← Eesti

2-24-2196/4

Obsah (8)§ 661§ 428§ 430§ 431§ 432§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Mark Konsultant Claudia Järve Määruse tegemise aeg ja koht 8. mai 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-2196 Tsiviilasi DOKA Eesti OÜ hagi J. P. ja OÜ

§ 661

lg 4 alusel vähendavad pooled määruskaebuse esitamise õigust 1 tööpäevani alates määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 tööpäeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

  1. Harju Maakohtu menetluses on DOKA Eesti OÜ (hageja) hagi J. P. (kostja I) ja OÜ Pilligrim (kostja II) vastu põhivõlgnevuse, leppetrahvi ja viivise nõudes. Hageja nõue tuleneb 17.02.2023 sõlmitud kokkuleppest, mis sõlmiti arvete nr 297016934, 297517967, 297016952, 297518062, 297518063, 20020993, 1107435 ja 1107626 tulenevate kohustuste täitmiseks. Kokkuleppe kohaselt ühines kostja I kui füüsiline isik kohustusega deebitori (kostja II) poolel solidaarvõlgnikuna.
  2. Pooled esitasid 08.05.2024 kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu, milles paluvad tsiviilasja nr 2-24-2196 menetlus kompromissiga lõpetada.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 431lg 1 esimese lause kohaselt lõpetab kohus menetluse määrusega.

4. Pooled saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel praeguses tsiviilasjas lõpetada. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromissileping on digitaalselt allkirjastatud hageja lepingulise esindaja ja kostja I poolt, kes on ka kostja II seaduslik esindaja. Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärjed on menetlusosalistele kompromissilepingus märgitu kohaselt teada. Kompromiss vastab

§ 430lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada

§ 428lg 1 p 4 alusel.

5. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). 6.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtub, et pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on taotlenud jätta kompromissiga sätestamata menetluskulud poolte endi kanda. Seega jätab kohus kompromissis käsitlemata menetluskulud poolte endi kanda. 7. Hageja taotleb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist. Kohtute infosüsteemist nähtub, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 1 400 eurot.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuivõrd pooled sõlmisid kompromissi, tuleb hagejale tagastada poolt tasutud riigilõivust, s.o 700 eurot. Riigilõiv tuleb tagastada hageja märgitud pangakontole. 2 8.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 1 (ühe) tööpäevani. (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.