutatud isik palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Puudutatud isik on oma seisukohad Tallinna Halduskohtule esitanud ja jääb nende juurde. Menetluskulud tuleb jätta RAB-i kanda ja menetluskulude nimekirja ega tõendeid esitada puudutatud isik ei soovi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. RAB esitas koos määruskaebusega puudutatud isiku poolt PPA-le 30.11.2022 antud ütlused. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid dokumendi asja materjalide juurde võtmiseks. Ringkonnakohus võtab RAB-i esitatud dokumendi asja materjalide juurde, kuna selles kajastatu omab asja lahendamisel tähtsust.
  3. Praeguse vaidluse keskseks küsimuseks on

§ 57

lg 7 kohaldamise eeldused ning nende täidetus RAB-i 08.01.2024 taotluse nr 1.2-1/9-1 esemeks oleva vara (sularaha 350 000 UAH – 500-grivnased kupüürid, kokku 700 tk) riigi omandisse kandmiseks. 8. RAB-i taotlus tugineb

§ 57

lg 7 esimesele lausele, mis sätestab: „Kui ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat kindlaks teha või kui vara valdaja teatab Rahapesu Andmebüroole või prokuratuurile kirjalikult soovist varast loobuda, võib Rahapesu Andmebüroo või prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks.“ Sätte kohaselt eeldab RAB-i loataotluse rahuldamine seda, et vara käsutamise piirangute kehtestamisest on möödunud vähemalt üks aasta ning vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat ei ole õnnestunud kindlaks teha või alternatiivselt on vara valdaja teatanud kirjalikult soovist varast loobuda. Täiendavalt tuleb arvestada, et kõigi

§ 57

lg-tes 1, 3, 6 ja 7 toodud meetmete rakendamiseks peab esinema jätkuv rahapesukahtlus (vt ka

§ 57lg 10; samuti Riigikohtu 15.10.2020 määrus nr 3-20-664, p 17).

Lisaks sätestab

§ 57

lg 8, et kontol oleva vara puhul käsitatakse mh

§ 57lg 7 rakendamisel konto omanikku vara valdajana ning tema omandiõigust ei eeldata. 5

(8)3-24-65 9. Tallinna Ringkonnakohus leidis 23.04.2024 määrustes haldusasjades nr 3-23-2814 ja nr 323-2858 (mõlemad jõustumata) kokkuvõtlikult, et nõustuda ei saa RAB-i seisukohaga, et

§ 57

lg 7 näeb sisuliselt ette n-ö halduskonfiskeerimise ning võimaldab kanda riigi omandisse mh vara, mille suhtes esinevat rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlust ei ole puudutatud isik suutnud käsutuspiirangu tähtaja jooksul kõrvaldada ja mille legaalset päritolu või terrorismi rahastamisega mitteseotust ei ole ka RAB-l endal õnnestunud kindlaks teha. Ringkonnakohtu hinnangul võimaldab

§ 57

lg 7 kanda riigi omandisse üksnes peremehetut vara, mitte lihtsalt kõrvaldamata rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega vara.

§ 57

lg 7 alusel saab vara kanda riigi omandisse kahel juhul: 1) vara valdaja on RAB-le või prokuratuurile kirjalikult teatanud soovist varast loobuda; 2) vara, millest valdaja ei ole soovinud loobuda, saab riigi omandisse kanda vaid siis, kui on tõendatud, et vara valdaja on variisik (st isik, kes üksnes hoiab temale mittekuuluvat vara) või poleks vara kunagi pidanud isiku valdusesse jõudma (vrd haldusasi nr 3-20-664). 10. Eeltoodust tulenevalt ei piisa

§ 57

lg 7 alusel vara riigi omandisse kandmiseks pelgalt kõrvaldamata rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusest. Ka

§ 57

lg-d 1, 3 ja 6 ei nõua puudutatud isikult mitte RAB-i kahtluste (või nende aluseks oleva teabe) ümberlükkamist, vaid tõendite esitamist kahtlusaluse vara päritolu või varakäsutuse eesmärgi kohta. Hinnangu sellele, kas vara päritolu või varakäsutuse eesmärk on seaduslik või esineb jätkuv rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus, annab RAB temal oleva teabekogumi põhjal (st arvestades nii puudutatud isiku esitatud dokumente ja selgitusi kui ka välisriikide rahapesu andmebüroodelt saabunud või muul viisil RAB-i enda poolt kogutud teavet). Jätkuv kahtlus on piisav selleks, et seada

§ 57

lg-te 1, 3 ja 6 alusel piirangud vara käsutamisele, kuid mitte selleks, et kanda vara

§ 57lg 7 alusel riigi omandisse.

