Obsah (8)

§ 101§ 143§ 123§ 137§ 138§ 100§ 102§ 2172

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev 16. november 2023 Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-23-2892 V Ni hagi S Ni ja N Ni vastu el

menetlused@tallinnlv.ee ; lasnamae@tallinnlv.ee ; pohja@tallinnlv.ee ) Menetlustoiming lõpplahend, kohtuistung/ärakuulamine 12.10.2023 RESOLUTSIOON 1 2-23-2892

1. Jätta rahuldamata V Ni avaldus temale lapsega S Niga suhtlemiskorra määramiseks.
2. Jätta rahuldamata V Ni avaldus temale lapsega N Niga suhtlemiskorra määramiseks.
3. Rahuldada V Ni hagi S Ni vastu elatise vähendamise nõudes ja muuta Harju Maakohtu 08.05.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-411 kinnitatud kompromissis määratud elatist alates 20.02.
5. Mõista V Nilt välja S Ni kasuks elatis alates 20.02.2023 kuni 31.03.2023 summas 215,64 eurot kuus.
6. Mõista V Nilt välja S Ni kasuks elatis alates 01.04.2023 kuni S Ni täisealiseks saamiseni summas 260,33 eurot kuus (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
7. aprillil (esimest korda
8. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
9. Rahuldada V Ni hagi N Ni vastu elatise vähendamise nõudes ja muuta Harju Maakohtu 08.05.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-411 kinnitatud kompromissis määratud elatist alates 20.02.
11. Mõista V Nilt välja N Ni kasuks elatis alates 20.02.2023 kuni 31.03.2023 summas 183,29 eurot kuus.
12. Mõista V Nilt välja N Ni kasuks elatis alates 01.04.2023 kuni 02.08.2024 kaasa arvatud, summas 221,28 eurot kuus (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 15%), mis muutub iga aasta
13. aprillil (esimest korda
14. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
15. Mõista V Nilt välja N Ni kasuks elatis alates 03.08.2024 kuni täisealiseks saamiseni igakuiselt summas, mille arvutamise alused on järgmised: alates 01.04.2024 kehtiv elatise baassumma + kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast - 50% lapsetoetusest, mis muutub iga aasta
16. aprillil (esimest korda
17. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
18. Kohustada V Ni tasuma S Ni ja N Ni elatise ette iga kuu
19. kuupäevaks A Ki pangakontole. Menetluskulud
20. Jätta suhtlemiskorra määramise nõudes riigi õigusabi kulud riigi kanda ja kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
21. Jätta elatise nõudes menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord 2 2-23-2892 Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Asjaolud ja menetluse käik V N esitas 20.02.2023 Harju Maakohtule hagi S Ni ja N Ni vastu elatise vähendamise nõudes. Harju Maakohtu 08.05.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-411 kinnitati kompromiss, millega hageja kohustus kostjatele elatist maksma. Hageja palub vähendada kohtumäärusega kinnitatud kompromissis kokku lepitud elatist ja välja mõista V Nilt S N kasuks elatis 125 eurot kuus ning N N kasuks elatis 105 eurot kuus alates 20.02.2023 kuni laste täisealiseks saamiseni. Kohus jättis hagi 01.03.2023 ja 27.03.2023 määrusega käiguta. V N esitas puuduste kõrvaldamise käigus avalduse temale lastega S Niga ja N Niga suhtlemiskorra määramiseks ja teatas kohtule 10.04.2023 e-kirjas, et palub vaadata tema hagi ja suhtluskorra avaldus läbi ühiselt. Kohus võttis 02.05.2023 määrusega menetlusse V Ni hagi S Ni ja N Ni vastu elatise vähendamise nõudes ning V Ni avalduse temale lastega S Niga ja N Niga suhtlemiskorra määramiseks. Kohus määras TsMS § 550 lg 2 alusel lahendada lastega suhtlemiskorra määramise nõue hagimenetluses koos elatise vähendamise nõudega. Kohus määras 01.06.2023 määrusega suunata V N ja A K osalema riikliku perelepitusteenuse seaduses sätestatud lepitusmenetluses seoses V Ni avaldusega temale lastega suhtlemiskorra määramiseks. Sama määrusega kohus määras peatada tsiviilasjas nr 2-23-2892 menetlus kuni lepitusmenetluse lõppemiseni. Sotsiaalkindlustusamet väljastas kohtule 05.07.2023 riikliku perelepitusteenuse edutuse tõendi. Kohus uuendas menetluse 13.09.2023 määrusega. Kohus määras 13.09.2023 S Nile ja N Nile suhtlemiskorra määramise menetluses riigi õigusabi korras esindaja, kaasas menetlusse Tallinna Linnavalitsuse ja Xxx Vallavalitsuse ning küsis arvamust. Kohus määras 27.09.2023 määrusega lõpetada Xxx Vallavalitsuse menetluses osalemine ja kaasata menetlusse Tallinna Põhja-Tallinna Valitsus. Isale lastega suhtlemiskorra määramise nõue V Ni avaldus 21.03.2023 avalduse kohaselt, avaldaja ja A K on S Ni ja N Ni vanemad. Kooselu on ammu lõppenud ja lapsed elavad alates kooselu lõppemisest emaga. Sagedaseks on muutunud juhtumid, millal ema ei luba isal lapsega suhelda. Kooselu lõppemise järgselt on vanemad olnud valdavalt siiski üksmeelel lapsega suhtlemisel/lapsega kohtumiste osas ning on lapsega suhtlemisel järginud nende vahelist (suulist) kokkulepet. Tänaseks on vanemate vaheline suhtlus halvenenud sedavõrd, et ilma kohtulikult kindlaks määramata ei ole lapsega suhtlemine võimalik. Avaldaja palub kohtult määrata kindlaks lastega suhtlemise kord järgnevalt: -Lapsed viibivad isaga kõikidel paaritutel nädalal. Isa võtab lapsed ema juurest pühapäeviti hiljemalt kell 18.00 ja toob lapsed ema juurde pühapäeviti hiljemalt kell 18.
22. -Emadepäeva, ema sünnipäeva ja emapoolsete vanavanemate sünnipäevad ning veedavad lapsed emaga. Isadepäeva, isa sünnipäeva, laste õe sünnipäeva ja isapoolsete vanavanemate sünnipäevad veedavad lapsed isaga. -Kumbki vanem võib tähistada oma pere ringis iga lapse sünnipäeva. Iga lapse sünnipäeva kalendripäeval on eemalviibival vanemal õigus lapsega kokku saada ja teda õnnitleda. -Lapsed veedavad paarisaastate jõulud 24.12 kuni 26.12 emaga ja aastavahetuse 31.12 kuni 01.01 3 2-23-2892 isaga, paaritutel aastatel vastupidi. -Eemalviibiv vanem võib lastele helistada lastega koosviibiva vanema telefonile, helistamisel arvestatakse laste mõistlikku päevakava. -Vanematel on võrdne õigus viibida lastega seotud üritustel (lasteaiaüritused, treeningud, huviringid). -Lastega suhtlemise aegu võivad vanemad kokkuleppel muuta. -Kindlaksmääratav suhtlemise kord täidetakse Eesti Vabariigis. Juhul, kui üks vanematest soovib külastada lastega välisriiki (ajal, millal lapsed on suhtlemise korra alusel määratud viibima tema juurde), peab vanem saavutama teise vanema kirjaliku nõusoleku. Avaldaja hinnangul puuduvad igasugused põhjendused senise suhtlemise korra muutmata jätmiseks. Avaldaja kinnitab, et selliseid põhjuseid ei esine ka isa enda igapäevases elukorralduses, so avaldaja töökohustused ei ole takistuseks lastega suhtlemiseks soovitud korras. Avaldaja palub määrata kindlaks lastega suhtlemise kord viisil, et lapsed viibivad võrdse aja nii ema kui isaga, elades paaritutel nädalatel isa juures ja paarisnädalatel ema juures. A Ki vastus 22.05.2023 vastuse kohaselt, laste ema arvates on antud avaldus avaldaja poolt absurdne. Ema ei ole kunagi keelanud lastel isaga suhtlemist, lapsed on vanuses xx ja xxx.a, ise valivad, millal neil on mugavam ja millisel nädalapäeval. Lapsed on sellises vanuses, kus nad õpivad mõtestama oma identiteeti, eralduvad emotsionaalselt oma vanematest ja õpivad iseseisvalt vastutust võtma. Selles vanuses muutuvad lastele olulises suhted eakaaslastega, samas ei saa alahinnata vanemate olulisust laste elus. Ema kinnitab, et lastel on hea suhe oma mõlema vanemaga ja nad tunnetavad positiivset tuge oma mõlema vanema poolt. TsMS ja

