← Eesti

2-19-10449/78

Obsah (13)§ 113§ 635§ 641§ 646§ 115§ 114§ 159§ 639§ 127§ 77§ 158§ 128§ 643

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Gea Lepik, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 20.10.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-1044

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõla summalt (4526 eurolt) alates 05.02.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Maakohus jättis hageja menetluskulud 12% ulatuses kostja kanda, kostja menetluskulud 88% ulatuses hageja kanda ning ülejäänud osas poolte endi kanda. Maakohus otsustas määrata menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. 3.1. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 4

(17)- hageja esitas 06.09.2018 kostjale hinnapäringu elamu ventilatsiooni renoveerimiseks koos agregaadiga; - kostja 12.09.2018 hinnapakkumise kohaselt maksid tööd 36 358 eurot ilma käibemaksuta; - hageja saatis kostjale 14.09.2018 e-kirjaga lepingu projekti tutvumiseks, andes kostjale lingi sellele elektroonilise juurdepääsu saamiseks, ja suunise, et kivilõõridesse sukkasid ega torusid ei paigaldata; - 09.10.2018 allkirjastasid pooled lepingu; - kostja esitas hagejale 07.12.2018 tehtud tööde akti, millest nähtus tööde tegemine 28 000 euro ulatuses, lisandus käibemaks; - hageja pole akti allkirjastanud ega aktiga nr 1 töid vastu võtnud, tegemist on n-ö rahalise aktiga; - kostja esitas hagejale 13.12.2018 arve 28 000 euro ja lisanduva käibemaksu tasumiseks ja hageja tasus arve; - tööde lõppakti pole pooled allkirjastanud; - hageja on korduvalt informeerinud kostjat puudustest töös, kuid kostja ei ole puudusi likvideerinud. 3.
  1. Lepingueelselt hinnapakkumise küsimisel piiritles hageja kostjalt tellitavate tööde mahtu. Hinnapäringus palus hageja kostjal „pakkuda kogu maja ventilatsiooni hind koos agregaadiga“. Hageja märkis, et korterite siirdeõhuga seotud tööd on korteriomaniku teostada ja nende töödega pole vaja arvestada. Hageja viitas, et pakkumine peaks sisaldama muuhulgas ventagregaadi paigaldust ja selle aluse ehitust, torustiku paigaldust koos reguleerklappidega, torustike isolatsioonitöid ning tuletõkketöid tuletõkkesektsioonidest läbiviikudel. Siirdeõhurestide paigaldus ei kuulunud töövõttu. Kostja tehtud 12.09.2018 hinnapakkumise kohaselt ei sisaldanud see köögikubude tarnet, paigaldust ja elektriühendust; ventilatsioonikorstnate (lõõride) tihendamist, ventilatsioonikorstnate ümberehitust, viimistlustöid ning lisa-videouuringut; elektritöid ning -materjale. 3.
  2. Hageja võttis omaks, et ventilatsiooni toru või suka paigaldamine kostja hinnapakkumises ega lepingu hinnas ei sisaldunud. Seega ei pidanud kostja vastavalt lepingule seda tegema. Muus osas oli kostja kohustatud lähtuma projektis ettenähtust. Hageja ei ole kostjale hinnapäringu esitamisel muid välistusi tööde sisu või mahtude osas teinud (v.a siirdeõhurestide paigalduse töövõtus mittesisaldumise kohta, mis aga vastavalt projekti p-le 3 tööde hulgas nagunii ei sisaldunud). Kostja hinnapakkumises tehtud välistus köögikubude osas ei sisaldunud projektis. Kostja poolt hinnapakkumisel tehtud välistus „ventilatsioonikorstnate (lõõride) tihendamine, ventilatsioonikorstnate ümberehitus“ ei sisaldunud projektis, kuna ette oli nähtud ventilatsiooni toru või suka paigaldamine. Elektritööd ja -materjal ei sisaldunud projektis. Projekti koosseisu kuulusid aga kõik ehitusjärgsed taastamistööd. 3.
  3. Lepingu p-s 2.2.2 oli märgitud lepingu dokumentide prioriteetsus, mille kohaselt oli projekt tähtsuselt eespool kui kostja pakkumus. Seega tuleb nende sisu erinevuse korral lähtuda prioriteetsuse poolest kõrgemalasuvast dokumendist ehk projektist. Lepingu sõnastusest lähtuvalt ei muutunud kostja hinnapakkumises tehtud välistused pooltele siduvaks. 3.
  4. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping, millega töövõtja kohustub

§ 635

lg 1 kohaselt saavutama kokkulepitud tulemuse (töö), milleks antud juhul olid elamu ventilatsioonitööd vastavalt projektdokumentatsioonile. Seega on töövõtulepingule iseloomulikult kokku lepitud konkreetne tulemus ehk töö, mis tuleb saavutada. Töö eesmärgiks oli korterelamus vastavalt lepingule ja projektile rekonstrueeritud ventilatsioon. Sealhulgas oli eesmärgiks õhutiheduse, õhuhulkade ja ventilatsiooni mürataseme väärtuste saavutamine vastavalt projektist sätestatule. 5

(17)3.6. Projekt koos suunisega on sisuliselt tellija juhiseks

§ 641lg 3 tähenduses.

Kui tellija valib variandi, mis töö kasutusotstarbeks ei sobi, vabaneb töövõtja vastutusest

§ 641

lg 3 järgi üksnes siis, kui ta on kas enne või pärast variantide väljapakkumist tellijale selgitanud selle variandi sobimatuse aluseks olevaid asjaolusid või juhtinud tellija tähelepanu sellega kaasnevatele riskidele ning tellija jääb töövõtja selgitustele vaatamata oma valikule kindlaks. Saades hagejalt projekti koos välistusega toru või suka ventilatsiooni paigaldamise osas, pidi kostja kontrollima, kas ventilatsiooni toru või suka paigaldamata jätmisel on võimalik saavutada projektis ettenähtud eesmärk ja tulemus. Kui see võimalik ei ole, oleks kostja pidanud hagejat vastavast riskist informeerima. Kostja ei tõendanud, et ta oleks enne töövõtulepingu sõlmimist juhtinud hageja tähelepanu tekkida võivatele riskidele. Kostja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev oma ala asjatundja. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks ventilatsioonitööde asjatundja. Seetõttu on asjakohatud kostja vastuväited, et hageja pidi ise aru saama ventilatsioonitoru või -suka paigaldamata jätmise riskidest. 3.7. Maakohus tuvastas, et hageja nõudes ei sisaldu ventilatsioonilõõride tihendamise (lõõridesse torude paigaldamise) tasu, mille suhtes on pooled ühel meelel, et see kostja töövõttu ega lepingu hinda ei kuulunud. Hageja 02.01.2019 e-kirjast nähtub, et hageja ei nõudnud kostjalt lõõride puhastamist ega tihendamist, vaid infot selle kohta, millised lõõrid kusagil on. 09.01.2019 e-kirjas kirjutas hageja, et nõustub, et kostja pakkumises ei ole šahtide puhastamist ega avade sulgemist ning tegi ettepaneku vaadata objektil koos šahtid üle ja leida lahendus. 3.8. Hageja on esitanud nõude