11. Ringkonnakohus jääb

§ 57

lg 7 tõlgendamise osas haldusasjades nr 3-23-2814 ja nr 3-23-2858 väljendatud seisukohtade juurde. Kuigi viidatud 23.04.2024 määrused puudutasid kontol oleva vara riigi omandisse kandmist, on neis toodud üldised põhimõtted laiendatavad ka praegusele vaidlusele. Täiendavalt märgib ringkonnakohus siiski, et nõustub RAB-i seisukohaga selles, et

§ 57

lg 7 kohaldamise võimalikkus ei sõltu vahetult kriminaalmenetluse toimingutest, v.a osas, et kui vara on arestitud kriminaalmenetluses, tuleb RAB-l käsutuspiirangud viivitamata lõpetada (

§ 57lg 5).

Seega on kriminaalmenetluses vara arestimisel küll eesõigus, kuid vara kriminaalmenetluses arestimata jätmine või kriminaalmenetluse alustamata jätmine ei välista

§ 57lg-te 6 ja 7 kohaldamist.

Põhjusel, et RAB-i haldusmenetlus ja kriminaalmenetlus ei sõltu vahetult üksteisest, ei pea

§ 57

lg 7 sisustamisel lähtuma ka samadest eeldustest nagu kriminaalmenetlusliku laiendatud konfiskeerimise puhul (st aluseks ei ole mitte eeldus, et isik ei ole vara omanik, vaid eeldus, et isik on vara omandanud kuriteo toimepanemise tulemusel või sellise vara arvel – nt Riigikohtu 14.12.2023 määrus asjas nr 1-23-4049, p-d 16–17). Sellele viitab selgelt ka

§ 57

lg 8, mille eesmärk oli tulevikus vältida varasemas praktikas ette tulnud olukordi, kus oli küll teada, et vara ei kuulu majanduslikus mõttes seda valdavale isikule, kuid valdajat tuli sellele vaatamata käsitada vara omanikuna (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2013 määrused nr 3-13-892 ja nr 3-13-893; 13.09.2013 määrus nr 3-13891). 12. Praeguses asjas puudub vaidlus selle üle, et RAB oli pädev taotlust esitama ja asjaomase vara käsutamise esmasest piiramisest oli taotluse esitamise ajaks möödunud enam kui aasta ning samas esines RAB-l jätkuvalt kahtlus, et tollipiiri ületamisel puudutatud isiku valduses olnud ja MTA poolt hoiule võetud vara on seotud rahapesuga. Vaidlus puudub ka selles, et puudutatud isik ei ole teatanud soovist varast loobuda. Kuna puudutatud isiku poolt esitatud tõendid ei tõendanud Ukraina grivnade omandamist, küsis RAB 11.10.2023 e-kirjaga selle 6

