Obsah (15)

§ 180§ 175§ 179§ 423§ 417§ 412§ 126§ 38§ 318§ 189§ 319§ 315§ 154§ 69§ 298

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 20. november 2023.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-5478 (23284050095) Kohtunik Rahvakohtunikud

§ 180

lg 1¹ alusel jätta süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevatest menetluskuludest riigi kanda süüdistatavale riigi õigusabi osutamisega kohtumenetluses kaitsjale tekkinud sõidukulud 324 eurot ja tasu sõidule kulutatud aja eest 80 eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta süüdimõistetu Gamlet Kulievi kanda.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Gamlet Kulievilt riigituludesse menetluskuluna kokku 6781.50€ (kuus tuhat seitsesada kaheksakümmend üks eurot viiskümmend senti), milline summa koosneb järgmistest kuludest:     638.40€ riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses (

§ 175

lg 1 p 4); 1209.60€ riigi õigusabi kulu kohtumenetluses (

§ 175

lg 1 p 4); 3121€ ekspertiiskulu (

§ 175

lg 1 p 3); 1812.50€ sundraha (

§ 175

lg 1 p 9,

§ 179lg 1 p 1).

Menetluskulu 6781.50€ tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99923700035696 ühele järgmistest kontonumbritest:     SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE522200221013264447 LUMINOR BANK EE401700017002872300 LHV PANK EE957700771001523585 Selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-23-5478, menetluskulu 20.11.2023.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse

§ 423

,

§ 417

lg 2 ja

§ 412

lg 3 – menetluskulu ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates tasumata jätmisel nõutakse võlgnevus sisse täitemenetluse korras. Kohtutäituri kaudu võlgnevuse sissenõudmisel tuleb võlgnikul kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Süüdistatava Gamlet Kulievi kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsari 17.11.2023.a taotluse (I, 93-95) alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge & Uiga (asukoht Valgas Vabaduse tn 26) kasuks 1629 eurot 60 senti (üks tuhat kuussada kakskümmend üheksa eurot kuuskümmend senti; sellest käibemaks on 271.60€) vandeadvokaat Kalju Kutsari süüdistatava Gamlet Kulievi kaitsjana riigi õigusabi korras kohtumenetluses kriminaalasja üldmenetluses osutatud õigusabi ja sellega seoses kantud kulude eest. Tasutaotlus jätta rahuldamata osas, mis käsitleb tasu riigi õigusabi osutamiseks välisriigis viibimise eest. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja

§ 126

lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada kuriteo toimepanemiseks kasutatud pruuni käepidemega nuga (pakend SKTV1, 19.09.2023.a asitõendite hoiule võtmise akt nr 23ATH26119: nuga asub Tartus Riia 132 Lõuna prefektuuris asitõendite hoiulaos: II, 149-150). 2

§ 126

lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada lahtilõigatud sinist värvi T-särk (pakend nr 3), lahtilõigatud sinist värvi lühikesed püksid (pakend nr 4), kõik DNAproovid, millised asuvad Lõuna prefektuuris Tartus Riia 132 asitõendite hoiulaos (30.08.2023.a hoiule võtmise akt nr 23ATH25712; II, 142-143).

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumise järgselt Gamlet Kulievile vanglasse tema isiklike asjade hulka mobiiltelefon Samsung (pakend nr 1A), kroksid (pakend Gamlet 5), villased sokid (pakend Gamlet 4), T-särk (pakend Gamlet 3), musta värvi püksid (pakend Gamlet 2), dressipluus (pakend Gamlet 1), sinist värvi teksapüksid (pakend SKTV2), millised asuvad Lõuna prefektuuris Tartus Riia 132 asitõendite hoiulaos (30.08.2023.a hoiule võtmise akt nr 23ATH25712; II, 142-143).

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumise järgselt kriminaalasja juurde toimikusse bussi turvakaamerate videosalvestused ühel DVD-R plaadil (ümbrikus: II, 120). Kohtuotsus edastada prokurörile, kannatanule L.-L. R. (R.) ja süüdistatava kaitsjale. Süüdistatavale edastada kohtuotsus koos makseinfoga. Süüdistatava Gamlet Kulievi jaoks tõlkida kohtuotsus ja makseinfo vene keelde ning edastada talle nende tõlked. Viivitamata väljastada kohtuotsus süüdistatav Gamlet Kuliev viibib. kinnipidamisasutusele, millises vahistatud Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks:    vangistusasutusele Gamlet Kulievi suhtes vangistuse täideviimiseks, Politsei-ja Piirivalveametile Lõuna prefektuuri asitõendite osas, pädevale riigiasutusele menetluskulu käsitlevas osas.

§ 38lg 5 alusel kannatanu L.-L.

R. (R.; XXX) soovil (III, 2) teavitada teda Gamlet Kulievi vahi alt vabastamisest, süüdimõistetu enne tähtaega karistuse kandmiselt vanglast vabastamisest ning kinnipidamisasutusest põgenemisest. EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal

§ 318lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (

§ 189

lg 3).

§ 319

lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Tervikuna koostatakse kohtuotsus hiljemalt 05. detsembriks 2023.a kella 16-ks juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise

§ 319

lg 1 mõttes.