§ 646

lg 5 alusel, kuna kostja ei ole vaatamata hageja nõudele puuduseid kõrvaldanud ning hageja on lasknud kostja poolt tegemata jäetud tööd või puudustega tööd parandada kolmandal isikul. Maakohus tuvastas dokumentaalsete tõendite alusel, et hageja on korduvalt informeerinud kostjat puudustega töödest ja nõudnud nende kõrvaldamist ning tööde lepinguga kooskõlla viimist. 3.

  1. Kohus ei ole spetsiifiliste mitteõiguslike teadmiste puudumise tõttu pädev andma hinnangut ventilatsioonitööde lepingule ja projektile hindamaks, kas töövõtja poolt tegelikult tehtu vastab sellele. Hageja ei ole puuduste loetelus märgitud töid seostanud projektiga ega näidanud, millisele kokkulepitud tingimusele need ei vasta. Hageja ekspertiisitaotlus jäi läbi vaatamata, kuna hageja loobus vastava tõendi hankimisest. Hageja tunnistaja LB ei teadnud, millised tööd kostja töövõttu täpselt kuulusid. Samuti ei ole teada, millisele projektile mittevastavaks tunnistaja LB kostja töid hindas. Tunnistaja HUl puudub ehitusalane haridus. Ka tema puhul ei ole teada, millisele projektile vastavust tunnistaja kostja töid hindas. Seega ei ole tunnistajate ütlustega usaldusväärselt tõendatud, et kostja töö ei vastanud lepingutingimustele. 3.
  2. Tõendamist ei leidnud, et kostja tekitas hagejale kahju või kulusid sellega, et ei informeerinud hagejat õigeaegselt ventilatsioonitorude mustuses või auklikkusest. Hagist ei nähtu, millised hageja poolt või tellimusel ümbertehtud tööd olid otseselt põhjustatud sellest või mida oleks hageja saanud teisiti teha, kui info oleks temani jõudnud näiteks detsembris 2018, kui hageja selle teema poolte kirjavahetuses tõstatas. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks kinnitanud hagejale, et ventilatsioonilõõrid ja -kanalid on õhutihedad ja et nendega seoses pole vaja mingeid töid teha. 6

(17)3.
  1. Kostja on 10.11.2020 kohtuistungil omaks võtnud kulu hüvitamise kohustuse kahe 08.05.2019 kuupäevaga nimekirja positsiooni osas: rida 46 ja rida
  2. Kostja ei vaidlusta hageja nõuet teostusdokumentatsiooni koostamise osas 500 euro ulatuses (lisandub käibemaks) ja tõstuki ligipääsuks läbi lõigatud pesunööride taastamise osas 125 euro ulatuses (lisandub käibemaks). Seega kuulub hagi 625 euro osas rahuldamisele. 3.
  3. Maakohus hindas asjas esitatud Deltaston OÜ hinnapakkumisi ja leidis, et nende järgi ei ole võimalik hageja nõude põhjendatust hinnata. Hageja kulud (read 35-49 08.05.2019 kuupäevaga nimekirjas) ei ole enamuses hüvitatavad

§ 646

lg 5 alusel, vaid tegemist on kahju hüvitamise nõuetega.

§ 115elementide ja kahju hüvitamise koosseisu tõendamise kohustus on hagejal.

Hageja ei ole esitanud tõendeid, et tal oleks tekkinud hagis näidatud kahju ning et see oleks põhjuslikus seoses kostja poolt töövõtulepingus sätestatud kohustuste rikkumisega. 3.

  1. Leppetrahvi nõude lahendamise aluseks on lepingu p 10.
  2. See sätestab, et kui töövõtja ei ole tööd tähtaegselt ehk 31.12.2018 üle andnud vastavalt lepingu p-dele 4 ja 5, maksab ta tellijale leppetrahvi 0,05% lepingu etapi hinnast iga tähtajast üle läinud kalendripäeva eest. Lepingu hind on lepingu p 3.1 kohaselt 42 000 eurot, mis teeb leppetrahviks kalendripäevas 21 eurot. Hageja taganes lepingust (osaliselt) 28.06.2019, seega oli kostja lepingujärgse töö üleandmisega viivituses 179 kalendripäeva, mis teeb leppetrahviks 3759 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale tööd üle andnud hiljemalt 31.12.2019 ega enne 28.06.2019, mil hageja lepingust taganes. Lepingu p 5.3 alusel oli tähtaja muutmine võimalik kirjaliku kokkuleppega. Ka lepingu p 13.6 kohaselt pidi lepingus tehtav muudatus olema vormistatud kirjalikult. Kostja ei ole väitnud, et selline poolte kokkulepe oleks kirjalikult sõlmitud. Maakohus tuvastas dokumentaalsete tõendite (20.01.2019 ehituskoosoleku protokolli nr 20, 17.05.2019 nõudekiri) alusel, et hageja ei pikendanud tähtaega, vaid andis vastavalt kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks (

§ 114

mõttes) ja tegi kompromissettepaneku vaidluse lahendamiseks.

§ 114lg 2 kohaselt ei vabasta see võlgnikku vastutusest kohustuse rikkumise eest.

Leppetrahvi tuleb arvestada kogu lepingu summalt, mitte lepingu etapi maksumuselt, kuna leping ega selle summad ei olnud etappideks jaotatud. Hageja teatas juba 25.01.2019 e-kirjaga kostjale, et kui tööd ei ole 31.01.2019 lõpetatud, rakendab hageja kõiki lepingust tulenevaid sanktsioone täiel määral. Kostja pidi mõistma, et hageja kavatseb rakendada leppetrahvi, kuna kostja ei järgi tööde üleandmise tähtaega. Hageja hoiatas kostjat leppetrahvi nõudmise võimalusest 25 päeva pärast tööde üleandmise tähtaega, mis on mõistlik aeg

§ 159lg 2 mõistes.

Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt leppetrahvi 3759 eurot. 3.14. Lepingu p 9.1.7 alusel esitatud leppetrahvinõue ei ole põhjendatud. Hageja on viidanud rikutud lepingupunktidele ja esitanud hageja teadete kuupäevade loetelu, kuid ei ole sisustanud, kuidas 25.01.2019 saadetud e-kiri seostub mingi lepingupunkti ja kostja kohustuse rikkumise või korduva rikkumisega. Samuti ei nähtu, et hageja oleks arusaadavalt

§ 159

lg 2 tähenduses mõistliku tähtaja jooksul kostjale teatanud, et ta kavatseb ka lepingu p 9.1.7 alusel leppetrahvi nõuda. Seetõttu jääb leppetrahvinõue 5250 eurot rahuldamata. 3.

  1. Hageja on esitanud kohtueelsete õigusabikulude nõude 1187,33 eurot, millele lisandub käibemaks. Kulude suurus nähtub arvetelt nr 190347 ja
  2. Lepingulise esindaja nõustamine ja 17.05.2019 koostatud nõudeavaldus olid suunatud vaidluse kohtueelsele lahendamisele ning 7

(17)28.06.2019 avaldus oli esitatud lepingust taganemiseks. Õigusabi maht oli vajalik ja tunnitasu mõistlik. Kuna hageja poolt kohtueelses menetluses ja kohtus esitatud kulude hüvitamise ja leppetrahvi nõue ei olnud täies ulatuses edukas, kuulub nõue rahuldamisele osaliselt. Hageja nõudis 36 365,95 euro tasumist, millest rahuldatakse 4348 eurot ehk 12%, mille tulemusel on põhjendatud kohtueelselt kantud õigusabikulu kahjuhüvitis 142 eurot. 3.
  1. Hagi kuulub rahuldamisele kulude hüvitamise nõudes 625 eurot, leppetrahvinõudes tööde tähtaja ületamise eest 3759 eurot ja kohtueelselt kantud õigusabikulu nõudes 142 eurot. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 4526 eurot. 3.
  2. Hageja palub lepingu p 10.2 alusel kostjalt välja mõista viivise 0,05% lepingu rikkumisest tekkinud kahjult, leppetrahvidelt ja õigusabikulude kandmisega tekkinud kahjult alates 18.05.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni 11.07.
  3. Lepingu punkt 10.2 ei kehtesta kostjale rahalise kohustusega viivitamise eest viivisemäära 0,05%. Lepingus selline viivisemäär puudub. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

17.05.2019 seisuga oli hagejal õigus kostjalt nõuda kulude hüvitamist 625 eurot ning leppetrahvi 2877 eurot, seega kokku

  1. Hageja andis 17.05.2019 nõudekirjaga tasumise tähtaja 28.05.2019, seega muutus kohustus sissenõutavaks alates 29.05.
  2. 28.06.2019 teatega andis hageja kostjale täiendavalt arvestatud töö üleandmisega viivitamise leppetrahvi tasumiseks tähtaja kuni 03.07.
  3. Kokku oli hagejal siis õigus nõuda leppetrahvi 3759 eurot ehk täiendavalt leppetrahvi 882 eurot. Seega oli kostja viivituses perioodil 29.05–03.07.2019 summaga 3502 eurot ning alates 04.07.2019 summaga 4384 eurot. Perioodil 29.05–03.07.2019 (36 päeva) summalt 3502 eurot viivis 8% aastas on 27,63 eurot. Alates 04.07.2019–31.12.2022 (1277 päeva) summalt 4384 eurot viivis 8% aastas on 1227,04 eurot. Alates 01.01.2023–04.02.2023 (35 päeva) summalt 4384 eurot viivis 10,5% aastas on 44,14 eurot. Kokku on kohtuotsuse tegemise seisuga (04.02.2023) hagejal õigus nõuda kostjalt kulude hüvitise ja leppetrahvi tasumisega viivitamise eest viivist 1298,81 eurot. Õigusabikulude hüvitise nõude esitas hageja esmakordselt hagiavaldusega 11.07.2019, selles osas algab viivise arvestamise õigus sellest kuupäevast. Perioodil 11.07.2019–31.12.2022 (1270 päeva) summalt 142 eurot viivis 8% aastas on 39,53 eurot. Perioodil 01.01.2023-04.02.2023 (35 päeva) summalt 142 eurot viivis 10,5% aastas on 1,43 eurot. Kokku on kohtuotsuse tegemise seisuga (04.02.2023) hagejal õigus nõuda kostjalt kohtueelse õigusabikulude kahjuhüvitise tasumisega viivitamise eest viivist 40,96 eurot. Kokku on kohtuotsuse tegemise seisuga (04.02.2023) hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 1339,77 eurot. Vastavalt hageja taotlusele kuulub rahuldamisele edasiulatuva viivise nõue ning kostjalt kuulub välja mõistmisele viivis summalt 4526 eurot

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.02.2023 (s.o alates kohtuotsusele järgnevast kuupäevast) kuni kohustuse kohase täitmiseni. 3.18. Kostja vastuväited selle kohta, et hageja ei ole lepingust taganemise teadet edastanud tähitud kirjaga, ei ole asjakohased. Lepingu p 13.1 räägib lepingu ülesütlemisest, mitte taganemisest. Lisaks ei sätesta p 13.1, et muul viisil kui tähitud kirjaga edastatud lepingu ülesütlemise teade oleks tühine ja ei tooks kaasa õiguslikke tagajärgi. Lepingu p 16.2 lubab pooltevahelisi lepinguga seotud teateid edastada kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja saatmist ka epostiga. Vaidlus puudub, et kostja on selle teate kätte saanud. Samuti ei ole kostja toonud välja, et leping oleks lõppenud mõnel muul alusel (näiteks täitmisega) varem. 8

