lg-st 1, mille kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Praegusel juhul on hagiavaldus esitatud õigeaegselt, kuivõrd 05.02.2021 kinkeleping on sõlmitud vähem, kui kaks aastat tagasi, seega esineb
7)
eesmärgiks on tagastada võlgniku vara, mis on läinud tema omandist välja tagasivõidetava tehingu tõttu. Käesoleval juhul on tuvastatud, et pärandvara ühisuse osa tagastamisel tuleb kanda kinnistusraamatusse ühisomanikena kostja I, kostja III ja kostja IV. TsÜS § 68 lg 5 (ka
) kohaselt, kui isik on kohutatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Eeltoodu alusel palub hageja kohtul tunnistada, et kostjal II on kohustus tagastada kinnistud registriosa numbritega xxxx ja xxxx kostja I, kostja III ja kostja IV ühisomandisse ning anda nõusolek kostja II omaniku kannete kustutamiseks kinnistusraamatus. 8) Hageja esitas 31.08.2021 hagis nõude ka pärijate ühisusse kuuluva pärandvara jagamiseks. Hagi kohaselt kuuluvad pärijate pärandvara ühisusse kinnistu registriosa numbriga xxxx (asukohaga Xxxx; pindala 6,96 ha; 100% maatulundusmaa) ning korteriomand registriosa numbriga xxxx (asukohaga Xxxx; reaalosa eluruum nr xxxx, mille üldpind on 61 m2 ) (vt täpsemalt hagiavalduse punkt 1). 05.02.2021 kinkelepingus hindasid pooled võõrandatava pärandvara ühisuse osa väärtuseks kokku 44 457,93 eurot. 9) 20.04.2023 määrusega (jõustus 12.05.2023; II kd, tl 49-52) jättis kohus hageja hagi läbi vaatamata järgmistes nõuetes: 1) nõudes kostja I, K. S. ja K. S. vastu pärandvara jagamiseks kinnistute registriosa numbriga xxxx ja xxxx osas, nende müümiseks avalikul enampakkumisel, saadud raha jagamiseks võrdsetes osades ning nõusolekute asendamiseks; 2) nõudes K. S. ja K. S. vastu kohustada andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa numbriga xxxx ja xxxx kannete muutmiseks, nõusolekute asendamiseks kohtuotsusega. 10) Hageja on seisukohal, et juhul, kui kohus tunnistab 05.02.2021 sõlmitud pärandavara ühisusest osa võõrandamise tehingu kehtetuks, siis on hageja eesmärgiks, et taastataks enne tagasivõidetavat tehingut valitsenud olukord, s.t ühisomanikena kantakse kinnistusraamatusse uuesti sisse C. S., K. S. ja K. S. (sh kohustatakse C. S.t ja A. S.t andma tahteavaldused kinnistusraamatu kannete muutmiseks. 11) Kokkuvõtlikult taotleb hageja enda 16.08.2023 menetlusdokumendis (II kd, tl 58-59): 1) rahuldada hagiavaldus ning tunnistada kehtetuks C. S. ja A. S. vahel 05.02.2021 sõlmitud pärandvara ühisusest osa võõrandamise leping ja kinnistamisavaldus, millega läks C. S. omandist välja 1/3 suurune mõtteline osa V. S. pärandvara ühisusest; 2) kohustada C. S.t ja A. S.t andma tahteavaldused kinnistusraamatu registriosa nr xxxx kande muutmiseks selliselt, et kustutada kanne ühisomanike K. S., K. S. ja A. S. kohta ning teha uus kanne, millega kanda kinnistu ühisomanikena kinnistusraamatu registriossa nr xxxx K. S., K. S. ja C. S.; 3) asendada C. S. ja A. S. nõusolek (tahteavaldus) kinnistusraamatu registriosa