§ 319

lg 2 alusel esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul tervikotsuse teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, siis kohtuotsuse põhiosa

§ 315lg 7 alusel ei koostata. 3 PÕHIOSA SÜÜDISTUSAKT 19.09.2023.a saabus kohtusse süüdistusakt Gamlet Kulievi süüdistuses Kar

S § 113 lg 1 järgi. Süüdistuakti koostas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri III osakonna ringkonnaprokurör MarjaLiina Talimaa.

§ 154

lg 3 p 1,2,3 kohaselt on süüdistusaktis punktis 18 kajastatud süüdistatava nimi, süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsioon. Süüdistusaktis punktis 18 on kajastatud alljärgnev süüdistus (I, 4-5). „Gamlet Kulievit (Kuliev) süüdistatakse selles, et tema 06.06.2023 päeval XXX asuvas majas ühise alkoholi tarvitamise käigus lõi kolmel korral tahtliku tapmise eesmärgil M. N. kehapiirkonda, mille tagajärjel M. N. sündmuskohal suri. Ekspertiisiakti kohaselt esinesid M. N. kõhukelmeõõnde tungiv torke-lõikehaav paremal pool ülakõhul nahaaluse verevalumi ning vahelihase ja maksa vigastusega; kaenlapiirkonna nahaalusesse rasvkoesse tungiv torke-lõikehaav nahaaluse verevalumiga paremal pool rindkere eespinnal; nahaaluse rasvkoeni ulatuv pindmine torke-lõikehaav nahaaluse verevalumiga paremal pool keskkõhul. M. N. surma põhjuseks oli vahelihast ja maksa vigastav kehatüve torke-lõikehaav paremal pool ülakõhul, mille tüsistusena tekkisid äge verekaotus sisemisest verejooksust ning kopsu – peaaju turse. Seega pani Gamlet Kuliev toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tapmise.“ (I, 4-5)

§ 154

lg 2 p 1 kohaselt tuleb süüdistusakti põhiosas muuhulgas märkida kuriteo asjaolud. Kuriteo asjaolud on kajastatud süüdistusakti punktis 2. Seal on muuhulgas kajastatud, et Gamlet Kuliev lõi kannatanut M. N. keha piirkonda kolmel korral noaga (I, 1).

§ 154

lg 2 p 4 kohaselt tuleb süüdistusakti põhiosas muuhulgas märkida tõendid, mis kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid. Tõendid on märgitud süüdistusakti punktis 17 (I, 3-4). Seal on muuhulgas alapunkti 10 all kajastatud asitõendi vaatlusprotokoll ja selle juures, et vaadeldakse kuriteo toimepanemise vahendit, s.o nuga ja sellelt DNA võtmise asukohti (I, 3). Eeltoodust nähtub, et süüdistusakti punktis 18 ei ole kajastatud kuriteo toimepanemise vahendit – nuga, kuigi süüdistusakti punktide 2 ja 17 alt nähtub, et kannatanu tapmine pandi toime noaga. Kohus juhtis sellele ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa tähelepanu 20.09.2023.a kirjaga (I, 33-36). Selle kirja koopia edastati ka süüdistatavale ja tema kaitsjale. Süüdistatava jaoks tõlgiti kiri vene keelde (I, 50-53). 20.09.2023.a täpsustatud süüdistusaktis (I, 54-56) on kajastatud alljärgnev süüdistus. „Gamlet Kulievit (Kuliev) süüdistatakse selles, et tema 06.06.2023 päeval XXX asuvas majas ühise alkoholi tarvitamise käigus lõi noaga kolmel korral tahtliku tapmise eesmärgil M. N. kehapiirkonda, mille tagajärjel M. N. sündmuskohal suri. Ekspertiisiakti kohaselt esinesid M. N. kõhukelmeõõnde tungiv torke-lõikehaav paremal pool ülakõhul nahaaluse verevalumi ning vahelihase ja maksa vigastusega; kaenlapiirkonna nahaalusesse rasvkoesse tungiv torke-lõikehaav nahaaluse verevalumiga paremal pool rindkere eespinnal; nahaaluse rasvkoeni ulatuv pindmine torke-lõikehaav nahaaluse verevalumiga paremal pool keskkõhul. M. N. surma põhjuseks oli vahelihast ja maksa vigastav kehatüve torke-lõikehaav paremal pool ülakõhul, mille tüsistusena tekkisid äge verekaotus sisemisest verejooksust ning kopsu – peaaju turse. 4 Seega pani Gamlet Kuliev toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tapmise.“ (I, 54-56) KAITSEAKT 22.09.2023 saabus kohtusse kaitseakt (I, 57-58). Kaitseakti koostas süüdistatava kaitsja riigi õigusabi osutamise korras vandeadvokaat Kalju Kutsar. Kaitseaktis on kajastatud, et süüdistatav tunnistab ennast kuriteo toimepanemises süüdi osaliselt. Gamlet Kuliev tunnistab, et lõi M. N. korduvalt noaga ning selle tagajärjel saabus kannatanu surm. Gamlet Kuliev tegutses enesekaitseks, kuna M. N. vajus talle peale ning süüdistatav tundis, et on lämbumas. Ta haaras kuskilt noa ja lõi kannatanut. Kaitseaktis on kaitsja on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad, et M. N. surm saabus Gamlet Kulievi tegevuse tulemusena, kuid süüdistatava käitumine võib olla kvalifitseeritav KarS § 115 järgi (provotseeritud tapmine). Kaitseaktis esitas kaitsja taotluse kutsuda kohtuistungile kohtuarst-ekspert Jana Tuusov, kes viis antud kriminaalasjas läbi surnu kohtuarstliku ekspertiisi. Ekspert on kirjeldanud kannatanul tuvastatud torke-lõikehaavu, kuid nende paiknemisest tulenevalt peab kaitsja vajalikuks eksperti täiendavalt küsitleda vigastuste võimaliku tekkemehhanismi kohta. EELISTUNG JA KOHTU ALLA ANDMINE Eelistung toimus 28.09.2023.a (I, 62-64). Eelistungil kinnitas süüdistatav, et on venekeelse süüdistusakti kätte saanud ja enda isikuandmeid millegagi täiendada ei soovinud (I, 62). Eelistungil taotlusi ei esitatud. Eelistungil kooskõlastati kohtuistungi ajaks 13.-17.11.2023, algusega kõigil päevadel kell 10. 28.09.2023.a määrusega andis kohus Gamlet Kulievi süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi kohtu alla (I, 65-68; tõlge vene keelde: I, 73-74). KOHTUISTUNG Kohtuistung toimus Tartu Maakohtus Tartu kohtumajas 13.-17.11.2023.a ja 20.11.2023.a. Esimesel kohtuistungi päeval 13.11.2023 esitas prokurör kirjalikke tõendeid ja kuulati üle M. N. XXX kannatanu L.-L. R.. Teisel kohtuistungi päeval 14.11.2023.a kuulati