(17)Veidiko Company OÜ apellatsioonkaebus
  1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas, ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja maakohtu otsuse rahuldatud osas tühistada ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. 4.
  2. Maakohus rikkus põhjendamiskohustust. Maakohus ei hinnanud sisuliselt kostja esitatud selgitusi, tõendeid ja taotlusi. Maakohus on pelgalt nõustunud hageja seisukohtadega. 4.
  3. Kostja ei nõustu maakohtu käsitlusega, et kostja ei vaidlusta hageja nõuet teostusdokumentatsiooni koostamise osas summas 500 eurot (lisandub käibemaks) ja tõstuki ligipääsuks läbi lõigatud pesunööride taastamise osas summas 125 eurot (lisandub käibemaks). Kostja on läbivalt vaielnud vastu kõikidele hageja nõuetele ning on palunud need täies ulatuses rahuldamata jätta. Samuti ei ole kostja nimetatud nõudeid omaks võtnud. 4.
  4. Hageja esitas esmakordselt leppetrahvinõude kostjale alles 17.05.2019, mis on rohkem kui ühe kalendriaasta möödudes. Seega ei esitanud hageja enda nõuet kostjale mõistliku aja jooksul alates väidetava rikkumise avastamisest. Töövõtulepingu p 10.2 nägi ette, et kui töövõtja ei ole tööd tähtaegselt üle andnud vastavalt lepingu punktidele 4 ja 5, maksab ta tellijale leppetrahvi 0,05% lepingu etapi hinnast iga tähtajast üle läinud kalendripäeva eest. Leppetrahv peetakse kinni tasumisele esitatud arvetest. Hageja on arvestanud enda leppetrahvi lepingu hinnast, mitte lepingu etapi hinnast. Hageja ei ole enne hagiavalduse esitamist kostja lepingurikkumistele viidanud. Kostja viitab siduvale eelarvele ja seda reguleerivatele normidele (

§ 639lg-d 1 ja 2).

Samuti viitab kostja kahju põhjuslikku seost reguleerivale

§ 127

lg-le 4 ja leiab, et hageja ei ole normi kohaldamiseks vajalikke asjaolusid välja toonud ega tõendanud. Otsusest ei ole aru saada, kuidas kohus hageja leppetrahvinõude osas sellise otsuseni jõudis. Maakohus on meelevaldselt eiranud kostja poolt menetluse käigus esitatud seisukohti ja tõendeid seoses leppetrahvinõude puudumise ja selle mõistliku aja jooksul esitamata jätmisega hageja poolt. 4.

  1. Kuna kostjal puudub kohustus tasuda leppetrahvi, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt ka kohtueelse õigusabi kulu kahjuna. Kuna maakohus on põhjendamatult hagi osaliselt rahuldanud, tuleb menetluskulud jätta tervikuna hageja kanda. Hardest Ehitus OÜ apellatsioonkaebus
  2. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. 5.
  3. Otsus on vastuoluline ja üllatuslik. Maakohus tuvastas otsuse punktides 9.1–9.11 asjaolud ning faktilise olukorra, milleks oli mittenõuetekohase ventilatsioonisüsteemi ehitamine. Kohus tuvastas, et hageja informeeris kostjat korduvalt puudustest töödes, nõudis nende kõrvaldamist ja tööde lepinguga kooskõlla viimist. Samas leidis kohus, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tuvastatud asjaolud ei vastaks projektis nõutule. 9

(17)5.
  1. Hageja selgitab apellatsioonkaebuses, milliseid hagis esitatud puudusi ei näinud projekti seletuskiri ega ükski hea ehitustava ette, ja mida projekt ette nägi. Hageja selgitab, et nõuded dokumentide koostamiseks tulenevad ehitusseadusest ja projekti seletuskirjast. Hageja viitab EhS erinevatele normidele. Kostja ei ole vastavaid nõudeid täitnud. Hageja ei saa tõendada negatiivset asjaolu. Kohus ei juhtinud menetluses poolte tähelepanu vajadusele projekti lahti selgitada või projektijooniseid vms esitada. 5.
  2. Sõltumata sellest, et asjas ei ole esitatud eksperdiarvamust, on esitatud mitmeid dokumentaalseid tõendeid ning tunnistajate ütlusi, mis kinnitavad puuduste esinemist. Kohus ei hinnanud hageja esitatud tabelis vastuseks kostja konkreetsete väidete juures esitatud seisukohti. Kohus ei saa eeldada, et otsuse punktides 9.1–9.11 nimetatud faktiline olukord ja tuvastatud puudused on keskmine kvaliteet

§ 77lg 1 mõistes.

5.

  1. Üllatuslik on kohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole esitatud ühtegi tõendit, et puudustega tööd lepingu tingimustele ei vastanud. Hageja viitab dokumentidele, milles kajastatakse omanikujärelevalve ja Deltaston OÜ koostatud vigade loetelusid. Kostja tunnistas kohtuistungil, et šahtid ei olnud õhutihedad, teostusdokumentatsiooni ei koostatud ning pesunööre kostja poolt ei taastatud. Hageja on esitanud fotod esinenud puuduste ning ümbertegemist ja lõpetamist vajavate tööde kohta ning selgitused fotodelt nähtuva kohta tabelisse. Hageja on kirjeldanud puudusi ning selgitanud, millal ning millised puudused ilmnesid ning millal nendest kostjale teavitati. Hageja on esitanud vastava kirjavahetuse kostjaga. Kohus jättis hageja tõendid analüüsimata ning põhjendamata, miks ta nendega otsuse tegemisel ei arvesta. Kohus ei ole põhjendanud, miks omanikujärelevalve ei ole piisavalt pädev hindama töödes esinenud puudusi ning miks tema poolt välja toodud puudused ja tegemata tööd ei ole tegelikkuses puudused või tegemata tööd vaid on poolte „kokkulepe“. Tunnistaja LB ja HU andsid ütlusi Tallinna mnt 30 korterelamu ning ventilatsioonis avastatud mittevastavuste kohta. Kortermajas oligi vaid üks ventilatsiooniprojekt ning teostatud on üks ventilatsioonisüsteemi täielik renoveerimine, mistõttu jääb arusaamatuks kohtu segadus „millisele“ projektile mittevastavad kostja tööd olid. 5.
  2. Kohus leidis üllatuslikult, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks talle tekitanud kulusid või kahju seoses sellega, et ei informeerinud hagejat õigeaegselt sellest, et ventilatsiooni torud olid puhastamata või auklikud ega olnud õhutihedad. Kohus leidis, et hagist ei nähtu, millised ümbertehtud tööd olid sellest asjaolust põhjustatud. Hageja on vastavaid asjaolusid menetluses selgitanud. Hageja selgitas, et torud tuli šahtide õhutihedaks muutmiseks demonteerida. Ka kostja ise andis hinnangu, et hageja esitatud hinnapakkumised ja arved seonduvad otseselt sellega, et ennatlikult paigaldatud torud tuli õhutiheduse tõttu eemaldada ja taas paigaldada. Hageja pidi tellima süsteemi mõõdistamise ja passitamise, millest selgusid valed õhuhulgad ning tööde kolmanda isiku poolt korda tegemisel tuli taas vastav töö tellida. Vaja oli demonteerida ja taas monteerida ennatlikult paigaldatud torud ning vastavate töödega kaasnes projektijuhtimise ja transpordi kulu. 10