nr xxxx kande muutmiseks kohtuotsusega; 4) kohustada C. S.t ja A. S.t andma tahteavaldused kinnistusraamatu registriosa nr xxxx kande muutmiseks selliselt, et kustutada kanne ühisomanike K. S., K. S. ja A. S. kohta ning teha uus kanne, millega kanda kinnistu ühisomanikena kinnistusraamatu 4 2-21-13619 registriossa nr xxxx K. S., K. S. ja C. S.. Asendada C. S. ja A. S. nõusolek (tahteavaldus) kinnistusraamatu registriosa nr xxxx kande muutmiseks kohtuotsusega; 5) jätta menetluskulud kostjate kanda (II kd, tl 58-59). KOSTJA I VASTUS HAGIAVALDUSELE 12) Kostja I hagiga ei nõustu ja palub jätta see rahuldamata (I kd, tl 152-154). Kostja I leiab, et tema poolt tehtud kingitus kostjale II, kes on ühtlasi kostja I tütar, ei ole tavapäratu ega ebatavaline. Tegemist on
Kostja I kinkis pärandavara osa kostjale II just nimelt isa ja tütre tavapärase perekondliku suhte tulemusena. Tegemist ei olnud varjatud tehinguga. Kuna pärandvara hulka kuulus ka maakodu, mis on olnud perekonnas juba rohkem kui 110 aastat, siis soovis kostja I, et juurtega maakodu jääks alatiseks perekonda ja sellega seoses võtaks ta tütar endale perekonna ajaloo ja pärimuse/traditsioonidega seotud vastutuse st maakodu. Kostja I isiklik tervis ei võimalda tal täna tegeleda maakodu omamise, haldamise ja valdamisega. Kostja I ei ole tahtlikult sõlminud tehingut, millega viia oma omandist välja vara. Kostja II ei olnud tehingu tegemise ajal teadlik sellest, et kostjal I, kui tema isal, on maksuvõlgnevused. Antud asjaoludest sai kostja II teadlikuks alles käesoleva kohtumenetluse vahendusel. Vaidlusalune tehing tehti kostja I poolt 05.02.2021 aga vastutusotsus tehti kostjale I pärast antud tehingu tegemist ehk 02.03.
) § 189 lg-st 1 tulenev alus kostja I ja kostja II vahel 05.02.2021 sõlmitud pärandvara ühisusest osa võõrandamise tehingu tagasivõitmiseks. 8 2-21-13619 31) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on kohtuistungitel ja 27.07.2023 määruses selgitanud menetlusosalistele, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (I kd, tl 178-181; II kd, tl 28-33; 53). Kohus hindab TsMS § 232 lg 1 lähtuvalt tsiviilasjas kogutud tõenditele tuginedes, kas menetlusosaliste väited on tõendatud või mitte. 32) Hageja nõude õiguslikuks aluseks on
ja § 189 lg 1.
lg 1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses.
lg 2 alusel võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.
lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole
lg 1 kohaldamiseks vaja tuvastada, kas tagasivõidetava kinkelepinguga kahjustati sissenõudja huve ja kas vastaspool sellest teadis või mitte.
lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, st, et tegemist on sissenõudja huve kahjustava tehinguga (vt Riigikohtu otsus 3-2-1-41-13, p 12). Seega on tehingu kehtetuks tunnistamise üldisteks eeldusteks, et sissenõudjal on kehtiv täitedokument; sissenõudja nõue on muutunud sissenõutavaks; sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.