§ 69lg 2 p 1 korras kaugülekuulamisega Viljandi kohtumajast üle tunnistajad H.

M., E. O., A. L., N. B. ja K. K. Kolmandal kohtuistungi päeval 15.11.2023.a andis ütlused surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti selgitamiseks ekspert Jana Tuusov. Pärast eksperti andis ütlused süüdistatav Gamlet Kuliev. Neljapäeval, s.o 16.11.2023.a, kohtusaali ei mindud, kuna pooled soovisid seda päeva kasutada kohtuvaidluseks ettevalmistamiseks, mida kohus

§ 298lg 3 alusel ka võimaldas.

Reedel, 17.novembril 2023.a, lõpetati kohtulik uurimine, peeti kohtuvaidlus ja kuulati süüdistatava viimast sõna. Seejärel lahkus kohus nõupidamistuppa nõu pidama, et 20.11.2023 kuulutada kohtuotsus. Kohtuvaidluses jäi prokurör süüdistuse juurde ja taotles Gamlet Kulievile KarS § 113 lg 1 järgi karistuseks 10 aastat vangistust, mille algust lugeda Gamlet Kulievi kinnipidamisest 06.06.

1. a. Prokuröri hinnangul ei kinnita uuritud tõendid süüdistatava versiooni selle kohta, et M. N. ja Gamlet Kuliev maadlesid ja selle käigus oli M. N. Gamlet Kulievi peal selliselt, et M. N. kõht oli vastu Gamlet Kulievi nägu ja siis Gamlet Kuliev lõigi noaga M. N. Kannatanu L.-L. R. taotles Gamlet Kulievi suhtes KarS § 113 lg 1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse tegemist ja karistamist vähemalt prokuröri taotletud 10 aasta vangistusega. 5 Kannatanu avaldas, et ta loodaks küll sellest pikemat karistust, aga ka 10 aastat vangistust oleks õiglane ja piisavalt suur karistus. Ka kannatanu hinnangul on suurem osa süüdistatava ütlustest vale. Kannatanu avaldatu kohaselt poleks XXX M. N. hakanud temast mitu korda väiksema Gamlet Kulieviga jõudu katsuma. Kannatanu hinnangul ei saanud XXX M. N. vigastused tekkida süüdistatava kirjeldatud viisil, kuna Gamlet Kuliev poleks sellisel moel saanud XXX paremale poole rindkeresse noaga lüüa. Kannatanu pidas võimalikuks, et Gamlet Kuliev lõi M. N. noaga magamise pealt, millele viitab ka see, et XXX M. N. enesekaitsele viitavad vigastused puuduvad. Kannatanu L.-L. R. tegi süüdistatavale etteheiteid selles osas, et Gamlet Kuliev ei kutsunud XXX kiirabi olukorras, kus XXX põhjustatud haavadest tuli palju verd, millele viitavad vereloigud toas. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar toetas süüdistatava versiooni kannatanule kehavigastuste põhjustamise asjaolude kohta, leides, et süüdistatava ütlusi ei saa kõrvale jätta. Kuna kõiki kahtlusi pole võimalik kõrvaldada, siis tuleb need tõlgendada süüdistatava kasuks. Kaitsja taganes kaitseaktis kajastatud versioonist, et tegemist võiks olla KarS § 115 järgi kvalifitseerimisele kuuluva provotseeritud tapmisega. Kaitsja taotles süüdistatava käitumise kvalifitseerimist KarS § 118 lg 1 p 7 järgi raske tervisekahjustuse tekitamisena, kui sellega põhjustati kannatanu surm. Kaitsja hinnangul soovis Gamlet Kuliev küll M. N. kehavigastusi tekitada, kuid kannatanu surma põhjustas ettevaatamatusest. Viimases sõnas jäi süüdistatav selle juurde, et maadlesid M. N. ja selle käigus jäi ta M. N. keha alla, M. N. lamas tal peal, M. N. kõht oli tal näo peal, haaras siis laualt noa ja lõi sellega üle M. N. keha, kuid ei näinud, kuhu M. N. noaga lõi, väga kahetseb, et nii juhtus. Esmaspäeval, 20.11.2023.a, kuulutas kohus Gamlet Kulievi suhtes süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosa. KOHTU SEISUKOHT Kohus, olles hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et süüdistus on tõendatud, puuduvad Gamlet Kulievi käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ning on põhjendatud teha Gamlet Kulievi suhtes süüdimõistev kohtuotsus. Kohus, olles hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et süüdistatava Gamlet Kulievi ütlustest (III, 41, 45-50) ja