(17)5.
  1. Kohus leidis, et Deltaston OÜ hinnapakkumised ei ole piisavalt konkreetsed, et neid oleks võimalik seostada kostja puudustega tööde likvideerimisega. Hageja viitab, mida ta pakkumiste osas maakohtus selgitas; et pakkumises kirjeldatu on tõendatud tunnistajate ütlustega, samuti hageja ja kostja poolt kommenteeritud tabeliga. Kohus leidis, et hinnapakkumises nr 19039 nimetatud puudust ei ole omanikujärelevalve poolt esitatud. Samas leidis kohus, et töö hulka kuuluvad kõik süsteemi käiku andmiseks vajalikud mõõdistus-, häälestus-, katsetus- ja seadistustööd. Hageja kordab maakohus esitatud väiteid kostja mõõdistustööde kohta. Mõõdistusprotokoll on ette nähtud projektis ning tegemist on dokumendiga, mis kuulub töö juurde. 5.
  2. Hageja leiab, et leppetrahvinõue on põhjendatud. Hageja teatas kostjale 25.01.2019 e-kirjaga, et rakendab kõiki hagejale lepingust tulenevaid sanktsioone täiel määral. Kostja pidi seega mõistma, et mistahes rikkumise korral on võimalik leppetrahvi kohaldamine. Kostja rikkus lepingu punkte 6.1, 6.4, 6.5, 6.8, 6.15 ja 10.1.5 ning hageja nõuab nende eest leppetrahvi 250 eurot. Hageja on esitanud kostjale arupärimisi, millele kostja ei ole vastanud. Hageja nõuab vastamata arupärimiste eest leppetrahvi 1000 eurot (5x200). Kostjal oli kohustus vastavate asjaolude ilmnemisel hagejat lepingu p 6.5 kohaselt kirjalikult teavitada. Kuivõrd probleemiks oli ka tööde kvaliteet, omaalgatuslikud projekti muudatused, millest ei teavitatud hagejat, ning heakord objektil, siis nende rikkumiste eest nõuab hageja leppetrahvi 4000 eurot (20x200). Hageja on esmalt teavitanud kostjat puudustest ning rikkumistest ning andnud võimaluse need kõrvaldada. Kui kostja ei ole seda teinud, on hageja nõudnud leppetrahvi, esitades leppetrahvinõude rikkumiste kohta korraga 17.05.
  3. Hageja on tuvastanud kostjapoolse lepingu rikkumise vähemalt 27 korral, millest tulenevalt on kujunenud leppetrahvi summa (1 x 50 + 26 x 200). 5.
  4. Hageja kohtueelsed õigusabi kulud on põhjendatud ja mõistlikud ning põhjustatud kostja poolt puudustega teostatud töödest. Hageja ei saa kanda vastutust kohtueelsete läbirääkimiste ebaõnnestumise eest. Seetõttu palub hageja vastava nõude täielikult rahuldada. 5.
  5. Hageja ei nõustu, et pooled pole lepingus viivisemääras kokku leppinud. Pooled on lisaks lepingu p-le 10.2 ka p-des 4.1 ja 11.2 märkinud viivise määrana 0,5% päevas. Vastused apellatsioonkaebusele
  6. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
  7. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja vastu põhivõlga 4526 eurot ületavas osas, viivise 1339,77 eurot ületavas osas ja edasiulatuva viivise põhivõlalt, samuti menetluskulude jaotuse osas. Maakohus ei ole tühistatud osas asja ammendavalt arutanud ja on jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded, mistõttu tuleb asi saata maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis. Maakohtu otsus jääb jõusse kostjalt 11
(17)hageja kasuks välja mõistetud põhivõla 4526 euro (hüvitis kantud kulude eest 625 eurot, leppetrahv 3759 eurot ja kohtueelsed õigusabikulud 142 eurot) osas, sellelt seisuga 04.02.2023 arvestatud viivise 1339,77 eurot ja alates 05.02.2023 arvestatud edasiulatuva viivise nõudes. 9. Maakohus kvalifitseeris poolte vaidluse õigesti töövõtulepingust tuleneva õigussuhtena ja leidis õigesti, et hageja hüvitisnõude aluseks on

§ 646

lg 5 ja kahju hüvitamise nõude aluseks

§ 115lg 1.

Hageja leppetrahvi maksmise kohustuse nõude aluseks on

§ 158

lg 1, kohtueelsed õigusabikulud on kahjuna hüvitatavad

§ 128

lg 3 ja

§ 115

lg 1 alusel ja viivisenõudele kohaldub

§ 113lg 1.

  1. Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-s 3.1 tuvastatud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled ka apellatsioonimenetluses. Seetõttu võtab ringkonnakohus need aluseks asja lahendamisel.
  2. Maakohus on õigesti tuvastanud selle, milles pooled töövõtulepingus kokku leppisid ja tuvastanud asjakohaselt poolte kokkulepped tööde mahu, teostamise ja kvaliteedi kohta, samuti lepingudokumentide prioriteetsuse (maakohtu otsuse p 6 ja selle alapunktid).
  3. Maakohus järeldas õigesti, et hageja poolt kostjale esitatud projekt koos suunisega mitte paigaldada ventilatsioonitorusse toru või sukka, oli tellija juhiseks (

§ 643

lg 1 mõttes) ja kostja pidi kontrollima, kas sellisel viisil on võimalik saavutada ventilatsioonitööde eesmärki. Kostja apellatsioonkaebuses toodud vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. 12.