(8)3-24-65 kohta täpsemaid andmeid. Puudutatud isik kordas 19.10.2023 e-kirjas varem märgitut ja selgitas, et sai 350 000 UAH-d tuttava Anatoli poolt tagasi makstud laenust.
  1. RAB on põhjendatult leidnud, et puudutatud isiku väited säästude olemasolust ja laenu andmisest juhututtavale on ebausutavad. Puudutatud isiku väitel sai ta ema korteri müügist 9000 eurot, millest 5030 eurot võttis
  2. a juulis ja novembris sularahas välja ning andis selle summa koos juhutöödest kogutud sularaha säästudega (kokku 9000 eurot)
  3. a septembris Anatoli-nimelisele isikule, kes tagastas laenu 30.11.2022 Ukraina grivnades. Pangakonto väljavõttest (dtl 182‒199) nähtuvalt ei ole puudutatud isikul püsivat sissetulekut ning tal on erinevad püsikulutused (elatis, sideteenused, elekter, eluase, toit), mistõttu on väheusutav, et ta hoiab aastaid kontolt võetud ja täiendavalt juurde kogutud raha sularahas kodus. Puudutatud isiku pangakonto
  4. a lõppjäägist 24,38 eurot järeldub, et vaba raha isikul aasta lõpuks ei olnud. Puudutatud isik on
  5. a juulis ja novembris suures summas sularaha välja võtnud, kuid samas nähtuvad kontolt välismaal tehtud kulutused, mistõttu võib arvata, et sularaha võeti välja reisimiseks. PPA väitel pole perioodil 04.2022–03.2023 puudutatud isikule palgaväljamakseid tehtud. Väited laenu andmisest Anatoli-nimelisele tuttavale on väga üldised. Puudutatud isik ei mäleta raha üleandmise kohta. Arvestades summa suurust, võib eeldada, et ta teab sellega seotud asjaolusid paremini või on laenu andmine dokumenteeritud ja tõendatav. Lisaks ei ole usutav, et puudutatud isik aktsepteeris laenu tagastamist Ukraina grivnades olukorras, kus selle valuuta vahetamine Ukrainas toimuva sõja tõttu on Venemaal raskendatud ja grivnasid saab kasutada üksnes Ukrainas ning puudutatud isik elab Eestis, kus kehtib euro.
  6. RAB on 08.01.2024 taotluses ja määruskaebuses viidanud, et puudutatud isik on PPA ametnikule 30.11.2022 antud ütluste käigus kinnitanud, et ta on vedanud Ukraina grivnasid üle piiri Anatoli-nimelise isiku huvides ja tasu eest 30 eurot (vt dtl 286‒288). Hiljem väitis puudutatud isik, et tema on raha omanik.
  7. Ringkonnakohtu hinnangul on RAB-i välja toodud asjaolude ja tõendite põhjal veenvalt tuvastatud, et puudutatud isik ei olnud temal piiriületusel kaasas olnud 350 000 UAH omanik, vaid ta osutas üksnes tasu eest sularaha üle piiri toimetamise teenust. Puudutatud isiku 30.11.2022 ütlused on kooskõlas RAB-i tuvastatud faktiliste asjaoludega, et 30.11.2022 püüdsid Ukraina grivnasid Venemaalt Eestisse toimetada hulk inimesi, kes ei ole raha päritolu usutavalt selgitanud ning kellel kaasas olnud rahasummad ja nende pakendamisviis langesid suures osas kokku.
  8. Eelneva põhjal tuleb RAB-i määruskaebus rahuldada ja Tallinna Halduskohtu 22.02.2024 määruse resolutsiooni p 1 tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega rahuldab RAB-i 08.01.2024 taotluse ja annab RAB-le loa kanda puudutatud isiku valduses olnud ning MTA poolt hoiule võetud 350 000 UAH riigi omandisse.
  9. RAB taotles määruskaebuses puudutatud isiku vara arestimist vähemalt kuni praeguse haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni või kui vara riigi omandisse kandmise taotlus rahuldatakse, siis sellekohase RAB-i haldusakti andmiseni. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 01.03.2024 määrusega RAB-i taotluse määruskaebus tagada ning arestis puudutatud isiku valduses olnud ja MTA poolt hoiule võetud sularaha kuni haldusasja nr 3-24-65 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. HKMS § 168 lg 1 teine lause (koostoimes HKMS § 178 lg-ga 3) võimaldab kohtul lõpplahendis määrata, et lahendi täitmine tagatakse mõne esialgse õiguskaitse vahendiga või esialgset õiguskaitset kohaldatakse kuni haldusorgani poolt asja uuesti otsustamiseni. 7
(8)3-24-65
  1. Kuna puudutatud isiku valduses olnud sularaha käsutamiseks RAB-i seatud piirangud on alates 06.03.2024 lõppenud ning ringkonnakohtu 01.03.2024 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu kehtib üksnes kuni ringkonnakohtu määruse jõustumiseni, siis vältimaks olukorda, kus MTA-l tuleks pärast siinse määruse jõustumist vaidlusalune vara riigi omandisse kandmise taotluse rahuldamisele vaatamata viivitamata aresti alt vabastada (vt HKMS§ 246 lg 1, § 252 lg-d 3 ja 6), on põhjendatud HKMS § 168 lg 1 teise lause, § 178 lg 3 ja § 203 lg 2 alusel määrata, et ringkonnakohtu 01.03.2024 määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldatakse kuni RAB-le antud loa realiseerimiseni, st puudutatud isiku valduses olnud sularaha riigi omandisse kandmise kohta RAB-i haldusakti andmiseni.
  2. Puudutatud isiku eraelu kaitseks tuleb määruse avaldamisel asendada tema nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.