tema poolt viimases sõnas (III, 65-66) avaldatust lähtub kohus üksnes osas, millises tema avaldatu on kooskõlas ülejäänud tõenditega. Osas, millises Gamlet Kulievi ütlused satuvad vastuollu ülejäänud tõenditega, kohus Gamlet Kulievi ütlustest ei lähtu ja jätab need kui ebausaldusväärsed kõrvale. Süüdistatav Gamlet Kuliev esitas enda ütlustes (III, 41, 45-50) ja viimases sõnas (III, 65-66) ebausutava versiooni kannatanu M. N. noaga löömise asjaolude kohta, mis on ümber lükatav 30.08.2023.a ekspertiisiaktiga nr 23E-AOS0059/TRT185 surnu kohtuarstliku ekspertiisi kohta (II, 35-47) ja 06.06.2023.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga (II, 1-25). Seetõttu kohus osas, millises süüdistatava avaldatu satub vastuollu teiste tõenditega, süüdistatava ütlustest ei lähtu ja jätab need kui ebausaldusväärsed kõrvale. Süüdistatava Gamlet Kulievi ütluste usaldusväärsuses annab alust kahelda ka tema esitatud sündmuste kulgemise versioon ajalisest aspektist. Kuigi kiirabikaardi (II, 34) kohaselt oli kiirabi sündmuskohal 06.06.2023.a kell 21:24 ja sündmuskoha vaatlust alustati 06.06.2023.a kell 22:30 (II, 1) ning Gamlet Kuliev peeti kahtlustatavana kinni 06.06.2023 kell 23:50, andis süüdistatav kohtuistungil ütlused (III, 41, 45-50), milliste kohaselt oli tal tüli ja rüselus M. N.
2. juunil, õhtul (III, 48, 50) ja pärast seda õhtul, kas 11 või 12 ja läks juba pimedaks, ilm oli vihmane ja pilved taevas, kui M. L. läks koju magama ja ta ise läks ka magama (III, 47) ja hommikul,
3. juunil vetsu minnes leidis M. N. (III, 50) ja siis hommikul E. O. helistas peremehele K. K. (III, 49). 6 Kuna süüdistatava versioon sündmuste kulgemise ajalisest järjestusest ei saa kuidagi tõele vastata, siis kohus süüdistatava ütlustest osas, millises need satuvad vastuollu teiste tõenditega, ei lähtu ja rajab otsuse süüdistatava ütlustele üksnes osas, millises tema avaldatu on kooskõlas teiste tõenditega. M. N. surma saabumine 06.06.2023 XXX kinnistul Senini ei ole kriminaalasjas olnud vaidlust selles, et M. N. surm saabus 06.06.2023.a XXX asuval kinnistul. Selles osas on tõenditest nähtuvad asjaolud kooskõlas ja vastuolud puuduvad. Saamaks paremat ülevaadet sellest, mis 06.06.2023.a toimus, on esmalt oluline täheldada, et XXX maja asub linna ääres (II, 32: fotod nr 1 ja 2: 07.06.2023.a sündmuskoha täiendav vaatlusprotokoll; II, 2-6: 06.06.2023.a sündmuskoha vaatlusprotokoll: kaart nr 1, fotod nr 17). Selle kinnistu omanik ja haldaja oli 06.06.2023.a K. K., kes ise selles majas ei elanud ja oli selle välja üürinud. XXX maja koosnes üürikorteritest. Seda, et XXX maja omanik ja haldaja oli K. K. ja ta oli selle maja korteritena välja üürinud, tõendavad tunnistajate K. K. (III, 14, 36-37), E. O. (III, 11, 29-31) ja süüdistatava Gamlet Kulievi ütlused (III, 41, 45-50). Selles osas on tõenditest nähtuvad asjaolud kooskõlas ja vastuolud puuduvad. Tunnistaja K. K. ütlustega (III, 14, 36-37) on tõendatud, et XXX majas oli kokku 5 korterit ja M. N. surma ajal olid neist asustatud 3, neis elasid M. N., E. O. ja Gamlet Kuliev. Tunnistaja K. K. ütlustega (III, 14, 36-37) on tõendatud, et XXX elanike elustiil oli tavapärasest teistmoodi, tarvitasid tugevalt alkoholi, olid kodutud ja asotsiaalid, ei soovinud varjupaigas elada. Korteris nr 1, sissepääsuga maja hoovist, elas M. N. (II, 32: ortofotol tähistatud sissepääs). Rahvastikuregistris on XXX asuv korter nr 1 kajastatud M. N. elukohaks ajavahemikus 12.05.2022-06.06.2023 (I, 28). Korteris nr 5, sissepääsuga tänava äärest, s.o XXX poolt, elas 06.06.2023 E. O. (II, 32: ortofotol tähistatud sissepääs). Korteris nr 5 toimusid ka käesoleva kriminaalasjaga seonduvad sündmused, ühine alkoholi tarbimine
4. ja