lg 1 p 12 kohaselt on kehtivaks täitedokumendiks maksuhalduri haldusakt maksukohustuste ja muude rahaliste kohustuste sundtäitmise kohta. Maksuhaldur on koostanud kostjale I 02.03.2021 vastutusotsuse, mis on käsitletav kehtiva täitedokumendina
Puudub vaidlus selles, et sellest tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks. Samuti pole võimalik maksuhalduri nõuet muul viisil rahuldada. Kostjal I on tasumata maksuvõlg alates märtsist 2021 ning 16.08.2023 seisuga on kostja I maksuvõlg kokku 140 829,75 eurot (II kd, tl 60-64). Kostja I arvelduskontod on arestitud ning kontodel puuduvad rahalised vahendid (I kd, tl 35-37). Avalike registrite andmete kohaselt on kostja I ainsaks registervaraks HAARD KOPIS GRUPP OÜ, KUUBA EKSPRESS OÜ ja DIDIER GRUPP OÜ osad, mille arvelt ei ole võimalik 9 2-21-13619 maksunõuet täies ulatuses rahuldada. Kostjal I puuduvad tulumaksuga maksustatavad väljamaksed ehk kostjal I puudub sissetulek, mille arvelt oleks võimalik maksunõude rahuldamine. Kostja I on alates 2000 olnud erinevate äriühingute osanik, kuid seisuga 31.08.2021 kostjale I dividendide väljamakseid pole teostatud (I kd, tl 39-47). Hageja nõude rahuldamist ei ole kaasnenud ka kohtutäituri poolt sissenõude pööramisega võlgniku varale (I kd, tl 38). Seega on täidetud
§-s 187 sätestatud üldised eeldused. 33)
lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Hagiavaldus on kohtusse esitatud 31.08.2021 ning kinkeleping on sõlmitud 05.02.2021 ehk vähem, kui kaks aastat enne hagi esitamist. Eeltoodust lähtuvalt on täidetud
§-st 187 tulenevad hagi esitamise eeldused ning esineb
34) Vaidlustamata asjaoludel sõlmisid kostja I ja kostja II 05.02.2021 Tallinna notari T. L. notaribüroos pärandvara ühisusest osa võõrandamise lepingu, millega kostja I võõrandas talle kuuluva osa V. S. pärandvara ühisusest kostjale II ning mille tulemusena sai kostja II vara pärijaks 1/3 suuruses osas (I kd, tl 8-11). Lepingu punkt 4.2 kohaselt võõrandas kostja I talle kuulunud osa pärandvara ühisusest kostjale II tasuta ehk tegemist oli kinkelepinguga. Kinkelepingu aluseks oli Tallinna notari T. L. poolt 17.12.2020 tõestatud testamendijärgne pärimisõiguse tunnistus, millest nähtuvalt on xxxx surnud V. S. (edaspidi pärandaja) vara pärijateks: 1) ühe kolmandiku (1/3) suuruses mõttelises osas lapselaps C. S. (kostja I); 2) ühe kolmandiku (1/3) suuruses mõttelises osas lapselaps K. S.; 3) ühe kolmandiku (1/3) suuruses mõttelises osas lapselaps K. S. (I kd, tl 12-16). 35) 05.02.2021 sõlmitud kinkelepingu punkti 2 („Pärandvara andmed“) kohaselt on pärandaja pärimisasjas avatud pärimistoimikus sisalduvate andmete kohaselt pärandvaraks: 1) kinnistu registriosa numbriga xxxx – asukohaga Xxxx; pindala 6,96 ha; 100% maatulundusmaa; 2) korteriomand registriosa numbriga xxxx – asukohaga Xxxx; reaalosa eluruum nr xxxx, mille üldpind on 61 m2 ; 3) kokku 9 panga kontot, hoiukontot ja kogumishoiuse konto. Kinkelepingu punkt 3.1.3 kohaselt kinnitab kostja I, et pärijad ei ole pärandaja pärandvara jaganud, välja arvatud kontodel olevad rahasummad. 05.02.2021 kinkelepingu sõlmimise hetkeks oli pärijatel pärandvara osaliselt jagatud, hagejale teadaolevalt kuuluvad pärandvara ühisusse siiani kinnistud registriosa numbritega xxxx ja xxxx (I kd, tl 8-11). Seega puudub vaidlus selles, et 05.02.2021 kinkelepingu alusel võõrandas kostja I kostjale II talle kuuluva osa pärandaja pärandvara ühisusest, mille tulemusena sai kostja II vara pärijaks ühe kolmandiku (1/3) suuruses osas. 36)
lg 1 kohaselt, kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Kohtutäitur korraldab saadu 10 2-21-13619 jaotamise sissenõudjate vahel vastavalt nõuete esitamise järjekorrale.