sätetel, et xx-a laps võib perekonnaasjas iseseisvalt kaevata temaga seotud määrustele ning et xx-a lapse arvamus on otsustav lapse hooldusõiguse küsimustes, peab olema ka sisuline tähendus. Nimetatud sätete mõte on muuhulgas selles, et lapse ja vanema suhtlemise korraldamisel võib laps otsustada ja valida, kuidas ta vanemaga suhtleb. Suhtlemist vanemaga ei saa nende sätete alusel xx-a lapse asemel otsustada lapsevanem või kohus. Laste isa soov suhtlemiskorra määramiseks ei ole laste huvides, võttes arvesse nende vanust, soovi ja laste ja isa elukohta. A K palub jätta laste isa suhtluskorra määramise avaldus rahuldamata. Xxx Vallavalitsuse arvamus 21.09.2023 menetlusdokumendi kohaselt, Xxx Vallavalitsuse esindaja ja Lasnamäe Linnaosa Valitsuse esindaja kohtusid 20.09.2023 N Niga ning vestlesid telefoni teel S Niga. Mõlemad poisid kinnitasid, et nende isa V N elab Põhja-Tallinnas, Xxx piirkonnas. xxx käivad seal isa juures. N teadis, et Xxxs on isal mingi kinnisvara, kuid isa seal ei ela ja see on üürile antud. S selgitas telefonis, et isa elab oma ema juures Xxxs. Seega selgus, et Xxx Vallavalitsusel antud menetlusega seosed puuduvad. Laste ja nende ema elukoht on Xxx, isa reaalne elukoht PõhjaTallinnas. Xxx Vallavalitsus palub lõpetada menetluses osalemine ning kaasata isa reaalse elukoha järgse kohaliku omavalitsusena Põhja-Tallinna Valitsus. Tallinna Linnavalitsuse seisukohad Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 22.09.2023 menetlusdokumendi kohaselt toimus vestlus N Niga. Laps õpib xxx klassis. Vestlusest selgus, et vanemad on väga ammu lahku läinud. N N ei mäleta millal lahku läksid, oli olnud väga väike. Isaga on suhtlemine ebakorrapärane, kuna isa töögraafik on ebaregulaarne. Enamasti isa võtab ise Nga ühendust. N Ni sõnul isa elab Põhja-Tallinnas oma ema juures. Viimati oli isaga augustis, ööbimisega ning välisriiki reisimisega. N Ni arvates on isaga suhted head. Nle vanemad ei ole rääkinud isa suhtluskorra määramise soovist, see tuli talle üllatusena. N N on kõik tähtpäevad tähistanud emaga ja ema ei ole takistanud isaga suhtlemist. N Nile ei sobi isa poolt määratud suhtluskord. Soovib suhelda nii nagu varasemalt. S N ütles telefonivestluses, et õpib xxx, elab xxx ühiselamus ning kõikidel nädalavahetusetel ta 4 2-23-2892 koju ei tule. S Ni sõnul vanemad olid väga ammu lahku läinud, millal seda ta ei mäletanud. S Ni arvates on tal isaga suhted head, viimati suhtles isaga 16.09 või 17.09, täpselt ta ei mäletanud. S N plaanib sellel nädalavahetusel isaga aega veeta, mis on varasemalt isaga kokku lepitud. S N mäletab viimast kohtumist koos ööbimisega juulikuus. Isa elab Põhja-Tallinnas, S Ni teada isa üürib välja Xxxs olevat korterit. Isa oli talle varasemalt midagi kohtu teemal maininud, kuna see teda otseselt ei puudutanud, siis ei võtnud S N seda tõsiselt. S N ei olnud teadlik isa soovist määrata suhtluskord ja avaldas soovi suhelda isaga nii nagu varasemalt, vabagraafiku alusel. S N andis teada, et ema ei ole takistanud isaga suhtlemist, pigem on talle tuletanud meelde, et võtaks isaga ühendust. 21.09.2023 toimus telefonivestlus laste emaga A Kiga. A K ja V N ei ole koos elanud 14 aastat. A Ki sõnul ei ole ta lastel isaga suhtlemist takistanud. A K on mures laste isa poolt pakutud suhtluskorra osas. A Ki arvates on poisid piisavalt suured ja tal ei ole võimalik lapsi sundida isa suhtluskorda täitma. A K on pakkunud poegadele, kui nad soovivad isaga elada, siis ta seda ei takista, poisid seda ei soovinud. Kui lastel on tähtpäevad, siis alati on isa ka üritustele kutsutud. Laste isa on põhjendanud oma tulemata jätmist tööga, V Ni ema on laste tähtpäevadest osa võtnud. Varasemalt isa suhtles 1-2 korda kuus lastega, seda ka tänu oma emale ehk laste vanaemale. A Ki teatel elab laste isa oma emaga Põhja-Tallinnas, Xxxs olevat korterit üürib välja. A Ki arvates soovib laste isa lastele maksta vähem elatist. Telefonivestluses rääkis laste isa V N, et ema takistab lastega suhtlemist. Isa on