5. juunil 2023.a ja sealt leiti ka verejälgi nii elutoast (II, 17-21: fotod nr 30-37) kui ka köögist (II, 13-14: fotod nr 22, 23) ja korteri nr 5 välisukse lingilt (II, 11: fotod nr 17 ja 18: 06.06.2023.a sündmuskoha vaatlusprotokoll). Korteris nr 2, sissepääsuga maja kõrvalt, ringteepoolsest ehk XXX poolsest otsast (II, 2: kaardiandmete väljatrükk), elas Gamlet Kuliev (II, 32: ortofotol tähistatud sissepääs). Rahvastikuregistris on Gamlet Kulievi elukohana kajastatud XXX (I, 11). XXX asuvas majas sees WC-d kasutusel polnud. Kasutati kahte õues asuvat välikäimlat, mis asetsesid kõrvuti ja majast eemal (II, 4: välikäimlate asukoht: kaart nr 2; II, 5, 6: fotod kahekohalisest välikäimlast). M. N. surnukeha leiti 06.06.2023.a XXX asuvalt kinnistult õuest rohu seest maas lamamas, peaga XXX poole, välikäimlatest 5 m kaugusel, jäädes käimlatest XXX poole. M. N. surnukeha asukohta XXX kinnistul õues maas rohu sees lamamas tõendavad 06.06.2023.a sündmuskoha vaatlusprotokoll (II, 1-25) ja 07.06.2023.a sündmuskoha täiendava vaatlusprotokolli (II, 26-33) juurde kuuluv foto nr 2 (II, 32), kus on tähistatud M. N. surnukeha asukoht. M. N. surnukeha asukohta XXX kinnistul tõendavad ka patrullpolitseinik H. M. tunnistajana antud ütlused (III, 10, 27-29) ja sündmuskohal 06.06.2023.a tema tehtud fotod (II, 144-148). Sündmuskohta väljakutse saamise, sündmuskohal XXX käimise ja seal fotode tegemise kohta andis kohtus tunnistajana ütlused H. M., kes kinnitas, et tegi 06.06.2023.a patrullpolitseiniku 7 töökohustusi täites sündmuskohal fotod, millised on esitatud käesoleva kriminaalasja juurde (II, 144-148: fotod). Patrullpolitseinik H. M. sündmuskohal tehtud fotodega on tõendatud, et M. N. surnukehal olid patrullpolitseinike sündmuskohale saabumise ajal üleriided seljas – T-särk ja teksapüksid (II, 144-146) ja kiirabi saabudes eemaldati patsiendi seisundi kontrollimiseks kiirabi poolt surnukehalt üleriided, s.o T-särk ja teksapüksid (II, 148: fotodel kiirabi punases-kollases riietuses töötajad surnukeha juures, surnukehalt särk ja teksapüksid seljast eemaldatud). Sellega on kooskõlas tunnistaja H. M. ütlused (III, 10, 27-29) ja 06.06.2023.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (II, 8) nähtuv. Tunnistaja H. M. ütlustega (III, 10, 27-29) on tõendatud, et surnukehal seljas olnud Tsärgi ja lühikesed teksapüksid lõikas sündmuskohal käies surnul seljast katki kiirabi. Tunnistaja H. M. ütlustega on tõendatud, et kiirabi kontrollis M. N. elulisi näitajaid, tema vigastused ja küsis luba M. N. seljas olnud riided katki lõigata, milleks andis patrullpolitseinikuna enda töökohustusi täites ka loa. Ka 06.06.2023.a sündmuskoha vaatlusprotokollis on kajastatud, et surnukehal lõikas üleriided, s.o T-särgi ja teksapüksid, seljast lahti kiirabi (II, 8: pakendid nr 3 ja 4). Tunnistaja H. M. ütlustega (III, 10, 27-29) on tõendatud, et selleks ajaks oli M. N. olnud juba pikemat aega surnud, sealsed üürnikud teatasid, et olid juba 1 tund enne seda, kui politsei välja kutsuti, M. N. surnukeha leidnud, politsei kutsus välja XXX asuva kinnistu omanik. Sellega on kooskõlas ka tunnistajate E. O. (III, 11, 29-31) ja K. K. (III, 14, 36-37) ütlused selle kohta, et XXX asuva kinnistu omanik ja haldur K. K. helistas Häirekeskusele 112 ja teatas M. N. surnukehast. Sama info, et M. N. surnukehast anti umbes 1 tund pärast selle leidmist teada XXX asuva kinnistu omanikule, kes teavitas sellest Häirekeskust, nähtub ka 06.06.2023.a kiirabikaardilt (II, 34). Tunnistajate H. M. (III, 10, 27-29) ja K. K. ütlustega (III, 14, 36-37) on tõendatud, et esmalt saabus XXX asuvale sündmuskohale patrullpolitsei, siis kiirabi ja seejärel sündmuskohale kutsutud menetleja. 