eesmärgiks on taastada lepingueelne olukord ning tagastada võlgniku vara, mis on läinud tema omandist välja tagasivõidetava tehingu tõttu. Seega käesolevas tsiviilasjas tuvastatud asjaoludel tuleb pärandvara ühisuse osa tagastamisel kanda kinnistusraamatusse ühisomanikena kostja I, K. S. ja K. S.. 37) Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel, kui isik on kohutatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34-1 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 34-1 lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. 38) Kinnistusraamatu kannete muutmiseks on vajalik, et kohtuotsus sisaldaks kinnistu praeguse omaniku (kostja II) ja endise omaniku (kostja I) nõusolekuid ja/või tahteavaldusi asendavaid resolutsioone, mis võimaldavad kohtuotsuse alusel kinnistusraamatu kandeid muuta. Eeltoodu alusel palub hageja kohtul tunnistada, et kostjal II on kohustus tagastada kinnistud registriosa numbritega xxxx ja xxxx kostja I, kostja III ja kostja IV ühisomandisse ning anda nõusolek kostja II omaniku kannete kustutamiseks kinnistusraamatus. 39) Eeltoodu alusel esineb
lg-st 1 tulenev alus kostja I ja kostja II vahel 05.02.2021 sõlmitud pärandvara ühisusest osa võõrandamise tehingu tagasivõitmiseks. Kostja I tehingu sõlmimise hetkel 05.02.2021 teadlik, et MTA on määramas talle vastutusotsusega täiendava maksukohustuse summas 141 365,10 eurot (I kd, tl 31-34). 27.05.2021 vaideotsusest nähtub, et kostja I sai hageja korraldustest teada juba 17.11.2020 ning samuti koostas MTA 15.01.2021 vastutusotsustuse projekti nt 137/01083-4 ning kostja I tutvus sellega 22.01.2021 (I kd, tl 31-34). 40) Seega hinnates kõiki käsitletud seisukohtu ja tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub kohus seisukohale, et hagi kuulub täielikult rahuldamisele ning tuleb, 1) tunnistada kehtetuks C. S. ja A. S. vahel 05.02.2021 sõlmitud pärandvara ühisusest osa võõrandamise leping ja kinnistamisavaldus, millega läks C. S. omandist välja 1/3 suurune mõtteline osa V. S. pärandvara ühisusest; 2) kohustada C. S.t ja A. S.t andma tahteavaldused kinnistusraamatu registriosa nr xxxx kande muutmiseks selliselt, et kustutada kanne ühisomanike K. S., K. S. ja A. S. kohta ning teha uus kanne, millega kanda kinnistu ühisomanikena kinnistusraamatu registriossa nr xxxx K. S., K. S. ja C. S.; 3) asendada C. S. ja A. S. nõusolek (tahteavaldus) kinnistusraamatu registriosa nr xxxx kande muutmiseks kohtuotsusega; 4) kohustada C. S.t ja A. S.t andma tahteavaldused kinnistusraamatu registriosa nr xxxx kande muutmiseks selliselt, et kustutada kanne ühisomanike K. S., K. S. ja A. S. kohta ning teha uus kanne, millega kanda kinnistu ühisomanikena kinnistusraamatu registriossa nr xxxx K. S., K. S. ja C. 11 2-21-13619 S.. Asendada C. S. ja A. S. nõusolek (tahteavaldus) kinnistusraamatu registriosa nr xxxx kande muutmiseks kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus 41) TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 42) TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. 43) Hageja teatas 04.09.2023, et hagejal menetluskulud puuduvad. Samuti pole menetluskulude nimekirju esitanud kostja I ja kostja II). Menetluskulude puudumise tõttu jätab kohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.