Obsah (4)

§ 230§ 232§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 07. märts 2024.a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-15282 Tsiviilasja hind 1620 eurot Tsi

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

1. Kohtuotsuse tegemisel juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 2 sätetest, mille kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele on; PKS § 99 lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama §-i lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise 2 kindlaksmääramisel arvestada õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi; PKS § 100 lg 1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena). PKS § 108 kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
2. Hageja sai täisealiseks xxxx.a, elab isast eraldi ja on ema ülalpidamisel. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ema täidab oma ülalpidamiskohustust lähtudes hageja vajadustest. Hageja õpib xxxx, mis on tõendatud kooli väljastatud tõendiga 27.10.2023 nr 2-2/55 – 1 (dtl 19).
3. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 180 eurot kuus. Hageja vajaduste loetelu ühes kalendrikuus on järgmised (dtl 13): eluasemekulu 130 eurot, toidule 100 eurot, transpordile 150 eurot, sidekulud 21 eurot, tervishoiule 20 eurot, hügieenile 20 eurot, riided ja jalanõud 135 eurot, trennikulu 95 eurot, jõusaal 20 eurot.
4. Kohus leiab, et täisealise elatise nõudes tuleb arvestada iga vaidluse eripära ja hinnata, millised kulud on just selle hageja elulaadi ja esmavajadusi arvestades mõistlikud ja vajalikud. Kuna pooltele on vaidlus hageja kulude üle, siis tuleb hinnata elatise suuruse kindlaksmääramisel, kas kõik hagis loetletud kulud on põhjendatud. Kostja on vastu vaielnud hageja elatise nõude suurusele.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata selle tõendamatuse tõttu, hageja ei ole esitanud tõendeid oma ülalpidamiskulude ja kulude suuruse kohta.

1. PKS § 97 punkti 3 järgi on ülalpidamist saama õigustatud ka muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Kohus nõustub sellega, et primaarne on hariduse omandamine ning töötamine täistöökohaga ei võimalda pühenduda õpingutele sellisel määral nagu mittetöötaval tudengil. Siiski tuleb lähtuda hageja enda reaalsetest vajadustest kui ka vanema (käesoleval juhul kostja) majanduslikest võimalustest. Hagiavalduses väidab hageja, et tal sissetulek puudub. Nimetatud väide ei vasta tegelikkusele, menetluse ajal on faktiline olukord muutunud. Hageja avaldas kohtuistungil (dtl 74): „Praegu olen pakiautomaadi kuller, iga ring mis ma teen on 50 eurot. Xxxx olen“. Seega hageja ei kvalifitseeru elatise saajana PKS § 97 p 3 alusel, kuna ta on terve ja võimeline ise endale elatist teenima. Ka sel põhjusel tuleb hagi jätta rahuldamata.
2. Hageja nõuab elatist alates augustist xxxx ehk alates ajast kui hageja sai täisealiseks. Kohus tuvastas, et hageja õpib Xxxx alates 01.09.
3. Seega ei ole hageja PKS § 97 p 2 järgi õigustatud nõudma kostjalt elatist alates xxxx. Hageja väljendas kohtuistungil seisukohta, et kui elatise suurus jääb alla 100 eur kuus siis tema kostjalt elatise maksmist ei oota ega eelda. Kohus proovis hagejat veenda ja tegi ettepanek vastu võtta ka kostja pakutud 70 eurot, kuid hageja seisukoht oli et kui elatis jääb alla 100 euro siis ta pigem elatist kostjalt ei soovigi. Kohtumenetluses otsustab hageja millisel viisil oma menetlusõigusi kasutab sh kuidas oma nõuet realiseerib.
4. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. 3 11.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker kohtunik 4