06.06.2023.a kiirabikaardiga (II, 34) on tõendatud, et kiirabi oli XXX kohal kell 21:24 ja hoovist leiti sealse üürniku M. N. lahtiste rindkere haavadega surnukeha, kiirabi andis M. N. surnukeha üle politseile, kuna isik oli surnud vägivalla tagajärjel. 06.06.2023.a kiirabikaardil (II, 34) on kajastatud, et surnukehast teatati kell 20:37, kiirabi sai väljasõiduks korralduse kell 20:38 ja sõitis välja kell 20:39 ning sündmuskohal XXX oli kell 21:24, kus leiti laip, surnukeha oli väljas tualeti juures, isik samas majas üürnik, teataja oli korteri omanik, surnukeha leiti umbes 1 tund tagasi ja anti sellest kinnistu omanikule info, kinnistu omanik sündmuskohal, surnukeha lamab maja hoovis kuivkäimlast maantee poole umbes 5m kaugusel, pea maantee poole, silmad avatud, surnukeha on selili asendis, vasak käsi keha kõrval, parem küünarnukist kõverdatuna suunaga ülesse, riided seljas, sinine T-särk rinna, kõhu ja parema külje pealt verine, värskemat verd maksa piirkonnas; eesmisel aksillaarjoonel, umbes
6. roide kõrgusel, särgi all umbes 3cm torkehaav (noahaav);
7. roide kõrgusel, eesmisel aksillaarjoonel sarnane haav; väliseid pea- ja kaelavigastusi ei sedastata; kõhuseinal üksik, torkest tekkinud, hematoom; kõhu keskjoonel nabast rinnakuni vana operatsiooniarm; jalas tumesinised, sääre ülemise osani ulatuvad teksapüksid; punane metallist pandlaga püksirihm; helehallid aluspüksid, mustad sokid, rohelised tossud, parema käe
8. sõrmes heledast metallist sõrmus; keha all asetsevatel osadel marmoraaž ja hüpostaatilised koolnulaigud; kõhul ja jalgadel vigastusi ei ole; sündmuskoha ümbruses umbes 3m raadiuses maha tallatud hein ja vereplekid (II, 34). Kriminaalasjas ei ole andmeid selle kohta, et M. N. surm võinuks saabuda kuskil mujal kui XXX asuval kinnistul. Ka kohtul pole vähimatki kahtlust selles, et M. N. surm saabus 8 06.06.2023.a just XXX asuval kinnistul. Samal kinnistul asuvas majas korteris nr 1 asus ka M. N. elukoht. Rahvastikuregistris ongi XXX asuv korter nr 1 kajastatud M. N. elukohaks alates 12.05.2022 kuni tema surmani 06.06.2023 (I, 28). Tunnistajate E. O., A. L. ja süüdistatava Gamlet Kulievi ütlustega on tõendatud, et nad tarvitasid koos M. N. neljakesi alkoholi alates 05.06.2023 ja ka 06.06.2023, alkoholi tarbisid XXX kinnistul asuvas majas E. O. kasutuses olevas korteris nr 5, 06.06.2023.a ennelõunal käisid E. O., A. L. ja M. N. küll linnas, aga pärast linnas käiku jätkasid nad neljakesi XXX asuvas majas koos Gamlet Kulieviga alkoholi tarbimist E. O. kasutuses olevas korteris nr
9. Samas majas korteris nr 2 asus ka Gamlet Kulievi elukoht. Rahvastikuregistris ongi Gamlet Kulievi elukohana kajastatud XXX (I, 11). 06.06.2023 kella 14:30-15:00 vahel lahkus seltskonnast A. L. ja pärast seda jäi E. O. elutoas nurgadiivanile magama. Süüdistatava Gamlet Kulievi ütluste kohaselt lõigi ta noaga M. N. korteris nr 5 ajal, kui A. L. oli seltskonnast lahkunud ja E. O. pärast L. lahkumist magama jäänud. 06.06.2023.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et kinnistul asus kõige rohkem verd just korteri nr 5 elutoas ja sealt edasi oli köögis põrandal ja korteri nr 5 välisukse lingil näha verega määrdumist (II, 1-25). 06.06.2023.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga (II, 1-25) ja 06.06.2023.a kiirabikaardiga (II, 34) on tõendatud, et verejälgi oli ka M. N. surnukeha läheduses maas pinnasel ja rohus. Verejälgede asukoha ja vere rohkuse järgi põhjustati M. N. vigastused korteri nr 5 elutoas ja sealt liikus M. N. kööki ja köögis asuva välisukse kaudu õue, suundudes välisuksest paremale ja liikudes ümber maja nurga, jäädes välikäimla lähedusse. Koju M. N. ei jõudnud. Koju korterisse nr 1 jõudmiseks tulnuks tal veel pikalt maja hoovis kõndida maja juurde tagasi, et õue kaudu maja taga asuva korteri nr 1 ukseni jõuda. 