telefonitsi pojaga kokku leppinud kohtumise aja, teavitanud sellest laste ema, kuid ema on keeldunud. Isa sõnul suhtleb poegadega telefonitsi igapäevaselt. Viimati veetis Nga aega augustis, reisides xxx Vabariiki. Isa on lapse Sga kokku leppinud, et sellel nädalavahetusel on laps temaga. Laste isalt selgitatud välja, kuidas tema näeb enda poolt pakutud suhtluskorra toimimist. Isa sõnul sai avaldus tehtud 21.03.2023, tänaseks on elukorraldused muutunud. Isa töökorraldus on selliselt, et esmaspäevast-kolmapäevani on ta oma ema juures Põhja-Tallinnas ja neljapäevast-pühapäevani Xxxs. Kui pojad või üks poegadest on suhtluskorra alusel tema juures, siis pigem on nad PõhjaTallinnas, et pojad saaksid ka vanaemaga aega veeta. Lasnamäe Linnaosa Valitsus on arvamusel, et laste isale suhtluskorra määramine S Ni ja N Ni osas ei ole põhjendatud. Lapsed on piisavalt suured, võttes arvesse nende vanust, et avaldada oma arvamust suhtlemiskorra osas. V Nil on võimalus lastega omavahel leppida kokku kohtumised. 29.03.2023 menetlusdokumendi kohaseselt, Põhja-Tallinna Valitsusel puudub kokkupuude perega. Põhja-Tallinna Valitsus palub taandada end menetlusest, kuna alaealiste elukoht on Lasnamäe linnaosas ning Tallinna linna esindajana on Lasnamäe Linnaosa Valitsus esitanud juba seisukoha antud tsiviilasjas. Laste esindaja arvamus Riigi õigusabi korras määratud esindaja ei toeta 02.10.2023 menetlusdokumendis avalduses esitatud suhtluskorra nõuet. S N on käesoleval ajal xxx.a ja tema vend N N xxx.a. Mõlemad noormehed kinnitasid, et nad on praktiliselt kogu teadliku elu elanud ainult koos emaga. Isa on elanud eraldi. Samas isaga on suhtlus säilinud. Vastumeelsust isaga suhtluse vastu esindaja noormeestel ei täheldanud. Nii S kui N kinnitasid, et nad soovivad jätkuvalt püsivalt elada koos emaga, mingist vahelduvast elukohast nad midagi kuulda ei taha, nende väitel ema nende suhtlust isaga mitte kuidagi ega mitte kunagi ei keela ega piira. Isaga suhtlevad ja kohtuvad pojad siis, kui nad seda soovivad. Arvestades noormeeste vanust ja nende kindlalt välja kujunenud seisukohti, tuleb nende seisukohtadega arvestada. Ei ole mõistlik ega praktiliselt ka võimalik nõuda vastu noorukite tahtmist neile vahelduvat elukohta või avalduses täheldatud muud suhtluskorda isaga. Esindaja arvates on laste isa, püüdes lahendada elatise vaidlust, unustanud esitatud avalduses ära poegade vanuse, nõudes suhtluskorda mis sobiks väikelastele olukorras, kus lastel veel vanusest tulenevalt väljakujunenud iseseisev seisukoht puudub. Väidet kinnitab mh asjaolu, et laste isa nõuab avalduse p 1.6 võrdset õigust viibida mh lastaiaüritustel. Esindaja leiab, et suhtlust oma xx.a ja xxx.a vanuste poegadega saab korraldada ja reguleerida läbi vanema ja 5 2-23-2892 noorukite suhete, mitte aga suhtluskorra määramisega, mis noorukite väitel neile ei sobi. Noorukid elavad juba suurel määral oma enese elu ja vastu nende tahtmist määratav suhtluskord lihtsalt ei toimiks. Esitatud suhtluskorra nõue on vastuolus noorukite huvidega ja peaks jääma rahuldamata. Elatise nõue Hageja nõue 20.02.2023 esitatud ja 21.03.2021 täiendatud hagiavalduse kohaselt, hagejal on kolm alaealist last: S N (sündinud xxx), N N (sündinud xxx) ning M Na (sündinud xxx). Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-18-411 kinnitati pooltevaheline kompromiss, millega V N kohustus tasuma: -S Nile tema ülalpidamiseks igakuiselt alates 09.01.2018 kuni 31.12.2018 elatist 200 eurot kuus ning alates 01.01.2019 kuni S Ni täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx elatist perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määras; -N Nile tema ülalpidamiseks igakuiselt alates 09.01.2018 kuni 31.12.2018 elatist 200 eurot kuus ning alates 01.01.2019 kuni S Ni täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx elatist perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määras. Samuti maksab hageja vabatahtlikult igakuist elatist ka kolmandale lapsele M Nale summas 220 eurot. Kooskõlas