  1. Kostja on asjas esile toonud, et 30.01–01.02.2017 puhastas Aero Grupp OÜ elamus ventilatsioonikanalid katuselt ja korteritest, kontrollis loomuliku ventilatsiooni väljatõmbehulka korteritest, kaardistas ventilatsioonikanalid ja tegi ventilatsioonikanalite videouuringu katuselt. Nimetatu nähtub teostatud tööde aktist (II kd, tl 11-13). Tööde näol oli tegemist enne kostja töid tehtud töödega ehk eeltöödega. Kostja ei ole tuginenud asjaolule, et ta eeltöid kontrollis. 12.
  2. Maakohus leidis õigesti, et kostja vabaneks vastutusest

§ 641

lg 3 järgi üksnes siis, kui kostja on kas enne või pärast tellija juhist tellijale selgitanud selle variandi sobimatuse aluseks olevaid asjaolusid või juhtinud tellija tähelepanu sellega kaasnevatele riskidele ning tellija jääb töövõtja selgitustele vaatamata oma valikule kindlaks (vt RKTKo 05.04.2019, nr 2-16-16481, p 20). 12.

  1. Praeguse vaidluse asjaolude kohaselt ei ole kostja kontrollinud ventilatsioonitorude eeltöid ega juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et ventilatsioonikanalitesse toru või suka paigaldamata jätmine ei taga nende õhutihedust. Seega vastutab kostja tööde võimaliku puuduse eest ka siis, kui hageja vastava suunise andis.
  2. Kolleegium leiab, et hageja kulutuste ja kahju hüvitamise nõude osas on asjas jäänud läbi viimata nõuetekohane eelmenetlus ja asi on jäänud ammendavalt arutamata. 13.
  3. Maakohus selgitas 12.02.2021 istungil hagejale, et hageja peaks tõendama tööde vastavust projektile eriteadmistega isiku või spetsialisti arvamusega (II kd, tl 136 p, ajamärge 01:39:47). Samuti rahuldas kohus samal istungil hageja taotluse ekspertiisi teostamiseks (II kd, tl 137 p, ajamärge 01:47:14). Ekspertiis jäi teostamata, kuna hageja ei tasunud nõutavat tasu kohtu deposiiti ja kohus jättis taotluse ekspertiisi teostamiseks 17.02.2022 määrusega läbi vaatamata (II kd, tl 188–189). Samas määruses andis maakohus pooltele võimaluse esitada oma lõplikud seisukohad, tõendid ja taotlused. 12