30.08.2023.a ekspertiisiaktiga nr 23E-AOS0059/TRT185 surnu kohtuarstliku ekspertiisi kohta (II, 35-47) on tõendatud, et pärast saadud vigastusi oli M. N. tõenäoliselt võimeline iseseisvalt liikuma (II, 41). Tõenditest nähtuv on kooskõlas selles osas, et Gamlet Kuliev põhjustas tal käes olnud noaga vigastused M. N. XXX asuvas majas korteris nr 5 E. O. elukohas ja nende vigastuste saamise järgselt oli M. N. veel võimeline liikuma. Sellega on seletatav ka M. N. surnukeha asumine õues rohu sees XXX kinnistul. M. N. surmaaeg 06.06.2023 ajavahemikus orienteeruvalt kell 15-17:30 M. N. täpne surmaaeg ei ole teada, kuid see pidi jääma 06.06.2023 ajavahemikku orienteeruvalt peale kella 14:30 või peale kella 15 ja enne kella 17:
10. 30.08.2023.a ekspertiisiaktiga nr 23E-AOS0059/TRT185 surnu kohtuarstliku ekspertiisi kohta (II, 35-47) on tõendatud, et M. N. surmaaja täpne määramine ei olnud võimalik, kuna kohtuarsti ei kutsutud sündmuskohale (II, 41). 06.06.2023.a kiirabikaardiga (II, 34) on tõendatud, et kiirabi kohale saabumise ajaks kell 21:24 oli M. N. surnukeha all asetsevatel osadel marmoraaž ja hüpostaatilised koolnulaigud, mis viitab sellele, et M. N. surm saabus juba tunde enne kiirabi sündmuskohale saabumist. Koolnulaikude teket ja marmoraaži on näha ka ühel patrullpolitseiniku H. M. surnukehast tehtud fotol (II, 148: alumine foto). Täiesti kindlalt on teada see, et M. N. oli veel elus 06.06.2023.a enne keskpäeva. See on tõendatud nii tunnistaja N. B. ütlustega kui ka Viljandi lähiliini bussi turvakaamerate videosalvestustega ja nende vaatlust kajastava 20.06.2023.a asitõendi vaatlusprotokolliga (II, 114-120). 20.06.2023.a asitõendi vaatlusprotokolliga (II, 114-120) on tõendatud, et M. N. on jäänud Viljandi lähiliini bussi turvakaamerate videosalvestustele 06.06.2023.a ajavahemikus kell 9 10:55:50 - 11:43:29 ning seljas olid tal siis samad riided, millised olid seljas tal ka sama päeva õhtul, kui M. N. leiti surnuna (T-särk, teksapüksid). 20.06.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 114-120) nähtub, et kell 10:55:50 sisenesid Viljandi linnas bussi A. L., E. O. ja M. N. (II, 114-115), kell 11:06:47 püüdis A. L. M. N. äratada, kuid see ei õnnestunud ja Viljandi Veevärgi lähedal väljusid peatuses bussist A. L. ja E. O. (II, 116), M. N. jäi neist bussi, kell 11:10:48 väljus M. N. bussist Viiratsis ja liikus Viiratsi Konsumi suunas (II,117-118), kell 11:39:26 sisenes M. N. uuesti Viiratsis bussi (II, 118) ja kell 11:43:29 väljus M. N. bussist Viljandi Veevärgi lähedal asuvas peatuses (II, 119). Viljandi linna lähiliini bussi turvakaamerate videosalvestuste vaatlust kajastava 20.06.2023.a asitõendi vaatlusprotokolliga (II, 114-120) on tõendatud, et Viiratsis uuesti bussi peale tulles ja hiljem bussist Viljandi Veevärgi lähedal asuvas peatuses väljudes polnud M. N. midagi käes, s.o poest M. N. midagi silmaga nähtavat kaasa ei ostnud, sest kummaski käes tal ühtegi eset polnud. 20.06.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 114-120) nähtuvaga on kooskõlas tunnistaja N. B. ütlused (III, 13, 34-35). Tunnistaja N. B. ütlustega (III, 13, 34-35) on tõendatud, et ta nägi M. N. 06.06.2023 kella 10:50 ajal Pargi peatuses, oodates Viiratsi poole suunduvat bussi, M. N. oli bussipeatuses 3liikmelises seltskonnas, peale M. N. oli veel E. O. ja kolmandat isikut ta ei tea. Tunnistaja N. B. ütlustega on tõendatud, et sellel 3-liikmelisel seltskonnal, kes koos bussi ootasid, olid teravad viinalõhnad. Tunnistaja N. B. ütlustega (III, 13, 34-35) on tõendatud, et nad sõitsid bussis Viiratsi suunas, Tartu tn lähedal teised 2 väljusid bussist, aga M. N. jäi bussi edasi magama, ta magas terve tee, Viiratsis istus M. N. poe juures pinkide peal. Tunnistaja N. B. ütlustega on tõendatud, et ta läks kella 11:40 ajal uuesti linna tagasi vahepeal valmis saanud prillidele järele ja siis tuli ka M. N. sama bussiga linna. Tunnistaja N. B. ütlustega (III, 13, 34-35) on tõendatud, et sellest 3-liikmelisest seltskonnast magas M. N. kõige rohkem, vahepeal tegi silmad lahti ja hõikas „Tere, N.