§ 101

lg 6 kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kostjad viibivad hageja juures keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus. Nimetatud väite tõendamiseks on hageja pöördunud lisatud suhtluskorra seadmise taotlusega Harju Maakohtu poole. See peaks hageja arvates kõige paremini kinnitama laste avaldatud viibimist hageja juures. Vastavalt

§ 101

lg 7 kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hageja varaline seis on hetkel järgmine: sissetulek palk 1500 eurot netto; väljaminekud: elatis kahele xxx 584 eurot, xxx 220 eurot; toit 300 eurot; eluaseme kulu 180-210 eurot; elekter 50-60 eurot; telefon, internet 20-40 eurot; ravimid 10-20 eurot; kindlustus, bensiin, hooldus 250 eurot. Hageja lisab eeltoodud kuluartiklite tõestuseks pangakonto väljavõtte, millest on kõik loetletud väljaminekud näha. Muuhulgas nähtuvad väljavõttest järgmised ülekanded: xxx – palk ehk sissetulekut tõendav dokument; elatise selgitusega ülekanded; ülekanded xxx korteriühistule - eluasemekulude tõend; ülekanded xx AS-le - kulu elektrile; ülekanded xxx AS-le - kulu telefonile, internetile; maksed xxx - kulu ravimitele; ülekanded xxx-ile - kulu kindlustusele; ülekanded xxx-ile - kulu bensiinile; ülekanded xxx - kulu autohooldusele; Selliselt ei piisa hageja sissetulekust (so xxx-i palgast) kõikide eeltoodud hädavajalike väljaminekute kandmiseks eeskätt xxx ülalpidamise kandmiseks. Hageja palub vähendada Harju Maakohtu 08.09.2018 määrusega kinnitatud elatist kostjatele. Välja mõista V Nilt S N kasuks elatis 125 eurot kuus ning N N kasuks elatis 105 eurot kuus alates 20.02.2023 kuni laste täisealiseks saamiseni. Otsuse täitmisel arvestada V Ni poolt alates 20.02.2023 kostjatele elatisena makstud summasid. 6 2-23-2892 Kostjate vastus 22.05.2023 vastuse kohaselt, kostjatele jäi arusaamatuks, mis on siiski muutnud hagejal. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Kui võrrelda varalist seisundit

1. ja 2023.a, võib teha järelduse, et varaline seisund hagejal ei ole muutunud. Hageja ei esitanud ühtki dokumentaalset tõendit, mis just muutus hagejal alates 2018.a, mil oli allkirjastatud kompromiss kuni käesoleva ajani 2023.a. Seadus ei näe ette elatise vähendamist ainult sellel alusel, et hageja väidab, et kostjad veedavad hagejaga aega 7 ööpäeva kuus. Elatise määramisel on seaduses sätestatud, et kehtivad elatised hõlmavad ka ajaveetmist kostjaga kuni
2. ööpäevani. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ning kostjatele makstav elatis vähendamata. Kohtuistung toimus 12.10.
3. Kohus kuulas lastega suhtlemiskorra nõudes isiklikult ära lapsed, laste ema ja isa. Kohtuistungi ja laste ärakuulamise protokollid on tsiviilasja toimikus. Kohtu seisukoht Isale lastega suhtlemiskorra määramise nõue Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 8 ja TsMS § 550 lg 1 p 2 kohaselt lahendatakse lapse hooldusõiguse ja suhtlemiskorra määramise vaidlusi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt, hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust, seda ka siis, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 558 lg 1 kohaselt, vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. TsMS § 5521 lg 1 kohaselt, kohus kuulab last puudutavas asjas isiklikult ära lapse, kes on suuteline seisukohti omama, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Perekonnaseaduse (

) § 143 lg 1 kohaselt, lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.

§ 143

lg 2 kohaselt, vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist.

§ 143

lg 21 kohaselt, vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-113-14 (p 28) asunud seisukohale, et

§ 143

lg 1 teise lause järgi on vanemal lisaks õigusele ka kohustus lapsega suhelda ning sellest tulenevalt on suhtlemise korraldamine vajalik ka selleks, et lapsest lahus elav vanem osaleks lapse eest hoolitsemisel ja tema kasvatamisel. Seega tuleb lapsega suhtlemist reguleerides pidada silmas ka seda, et ühest küljest õigustatud vanem on samas ka kohustatud suhtlemise korda täitma ja osalema lapse arendamisel. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-91-14 märkinud, et kohtul tuleb määrata võimalikult täpselt suhtlemise viis, koht, aeg, sh kestus ja sagedus ning lapse üleandmise kord. Suhtlemiskord tuleb paika panna üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust. Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 21 lg 1 kohaselt tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, 7 2-23-2892 vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel (otsuste tegemine), selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Käesoleval ajal on alaealiste S Ni ja N Ni vanematel V Nil ja A Kil ühine hooldusõigus. V N esitas avalduse temale lastega suhtlemiskorra määramiseks. Kohus menetleb

§ 123

lg 1 järgi asja eelkõige laste huvidest, vajadustest ja heaolust lähtuvalt, kuid seejuures arvesse võttes ka vanemate õigusi. Käesoleva asja menetlemisel on kogutud küllaldasel määral asjas tähtsust omavaid tõendeid. Kohus on isiklikult ära kuulanud lapsed ja laste vanemad. Kohus on selgitanud asja lahendamiseks välja kõik vajalikud asjaolud ning lastele menetluses määratud esindaja ja kohaliku omavalitsuse seisukohad. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik teha lahend tuginedes tsiviilasja materjalidele. Tulenevalt TsMS § 550 lg 2 lahendab kohus avalduse lastega suhtlemiskorra määramiseks koos elatise nõudega hagimenetluses. Kohus asub seisukohale, et menetluses esitatud teabega on leidnud tõendamist järgmised asjaolud: 1) laste vanemad elavad eraldi; 2) lapsed on alates sünnist (xxx, xxx) elanud koos emaga; 3) laste vanematel on ühine hooldusõigus; 4) lapsed on oma isaga suhelnud vastavalt vanemate ühekordsetele kokkulepetele; 5) laste ema ei keela lastel isaga suhelda. Kohus, andes hinnangut kõigile asjas kogutud tõenditele, leiab, et avalduse esitamine vähemalt avalduses märgitud asjaoludel põhjendatud.