(17)13.
  1. 16.03.2022 esitatud vastuses (II kd, tl 190-192) leidis hageja, et ka tunnistajate ütlustega saab tõendada lisaks juba esitatud dokumentaalsetele tõenditele tehtud ja tegemata töid ning nende kvaliteeti, ja taotles tunnistajate HU ning LB ülekuulamist. Hageja esitas ka asjaolud, mille kohta ta tunnistajaid üle kuulata soovib. 13.
  2. Maakohus tuvastas, et töövõtulepingu p-s 6.1 on pooled kokku leppinud kvaliteedinõuetes ja selles, et kvaliteedi hindamisel lähtuvad nad lepingus kirjeldatud kvaliteedinõuetest, sealhulgas ehitustööde üldistes kvaliteedinõuetes (RYL) sätestatust, muudest kehtivatest õigusaktidest ja heast ehitustavast. Kolleegium märgib, et asja lahendamisel ei piisa üksnes hageja väidetest, et tööd ei vastanud projektile, heale ehitustavale või projekti seletuskirjale, vaid oma sellesisulisi väiteid tuleb hagejal konkretiseerida. 13.3.
  3. Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et puuduste kirjelduse osas tuleks aluseks võtta tema 12.02.2021 menetlusdokumendi lisana 2 esitatud tabel (II kd, tl 126-129). Kolleegium märgib, et poolte ühiselt kulunimekirja täiendamise teel koostatud tabel ei ole tõend, vaid poolte seletus. Selles kajastuvad hageja selgitused ei ole piisavad asja lahendamiseks. Ka üheski eelnevas menetlusdokumendis (k.a omanikujärelevalve koostatud puuduste nimekirjas) ei ole hageja toonud vajaliku selgusega esile asjaolusid, mis võimaldaks kohtul kontrollida, kas hageja poolt tabelis nõutav töö ja selle maksumus on seostatav kostja poolt töö puudustega tegemisega või üldse tegemata jätmisega. Ilma vastavaid asjaolusid esile toomata ei ole võimalik asja lahendada. Nimetatut oleks maakohus pidanud hagejale menetluses selgitama. 13.3.
  4. Ka hageja 16.03.2022 menetlusdokumendis esitatud tunnistajate taotlustest (II kd, tl 190 pöördel) ei ilmne, et tunnistajad oleksid andnud ütlusi selle kohta, mis osas ei vastanud tööd projektile või mõnele muule lepingudokumendile. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et ülekuulatud tunnistajate ütluste alusel ei ole asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid võimalik tuvastada. Kuigi tunnistajad on rääkinud tööde mittevastavusest projektile ja võib eeldada, et tegemist on ventilatsiooniprojektiga, on tunnistajate ütlused liiga üldised. 13.
  5. Ringkonnakohus selgitas istungil, millise konkreetsuse astmega tuleb hagejal asjaolud esile tuua, et kohus saaks tööde vastavust lepingule hinnata. 13.4.
  6. Näiteks on hageja tabelis esitatud esimene punkt „plasttorude paigaldus ventilatsioonikanalitesse“. Hageja selgitas, et projekti kohaselt tulnuks paigaldada ventilatsioonikanalitesse plasttorud ja see on kirjas projekti (I kd, tl 105-112) seletuskirjas. Hageja viitas projekti lk-le 6 (I kd, tl 107 pöördel), mille p 3 käsitleb ventilatsiooni ja selle eelviimase lause kohaselt paigaldatakse olemasolevate ventilatsioonilõõride õhutiheduse tagamiseks ventilatsiooni toru või sukk. Antud kulukomponendi puhul ei näe ringkonnakohus takistust, et selle kulu kandmise vajalikkuse saanuks maakohus tuvastada ka ilma ekspertarvamuseta. Hageja on arusaadavalt esile toonud, kust tulenes kostja kohustus see töö teha. 13.4.
  7. Hageja tabelis on teine punkt „ventilatsioonikanalite ülevaatus ja puhastus“. Hageja selgitas, et ventilatsiooni sattus kostja tööde tegemise käigus tolmu. Hageja viitas ringkonnakohtu istungil, et puhtuse nõue tuleneb heast ehitustavast ja viitas projekti p-le 5.13 (I kd, tl 111). Projekti p 5.13 kohaselt tuleb ehituse ajal ventilatsioonitorustik hoida suletuna, et vältida ehitustolmu jms sattumist torustikku. Enne objekti üleandmist tellijale on töövõtjal kohustus ventilatsioonitorustikud puhastada ja esitada tellijale torustike ülevaatuse videoraport tellija poolt ettenäidatud kohtadest. Torustike puhastusaste peab vastama Soome standardile Suomen Sisäilmayhdistys „Sisäilmastoluokitus 2008”, visuaalsele puhtusklassile P1≤0,7 g/m². 13
(17)Ringkonnakohus selgitas hagejale, et hagejal tulnuks asja lahendamisel esile tuua, millised olid torude puhtuse nõuded Soome standardi järgi. Nagu nähtub projektist, leppisid pooled kokku konkreetses puhtuse klassis ja selle visuaalses mõõtühiku määras. Esmalt tulnuks hagejal esile tuua, millisele puhtuse nõudele pidid torud vastama. Seejärel, et torude puhtus ei vastanud vastavale nõudele, esitades selle kohta ka tõendid. Fotode järgi ei ole kohtul torude puhtust ja selle vastavust Soome standardile võimalik hinnata, sest silmaga seda ei näe. Nimetatut saab tõendada erinevate tõenditega, näiteks tunnistajate ütlustega. Tunnistaja taotlus peab olema konkreetne. 13.
  1. Maakohus on omistanud samas liiga suure tähenduse ekspertarvamusele. Koos asjaolude konkretiseerimisega tuleb hagejale anda võimalus ka uute tõendite esitamiseks. On võimalik, et kui hageja toob vajalikud asjaolud esile ja esitab nt konkretiseeritud taotlused tunnistajate ülekuulamiseks, saab kohus ka ise hinnata, kas hageja nimetatud tööd kuulusid kostja lepinguliste tööde hulka või kas tehtud tööd vastasid kokkulepitud kvaliteedinõuetele. Samuti tuleb anda kostjale võimalus vastata hageja esile toodud uutele asjaoludele ja esitada oma väiteid kinnitavad tõendid.
  2. Ringkonnakohus nõustub osaliselt maakohtu seisukohtadega (maakohtu otsuse p 11 ja selle alapunktid), et Deltaston OÜ hinnapakkumised (eriti nr 19035) on üldised ja nende alusel ei ole võimalik kontrollida tehtud töid. Asja uuel arutamisel on maakohtule kohustuslikud üksnes ringkonnakohtu suunised materiaalõiguse kohaldamisel (TsMS § 658 lg 2 esimene lause). Seetõttu ei hakka ringkonnakohus tuvastama, millised hinnapakkumised on piisavad hageja esitatud väidete tõendamiseks. Arvestades, et ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks menetlemiseks, on hagejal võimalus paluda Deltaston OÜ-l hinnapakkumised lahti kirjutada, st selgitada täpsemalt, milliseid töid ja mis mahus oli hinnapakkumiste kohaselt vaja teha.
  3. Põhjendamatu on kostja apellatsioonkaebuse seisukoht, et kostja ei võtnud midagi maakohtu menetluses omaks. 15.
  4. Maakohus on viidanud (maakohtu otsuse p 11.1) kohtuistungi protokollile ajaühiku täpsusega. Protokollist nähtuvalt on kostja avaldanud, et on nõus 08.05 kulude kokkuvõttes kahe punktiga: pesunööride taastamine ja teostusdokumentatsiooni vormistamine. 15.
  5. On ilmne, et kostja peab silmas 08.05.2019 hageja koostatud kulude kokkuvõtet seoses kostja ventilatsioonitöödega (I kd, tl 37), mida pooled on menetluses täiendanud ja koostanud selle kohta poolte seletustena käsitatavad tabelid (vastavalt kostja tabel II kd, tl 115–121 ja hageja tabel II kd, tl 126–129). Selle p-s 24 on kirjas teostusdokumentatsiooni teostamine hinnaga 500 eurot ja p-s 46 tõstuki ligipääsuks läbi lõigatud pesunööride taastamine hinnaga 125 eurot. Maakohus käsitas seda põhjendatult kostja omaksvõtuna kohtuistungil (TsMS § 231 lg 2 teise lause mõttes) selle kohta, et kostjal oli lepingust tulenevalt kohustus pesunöörid taastada ja teostusdokumentatsioon vormistada ning ta jättis selle tegemata, millega hagejal kaasnes kulu kokku 625 eurot. 15.
  6. Lisaks on kostja sama asjaolu omaks võtnud ka oma 17.03.2022 menetlusdokumendi p-s 4.b (II kd, tl 197 p). Selles on kostja nõustunud, et tema poolt on jäänud seoses erimeelsuste tekkimisega teostamata mõned lepingulised tööd, mille on kostja nõus hagejale hüvitama. Kostja on viidanud, et nimetatud tööd on hageja kulude hüvitamise tabelis punktid 24 (teostusdokumentatsiooni teostamine) ja punkt 46 (tõstuki ligipääsuks läbilõigatud pesunööride taastamine). 14
(17)
  1. Maakohus on õigesti mõistnud kostjalt välja leppetrahvi 3759 eurot ja jätnud välja mõistmata leppetrahvi 5250 euro ulatuses. 16.
  2. Kui maakohtule jäi hageja esitatud lepingu p 9.1.7 alusel esitatud leppetrahvi arvestuskäik arusaamatuks, tulnuks seda täpsustada. Nimetatud maakohtu menetluslik minetus ei too aga kaasa maakohtu otsuse tühistamist. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja leppetrahvi teade ei kajasta arusaadavalt, et hageja kavatseb leppetrahvi nõuda lepingu p 9.1.7 alusel. 16.
  3. Õigusteoorias on märgitud, et leppetrahvi teade võimaldab võlgnikul valmistuda selle maksmiseks, võtta tarvitusele abinõud kahju vähendamiseks ning annab selguse võimalike tulevaste kohustuste suhtes. Seadusega ei ole kehtestatud leppetrahvi nõudest teatamisele eraldi vormi- ega sisunõuet. Leppetrahvi puudutava teate sisu puhul lähtutakse kohtupraktikas muuhulgas põhimõttest, et teates ei pea ära näitama leppetrahvi suurust. Ehkki leppetrahvi kohta esitatava teate eesmärk on küll võimaldada võlgnikul valmistuda leppetrahvi maksmiseks ja anda selgus võimalike tulevaste kohustuste suhtes, on samas ootuspärane, et kohustust rikkunud võlgnik suudab leppetrahvi kokkuleppe alusel teha ise esialgsed kalkulatsioonid makstava summa kohta (Saare, K. Teade leppetrahvi sissenõudmise kohta ehituse töövõtulepingu näitel, Juridica VII/2014, 513-515). 16.
  4. IK 25.01.2019 e-kirjast (I kd, tl 170 p), mida saab käsitada hageja leppetrahvi teatena (

§ 159

lg mõttes), nähtub, et hageja heitis kostjale mh ette tööde tähtaegselt valmimata jätmist, hoolimatust tööde teostamise ja tähtaja suhtes. Seejärel on hageja teada andnud, et kui tööd ei ole valmis ja tellijale üle antud hiljemalt 31.01, siis kavatseb hageja rakendada lepingust tulenevaid sanktsioone täiel määral alates lepingu lõppkuupäevast kuni tööde lõpliku valmimiseni ja üleandmiseni koos vajaliku üleandmis-dokumentatsiooniga. Nimetatud teate sisust tulenevalt sai võlgnik mõistlikult eeldada, et leppetrahvi nõutakse tööde valmimise tähtaja ületamise tõttu kuni tööde ja dokumentatsiooni lõpliku valmimiseni. Arvestades leppetrahvi teate eesmärki, tulnuks selles viidata ka rikkumistele, mille olemasolul saanuks hageja nõuda leppetrahvi praeguses hagis nõutud lepingu p 9.1.7 alusel. 17. Kostja leiab põhjendamatult, et hageja esitas leppetrahvi teate seoses tööde mittetähtaegse valmimisega hilinenult.

§ 159

lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

§ 159lg 2 sõnastusest järeldub, et eristatakse leppetrahvinõuet ja leppetrahviteadet.

Just leppetrahviteate esitamisega seob seadus leppetrahvi nõude esitaja kohustuse teatada leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et hageja esitas leppetrahvi teate 25.01.2019 e-kirjas. Maakohus tuvastas, et tööd pidid valmima 31.12.2018. Leppetrahvi teade on esitatud mõistliku aja jooksul ja hageja ei kaota tulenevalt

§ 159

lg-st 2 leppetrahvinõude esitamise õigust põhjusel, et ta esitas hiljem leppetrahvinõude kostjale alles 17.05.

  2. Maakohus põhjendas kohaselt kohtueelsete õigusabikulude nõude osalist rahuldamist hageja nõude rahuldamise proportsiooniga. Kuna maakohtu otsus kuulub aga kulude hüvitamise välja mõistmata jätmise osas tühistamisele, tuleb hageja apellatsioonkaebuse alusel tühistada maakohtu otsus ka osas, millega maakohus jättis õigusabikulud 142 eurot ületavas osas välja mõistmata. Asja uuel arutamisel võib selguda, et kulude hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele suuremas ulatuses.
  3. Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata hageja viivise nõude suuremas ulatuses kui

§ 113lg 1 II lauses sätestatud määras. 15

(17)19.
  1. Hageja tugines viivisenõude esitamisel lepingu punktile 10.2 ja taotles viivise väljamõistmist 0,05%-se määraga. Maakohus tuvastas õigesti, et nimetatud lepingupunkt ei näe ette viivise tasumist. Nimetatud lepingu punkt reguleerib leppetrahvi tasumist ja selles osas on hageja nõue rahuldatud. 19.
  2. Apellatsioonkaebuses on hageja tuginenud uutele asjaoludele, et lepingu p-des 4.1 ja 11.2 olid pooled kokku leppinud rikkumiste eest viivise määra 0,5%. Hageja ei tuginenud maakohtus viivise nõuet esitades nimetatud lepingu punktidele ega väitnud maakohtus ka kordagi, et ta soovib viivist 0,5% määraga. Seetõttu jätab ringkonnakohus hageja vastavad väited tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4). 19.
  3. Kuna hagi saadetakse maakohtusse eelmenetluse staadiumis, on hagejal võimalus asja uuel arutamisel viivisenõudega seonduvad asjaolud esitada. Samuti võib muutuda viivise suurus, kui maakohus leiab asja uuel arutamisel, et hageja kulunõuded tuleb senisest suuremas ulatuses rahuldada.
  4. Kostja on apellatsioonkaebuses esitanud üldisi väited maakohtus kostja esitatud asjaolude, tõendite ja taotluste mittearvestamise kohta. Väidete üldisuse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik neid hinnata. Kostja üldine etteheide, et maakohus on pelgalt nõustunud hageja esitatud seisukohtadega, ei ole põhjendatud olukorras, kus maakohus rahuldas hagi vaid 12% ulatuses.
  5. Kokkuvõttes on maakohtu praeguse otsuse p-s 13 märgitud menetluslikud rikkumised olulised TsMS § 656 lg 1 p 1 mõttes. Rikkumised võisid mõjutada asja lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik asjaolude suure mahu tõttu mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Seetõttu tuleb asi saata tühistatud osas tagasi maakohtule asja menetlemiseks eelmenetluse staadiumis.
  6. TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise maakohus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) Tühistatud osaliselt Riigikohtu 29.05.2024 otsusega RESOLUTSIOON
  7. Rahuldada kassatsioonkaebus.
  8. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  9. oktoobri
  10. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-10449 osas, milles ringkonnakohus jättis kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu
  11. veebruari
  12. a otsuse muutmata osas, milles Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4526 eurot (hüvitis kantud kulude eest 625 eurot, leppetrahv 3759 eurot ja kohtueelsed õigusabikulud 142 eurot), otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1339 eurot 77 senti ja alates kohtuotsuse tegemisest sissenõutavaks muutuva viivise. 16
(17)
  1. Tühistada Harju Maakohtu
  2. veebruari
  3. a otsus osas, milles Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4526 eurot (hüvitis kantud kulude eest 625 eurot, leppetrahv 3759 eurot ja kohtueelsed õigusabikulud 142 eurot), otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1339 eurot 77 senti ja alates kohtuotsuse tegemisest sissenõutavaks muutuva viivise).
  4. Saata asi tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. 17
(17)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.