§ 143

lg 21 sätestatud õigusnormi kohaldamise eeldused on olemas: vanemad elavad lahus ja ei ole kokku leppinud isa ja laste suhtlemiskorda. Avaldusest nähtuvalt elavad laste vanemad eraldi juba ammu ja lapsed elavad seega pikemat aega koos emaga. Isa on esitanud avalduse temale lastega suhtlemiskorra määramiseks. Avaldaja palub määrata kindlaks lastega suhtlemise kord viisil, et lapsed viibivad võrdse aja nii ema kui isaga, elades paaritutel nädalatel isa juures ja paarisnädalatel ema juures; samuti määrata suhtlemiskord pühadeks. Laste ema vaidleb avaldusele vastu ja on seisukohal, et ema ei ole kunagi keelanud lastel isaga suhtlemist, lapsed on xxx.a ja xxx.a ja ise valivad, millal neil on mugavam ja millisel nädalapäeval isaga suhtlevad. Tallinna Linnavalitsus (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) on arvamusel, et arvestades laste vanust ei ole isale lastega suhtluskorra määramine põhjendatud. Lapsed on piisavalt suured, et avaldada oma arvamust suhtlemiskorra osas ja laste isal on võimalus lastega omavahel leppida kokku kohtumised. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja on seisukohal, et arvestades noormeeste vanust ja nende kindlalt välja kujunenud seisukohti, tuleb nende seisukohtadega arvestada. Esindaja hinnangul ei ole mõistlik ega praktiliselt ka võimalik nõuda vastu noorukite tahtmist neile vahelduvat elukohta või avalduses märgitud muud suhtluskorda isaga. Kohus kuulas laste vanemad 12.10.2023 isiklikult ära. V N vastas kohtule, et soovib lastega suhtlemiskorda nii, et lapsed oleks pool aega isa juures, pool aega oleks ema juures. Isa elab kahes kohas, töötab xxx. Lapsed on täna xxx ja xxx. S käib xxx, õpib xxx. Noorem käib Xxx, ei mäleta mis nimetus oli koolil, ei tea mis tänaval kool asub. Isa vaatab kogu aeg e-koolist, ta ei vaata aadressi. Küsimusele, et kas isal on olnud siiamaani probleeme oma lastega suhtlemisel, vastas V N, et see võis juhtuda nii, et näiteks kui tahad midagi, siis võib juhtuda, et ei saa. Isa leiab, et on selge, et lapsed on piisavalt suured, ega neid vägisi ka ei sunni vanemaga suhtlema. Vanema poja faktiline elamine xxx muudab natuke asja. Olukorras, kus elatist peaks maksma konkreetseks tähtajaks, ka isa suhtlus lastega üldjuhul peaks toimuma teatud süsteemi järgi, mitte selle järgi kuidas ema lubab (annab, ei anna). Kas ei oleks hea, et mõlemad küsimused, nii rahaline küsimus kui ka lastega suhtlemise küsimus oleks 8 2-23-2892 kirjalikult reguleeritud. Avaldaja palub määrata võimalikult optimaalne suhtluskord. Avaldaja on valmis arvestama laste soovidega ja palub võimalikult mõistlikku lahendust antud olukorras. Isa jaoks oli uus informatsioon see, et vanem laps viibib xxx, et ta ei ela Tallinnas. Iseenesest laste viibimisel paaritutel nädalatel isa juures isa suudab tagada võimalikult häid elamis ja õppe tingimusi. Isa poolt pakutud suhtluskord peab paika ja on töötav, sellepärast avaldaja jääb nõude juurde. A K vastas kohtule, et ema ei ole takistanud lastel isaga suhtlemist. Kuna lapsed on suured, siis pidi võtma arvesse nende vanust. Ema palub mitte määrata suhtluskorda. Isa ei hakka lastega nii palju suhtlema, lapsed ei hakka isa juures nii pikaks ajaks käima. Kui isa esitas suhtlemiskorra määramiseks avalduse kohtusse, siis sellest ajast ema ei ole tähendanud, et isal oleks suurem soov lastega suhelda. Isal on võimalus lastega omavahel leppida kokku kohtumised. Laste isa peab arvestama laste soovide ja vanusega. A K jääb oma varasemalt esitatud seisukoha juurde ja palub jätta rahuldamata avaldus suhtluskorra määramiseks. Kohus kuulas lapsed isiklikult ära 12.10.

1. S N vastas kohtule, et ta õpib xxx. xxx on ühikas, õpib xxx. Koolibuss viib ühiselamust kooli. Koolis on kokku 3 aastat ja S N on
2. kursusel. Nädalavahetustel ise otsustab, kas läheb ema, isa või isapoolse vanaema juurde. Ei taha, et kohus määraks, tahaks et oleks vaba valik isaga suhelda. Neil on head suhted isaga, ei ole probleeme. Ka emaga on suhted head, kõik võiks edasi ka olla nagu siiani. Ei saa aru, milles probleem on. Ei ole küll õige määrata neile suhtluskord kohtu poolt. Kui kohus peaks määrama suhtluskorra, siis isa ütles, et üürib suurema korteri nende jaoks. Koolis läheb hästi. N N vastas kohtule, et ta käib xxx. Järgmisel aastal saab xxx.a. Ei taha, et kohus määraks, tahaks et oleks vaba valik isaga suhelda. Kõik hästi, probleeme ei ole. Ka emaga on suhted head, kõik võiks edasi ka olla nagu siiani. Ei saa aru, milles probleem on. Xxxs on isal korter, ta üürib seda välja. Kui võetakse xxx, siis läheb edasi õppima Käesolevaks ajaks on laste kodu vähemalt viimased 14 aastat olnud seotud emaga. Lapsed on selle elukorraldusega harjunud ja laste igapäevase hooldamisega on tegelenud ema. Laste emal on hingeline seotus lastega ja ta on võimeline lapsi edasi kasvatama olukorras, kus lapse vanemad ei ela koos. Kohtu hinnangul on põhjendatud laste suhtlemine isaga olukorras, kus isa soovib lastega suhelda ja ei ole tõendatud, et suhtlemine isaga avaldaks edaspidi lastele kahjulikku mõju või et isa mõjutaks last viisil, mis ei ole ühiskonnas aktsepteeritav. Lastel on õigus kohtuda ja koos olla oma vanemaga ja selle õiguse kasutamine ei tohi sõltuda vanemate tujudest. V N on avalduses märkinud, et ta elab Xxx alevikus, Xxx vallas Harjumaal. Xxx Vallavalitsuse teabe kohaselt on isa reaalne elukoht Põhja-Tallinnas. Xxx Vallavalitsus on telefoni teel vestelnud lastega ja mõlemad poisid kinnitasid, et nende isa V N elab Põhja-Tallinnas, Xxx piirkonnas. Poisid käivad seal isa juures. N N teadis, et Xxxs on isal mingi kinnisvara, kuid isa seal ei ela ja see on üürile antud. S N selgitas telefonis, et isa elab oma ema juures Xxxs. Tallinna Põhja-Tallinna Valitsuse teabe kohaselt, Põhja-Tallinna Valitsusel puudub kokkupuude perega. Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse teabe kohaselt, N Ni sõnul isa elab Põhja-Tallinnas oma ema juures ja laps oli viimati isaga augustis, ööbimisega ning välisriiki reisimisega. S Ni sõnul elab isa Põhja-Tallinnas. V N on Lasnamäe Linnaosa Valitsusele avaldanud, et tema töökorraldus on selline, et esmaspäevast-kolmapäevani on ta oma ema juures Põhja-Tallinnas ja neljapäevast-pühapäevani Xxxs. V Ni arvates, kui pojad või üks poegadest on suhtluskorra alusel tema juures, siis pigem on nad Põhja-Tallinnas, et pojad saaksid lisaks isale ka vanaemaga aega veeta. Kohtus ärakuulamisel kinnitas V N, et ta elab kahes kohas ja et laste viibimisel paaritutel nädalatel isa juures isa suudab tagada võimalikult häid elamis- ja õppetingimusi. Kohus leiab, et avaldaja soovib avalduses märgitud suhtlemiskorras sisuliselt lastele vahelduva elukoha määramist, kuid avaldajal endal ei ole selget teadmist, kuidas ta laste elu sel juhul korraldab, kui tal endal on kaks elukohta. Avaldaja viibiks koos lastega üle nädala oma ema juures Põhja-Tallinna linnaosas ja on lastele 9 2-23-2892 avaldanud ka, et ta üüriks lastega koos elamiseks suurema korteri. Samas õpib S xxx ja elab kooli ajal xxx ühiselamus, mistõttu temal ei ole eluliselt võimalik viibida isa juures kooliajal. N N õpib xxx, mis on isa elukohast Põhja-Tallinnas või Xxx vallas kaugemal kui ema elukohast. Kohtu hinnangul ei ole laste isa laste kavandatavat ja avalduses märgitud elukorraldust põhjalikult läbi mõelnud ja kohtule teatavaks teinud, mille tõttu ei saa kindlalt väita, et isa suudab lastele tagada võimalikult häid elamis- ja õppetingimusi, mis on vajalikud laste suhtlemiskorra järgi pikema aja jooksul isa juures viibimiseks. Kohus märgib, et vahetu lapse elus osalemine igas pisimas üksikasjas on võimalik ühes peres elades, eraldi elamise korral tuleb paratamatult leppida vähemaga. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-13-07 märkinud, et ühine hooldusõigus ei tähenda võrdset õigust lapse eest hoolitseda ja eraldi elamise korral ongi eraldi elava vanema ja lapse koosolemise võimalused väiksemad. Kohtu hinnangul ei ole leidnud kinnitust, et laste vanematel on erimeelsused isa ja laste suhtlemise osas. Samuti ei leidnud kinnitust, et ema takistaks isal lastega suhtlemist. Selleks, et kiindumussuhe säiliks laste ja isa vahel, on oluline, et isa ja lapsed suhtleksid ja oleksid koos. Avaldaja ei ole toonud kohtu ette konkreetseid juhtumeid, mille põhjal võiks väita, et laste vanemad ei ole jõudnud isa ja laste suhtlemises kokkuleppele. Laste ema on kinnitanud, et ta ei ole kunagi keelanud lastel isaga suhtlemist ja kohtumisi. Mõlemad lapsed on kohtule kinnitanud, et neil ei ole probleeme isaga suhtlemisel ja et nad soovivad isaga kohtuda nagu seni, igakordsete kokkulepete alusel ja et ema ei ole lastel keelanud isaga suhelda. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse teabe kohaselt on laste sõnul nende vanemad väga ammu lahku läinud, millal seda lapsed ei mäletanud. Isaga on suhtlemine ebakorrapärane, kuna isa töögraafik on ebaregulaarne. Enamasti isa võtab ise lastega ühendust. Lastele määratud esindaja teabe kohaselt, mõlemad noormehed kinnitasid, et nad on praktiliselt kogu teadliku elu elanud ainult koos emaga. Isa on elanud eraldi. Samas isaga on suhtlus säilinud ja ema nende suhtlust isaga mitte kuidagi ega mitte kunagi ei keela ega piira. Isaga suhtlevad ja kohtuvad pojad siis, kui nad seda soovivad. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et isa saab lastega suhelda temale ja lastele sobival ajal ning ema ei tee takistusi isa ja laste suhtlemisele. Sellega on vanemad lastele taganud õiguse isaga isiklikult suhelda ja isal on võimalik kasutada oma õigust ja täita kohustust suhelda lastega isiklikult. Kohus on seisukohal, et ole tõendatud, et vanemate vahel on vaidlus isa ja laste suhtlemise osas ja et selle tõttu peaks isa ja laste suhtlemiskorra määrama kohus.

§ 137

lg 2 kohaselt, lapse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise avaldust ei rahuldata, kui: 1) vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või 2) on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega.

§ 138

lg 1 esimese ja teise lause kohaselt, kui vanema hooldusõigus kuulub ainult ühele vanemale, võib teine vanem kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antaks osaliselt või täielikult temale üle. Avaldus rahuldatakse, kui hooldusõiguse üleandmine vastab lapse huvidele, vähemalt xxx-aastane laps ei vaidle sellele vastu ning õiguse üleandmist taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama. Kohus leiab, et ka vanemale lapsega suhtlemiskorra määramisel on põhjendatud arvestada lapse arvamusega vähemalt samas ulatuses kui seda tehakse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise või hooldusõiguse üleandmise avalduse lahendamisel. S N on käesoleval ajal xxx.a ja saab täisealiseks xxx, so xxx kuu pärast. N N on käesoleval ajal xxx.a ja saab xxx xxx.a. Vastavalt Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 5 lg 1 kohaselt on hääletamisõigus Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub vastavas vallas või linnas. Kohtu hinnangul on lastel, kellel on või kes saab kohe valimisõiguse, õigus eeldada, et nende arvamusega arvestatakse ka selle üle otsustamisel, millal ja kuidas nad oma vanemaga suhtlevad. Kohtul tuleks määrata võimalikult täpselt suhtlemise viis, koht, aeg, sh 10 2-23-2892 kestus ja sagedus ning lapse üleandmise kord. Kohus nõustub lastele määratud esindajaga selles, et ei ole mõistlik ega praktiliselt ka võimalik nõuda vastu noorukite tahtmist neile vahelduvat elukohta või avalduses täheldatud muud suhtluskorda isaga ning et et suhtlust oma xxx- ja xxx. vanuste poegadega saab isa korraldada ja reguleerida läbi vanema ja noorukite suhete, mitte aga suhtluskorra määramisega, mis noorukite väitel neile ei sobi. Noorukid elavad juba suurel määral oma enese elu ja vastu nende tahtmist määratav suhtluskord lihtsalt ei toimiks. S N ja N N on avaldanud Lasnamäe Linnaosa Valitsuse esindajale, neile määratud esindajale ja on ka kohtus ärakuulamisel isiklikult kinnitanud, et nad ei taha, et kohus määraks isaga suhtlemiskorra ja et nad tahaksid, et neil oleks vaba valik isaga suhelda. Samuti soovib N N elada oma ema juures nagu seni. S N elab praegu kooliajal xxx ja soovib ise otsustada, kelle juurde ta läheb nädalavahetustel. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud määrata isale lastega suhtlemiskorda, mis tooks kaasa laste elukorralduses väga suured muudatused ja seda olukorras, kus lapsed ise isa poolt soovitud suhtlemiskorda ei soovi. Suhtlemiskord ei oleks sel juhul ka täidetav. Kohtumenetluses on leidnud kinnitust, et lapsed soovivad oma isaga suhelda ja ka suhtlevad oma isaga ilma kohtu poolt määratud suhtlemiskorrata, mis omakorda on kõige kindlam tagatis isa ja laste lähedaste suhete hoidmisel ja säilimisel. Lähtudes eeltoodust jätab kohus V Ni avalduse temale lastega S Niga ja N Niga suhtlemiskorra määramiseks, rahuldamata. Elatise nõue Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohtuotsuse tegemisel elatiseasjas juhindub kohus perekonnaseaduse (

) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks hageja oma lapsele on.

§ 100

lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.

§ 101

lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 kohaselt, kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 102

lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. TsMS § 459 lg 1 kohaselt, pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi 11 2-23-2892 esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 kohaselt, otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

§ 2172lg 1 kohaselt, kui enne 2022.a 1.

jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022.a 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.

§ 2172

lg 2 kohaselt, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Hageja palub vähendada Harju Maakohtu 08.05.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-411 kinnitatud kompromissis määratud elatist, millega V N kohustus tasuma: -S Nile tema ülalpidamiseks igakuiselt alates 09.01.2018 kuni 31.12.2018 elatist 200 eurot kuus ning alates 01.01.2019 kuni S Ni täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx elatist perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määras; -N Nile tema ülalpidamiseks igakuiselt alates 09.01.2018 kuni 31.12.2018 elatist 200 eurot kuus ning alates 01.01.2019 kuni S Ni täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx elatist perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja palub välja mõista V Nilt S N kasuks elatis 125 eurot kuus ning N N kasuks elatis 105 eurot kuus alates 20.02.2023 kuni laste täisealiseks saamiseni. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-67-17 selgitanud, et üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (32-1-35-17, 3-2-1-124-15). Ülalpidamiskohustuse rikkumine ei välista isiku õigust taotleda TsMS § 459 alusel perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 märkinud, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11) (p 36). Käesolevas asjas ei nähtu kompromissist, millised asjaolud on elatise suuruse määramisel aluseks olnud (p 37). Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (Riigikohtu 19.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 12; 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11) (p 37.1). Kolleegium peab vajalikuks seda seisukohta täpsustada. Kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud. 12 2-23-2892 Tsiviilasja nr 2-18-411 toimikust nähtuvalt, S N ja N N on tsiviilasjas nr 2-18-411 2018.a taotlenud elatise väljamõistmist alates 09.01.2018

§ 101

lg 1 sätestatud suuruses, so summas, mis ei ole väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Harju Maakohtu 08.09.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-411 kinnitatud kompromissis on pooled kokku leppinud elatise maksmises

§ 101lg 1 sätestatud miinimumsummas.

Kuna

§ 101

lg 1 sätestatud miinimummääras elatise arvutamise alused on alates 01.01.2022 muutunud, siis on hagejal õigus vastavalt

§ 2172

lg 1 ja 2 tuginedes õigusliku olukorra muutumisele, pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse. Käesolevas menetluses on hageja väitnud, et tema sissetulek ei võimalda temal maksta kostjatele elatist Harju Maakohtu 08.05.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-411 kinnitatud kompromissis määratud suuruses ja et kostjatele kokku lepitud elatise maksmisel ei jätku hagejal samas suuruses raha elatise maksmiseks tütrele ja enda ülalpidamiseks. 20.02.2023 hagiavalduse kohaselt hageja töötab xxx-s ja tema igakuine sissetulek on töötasu ~1500 eurot (neto). Hageja tõendab oma sissetulekut ühe pangakonto väljavõttega AS-st SEB Pank ajavahemikul 01.01.2023-20.03.2023, millest nähtub, et hageja kolme kuu keskmine sissetulek oli 1479,50 eurot (4438,49/3=1479,50), lisaks on hageja pangakontole teinud makseid eraisikud ja xxx summas 1004,94 eurot. Seega oli hageja kolme kuu keskmine sissetulek 1814,48 eurot (5443,53/3). Hageja ei ole esitanud teavet oma teise pangakonto kohta. Hagejal on ülalpidamiskohustus kolme alaealise lapse, sh kahe kostja suhtes. Käesolevas menetluses esitatud hageja teabe ja pangakonto väljavõtte kohaselt on hageja sissetulek 15001814,48 eurot kuus. Tulenevalt hageja sissetulekust on hageja ülalpidamisvõime keskmiselt 300362,90 eurot kuus (1500:5, 1814,48:5, 3 last ja hageja). Kasutades tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt, kulub kostja enda ülalpidamiseks 2 osa sissetulekust, kuna laste osas on ülalpidamiskohustus ka teisel vanemal. Tulenevalt hageja ülalpidamisvõimest on hagejal võimalik maksta lastele elatist vähemalt miinimumsummas. Kuna elatise nõue oli 2018.a esitatud alammääras, siis lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea kostjate seaduslik esindaja laste vajadusi tõendama. Kostjad on hageja lapsed, seega on nad õigustatud hagejalt ülalpidamist saama. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-133-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks.

§ 101

lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 kohaselt oli alates 01.01.2020 kuni 31.12.2021 elatise miinimumsumma 292 eurot kuus.

§ 2172lg 1 tulenevalt on V N alates 2022.a 1.

jaanuarist kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma mõlemale kostjale elatist 292 eurot kuus. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 1 kohaselt on S Ni elatise miinimumsumma ajavahemikul 20.02.2023-31.03.2023 215,64 eurot kuus ja N Ni elatise miinimumsumma on 183,29 eurot kuus. Elatise suuruse arvestamisel on võetud aluseks Justiitsministeeriumi elatiskalkulaator 13 2-23-2892 (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Elatisesumma hõlmab järgmiseid komponente: 209,20 eurot on baassumma

§ 101

lg 3 mõttes, millele on liidetud 46,44 eurot, mis on kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast

§ 101

lg 4 mõttes ning millest on maha arvatud 40 eurot, mis on 50% lapsetoetusest PHS § 17 lg 3 esimese lause mõttes. Elatist saavad lapsed samas peres. Vanim laps (xxx.

1. a)saab elatise täismäära. Teise lapse (xxx.
2. a)ja vanema lapse (xxx.
3. a)vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, mistõttu teine laps saab 15% vähendatud määra. Arvutuskäik: Baassumma 209,20 eurot Elatise baassummale lisatakse reeglina 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. 1548 * 0,03 = 46,44 eurot. 46,44 + 209,20 = 255,64 eurot. Lapsetoetus: Lapse (xx.
4. a)eest saab lapsetoetust elatist nõudev lapsevanem. Eemaldatakse elatise summast pool lapsetoetuse määra: 255,64 - (80/2) = 215,64 eurot. Lapse (xx.
5. a)eest saab lapsetoetust elatist nõudev lapsevanem. Eemaldatakse elatise summast pool lapsetoetuse määra: 255,64 - (80/2) = 215,64 eurot. Lapse jagatud elukoht: Laps (xx.
6. a)veedab kohustatud vanema juures vähem kui 7 päeva, mistõttu elatise summat ei muudeta. Laps (xx.
7. a)veedab kohustatud vanema juures vähem kui 7 päeva, mistõttu elatise summat ei muudeta. Elatist saavad lapsed samas peres: Vanim laps (xx.
8. a)saab elatise täismäära, elatis on 215,64 eurot. Lapse (xx.
9. a)ja vanema lapse (xx.
10. a)vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, mistõttu teine laps saab 15% vähendatud määra. 215,64 * 0,85 = 183,29 eurot. Elatis on 183,29 eurot. S Ni elatise miinimumsumma alates 01.04.2023 on summas 260,33 eurot kuus ja N Ni elatise miinimumsumma on 221,28 eurot kuus. Elatisesumma hõlmab järgmiseid komponente: 249,78 eurot on baassumma

§ 101

lg 3 mõttes, millele on liidetud 50,55 eurot, mis on kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast

§ 101

lg 4 mõttes ning millest on maha arvatud 40 eurot, mis on 50% lapsetoetusest PHS § 17 lg 3 esimese lause mõttes. Elatist saavad lapsed samas peres. Vanim laps (xxx.

1. a)saab elatise täismäära. Teise lapse (xx.
2. a)ja vanema lapse (xx.
3. a)vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, mistõttu teine laps saab 15% vähendatud määra. Arvutuskäik: Baassumma 249,78 eurot. Elatise baassummale lisatakse reeglina 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. 1685 * 0,03 = 50,55 eurot 50,55 + 249,78 = 300,33 eurot. Lapsetoetus: Lapse (xx.
4. a)eest saab lapsetoetust elatist nõudev lapsevanem. Eemaldatakse elatise summast pool lapsetoetuse määra: 300,33 - (80/2) = 260,33 eurot. Lapse (xx.
5. a)eest saab lapsetoetust elatist nõudev lapsevanem. Eemaldatakse elatise summast pool lapsetoetuse määra: 255,64 - (80/2) = 215,64 eurot. 14 2-23-2892 Lapse jagatud elukoht: Laps (xx.
6. a)veedab kohustatud vanema juures vähem kui 7 päeva, mistõttu elatise summat ei muudeta. Laps (xx.
7. a)veedab kohustatud vanema juures vähem kui 7 päeva, mistõttu elatise summat ei muudeta. Elatist saavad lapsed samas peres: Vanim laps (xx.
8. a)saab elatise täismäära. Elatis on 260,33 eurot. Lapse (xx.
9. a)ja vanema lapse (xxx.
10. a)vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, mistõttu teine laps saab 15% vähendatud määra. 260,33 * 0,85 = 221,28 eurot. Elatis on 221,28 eurot. Hagiavalduses on hageja soovinud, et kohus vähendaks S Ni elatist summani 125 eurot kuus ja N Ni elatist summani 105 eurot kuus. Hageja V N on kohtuistungil avaldanud, et ta on nõus maksma lastele elatist elatiskalkulaatori järgi, so kehtivas miinimumsummas. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi elatise vähendamise nõudes ja muudab Harju Maakohtu 08.05.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-411 kinnitatud kompromissis määratud elatist. Kohus mõistab V Nilt välja S Ni kasuks igakuise elatise alates 20.02.2023 miinimummääras, vastavalt

§ 101lg 1 kuni S Ni täisealiseks saamiseni.

Kohus mõistab V Nilt välja N Ni kasuks igakuise elatise alates 20.02.2023 miinimummääras, vastavalt

§ 101lg 1 kuni 02.08.2024 kaasa arvatud.

Kuna N Ni arvestuslik elatise suurus muutub vanima lapse täisealiseks saamisel, siis mõistab kohus V Nilt välja N Ni kasuks elatise alates 03.08.2024 kuni täisealiseks saamiseni igakuiselt summas, mille arvutamise alused on järgmised: alates 01.04.2024 kehtiv elatise baassumma + kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast - 50% lapsetoetusest, mis muutub iga aasta

1. aprillil (esimest korda
2. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud Suhtlemiskorra määramise nõue: Menetluskulude jaotamisel suhtlemiskorra määramise nõudes juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 lg 3 sätestatust ja jätab lastele riigi poolt määratud esindaja kulud riigi kanda ja kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Elatise nõue: TsMS § 164 lg 1 kohaselt, alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtu hinnangul ei esine selliseid asjaolusid, mille korral on põhjendatud menetluskulud jagada erinevalt TsMS § 164 lg 1 sätestatust. Samuti ei ole selliseks asjaoluks seaduses sätestatud korras kohtusse pöördumine oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula 15 2-23-2892 Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2024 lahendiga. 16