“, M. N. oli rohkem väsinud ja magamata. Tunnistajate E. O. (III, 11, 29-31) ja A. L. ütlustega (III, 12, 32-34) ning süüdistatava Gamlet Kulievi ütlustega (III, 41, 45-50) on tõendatud, et 06.06.2023 pärast ennelõunast linnas käimist jätkati neljakesi, s.o koos Gamlet Kulieviga ja M. N. alkoholi tarbimist Viljandis XXX asuvas majas korteris nr 5, s.o E. O. elukohas. Ajavahemikus kell 14:30-15:00 lahkus Viljandis XXX kinnistult korterist nr 5 A. L. ja siis oli M. N. veel elus. A. L. tuli uuesti Viljandis XXX asuva korteri nr 5 juurde tagasi samal päeval kella 17:30 ajal ja siis talle enam korteri nr 5 ust lahti ei tehtud, kuigi koputas ukse ja akna peale. Kohtu hinnangul oli selleks ajaks M. N. juba surnud ja Gamlet Kuliev, kes oli vahepeal põhjustanud M. N. surma, soovis esialgu tema poolt toimepandut varjata, jättes korteri nr 5 ukse A. L. lahti tegemata, kuna ei soovinud sinna enam A. L.. E. O. magas nii Gamlet Kulievi poolt M. N. rindkeresse noaga löömise ajal kui ka ajal mil A. L. tuli uuesti kella 17:30 paiku E. O. elukoha korteri nr 5 ukse taha tagasi. Eeltoodud sündmuste kronoloogia nähtub alljärgnevast. Tunnistaja A. L. ütlustega (III, 12, 32-34) on tõendatud, et tema lahkus 06.06.2023.a Viljandis XXX majast korterist nr 5 kella 14:30 ja kella 15 vahel. Tunnistaja A. L. ütlustega on tõendatud, et 06.06.2023.a päeval, kui ta kella 14:30 ja kella 15 vahel lahkus, jäi M. N. tugitooli tukkuma ja E. O. oli diivani peal. Sellega on kooskõlas ka tunnistaja E. O. ütlused selle kohta, et A. L. lahkus seltskonnast 06.06.2023.a pärast lõunat ja E. O. oli siis veel ärkvel enne elutoas nurgadiivanil magama jäämist. Tunnistajate A. L. (III, 12, 32-34) ja E. O. (III, 11, 29-31) ning süüdistatava Gamlet Kulievi ütlustega (III, 41, 45-50) on tõendatud, et A. L. korterist nr 5 lahkumise ajal oli M. N. elus ja asus korteris nr 5 ning vigastusi tal polnud ning ühtegi tüli kellelgi M. N. polnud, ühine aja 10 veetmine ja viina võtmine toimus konfliktideta. Tunnistaja E. O. (III, 11, 29-31) ja süüdistatava Gamlet Kulievi ütlustega (III, 41, 45-50) on tõendatud, et pärast A. L. korterist nr 5 lahkumist jäi E. O. elutoas nurgadiivanil magama, ning üles jäid M. N. ja G. K. ning vigastused M. N. põhjustas Gamlet Kuliev noaga ajal kui E. O. magas. Süüdistatava Gamlet Kulievi ütlustega (III, 41, 45-50) on tõendatud, et E. O. magamise ajal kella 18 paiku tuli tagasi A. L., kellele ta ust lahti ei teinud, kuna A.L. polnud sinna vaja, A.L. uksele koputamise ajal E. O. magas. Kohtu hinnangul viitab Gamlet Kulievi taoline käitumine, et selleks ajaks oli Gamlet Kulievil põhjust hakata pärast A.L. seltskonnast lahkumist vahepeal juhtunut varjama, mistõttu Gamlet Kuliev ei tahtnud endist head seltskonnakaaslast enam tuppa lasta. Muud loogilist põhjendust sellel pole. Mille muuga põhjendada seda, et kahel järjestikusel päeval
11. ja
12. juunil 2023.a võeti neljakesi koos sõbralikult viina, aga siis korraga enam ei lasta endist head seltskonnakaaslast, kellega ühtegi tüli ja pahandust polnud, tuppa sisse ja ei avaldata talle ka põhjust, miks teda enam majja sisse ei lasta. Seetõttu ei ole kohtule veenvad süüdistatava Gamlet Kulievi ütlused sündmuste kronoloogilise järjekorra kohta selles osas, et enne ilmus A. L. tagasi korteri nr 5 ukse taha ja alles pärast seda, kui ta A. L. sisse ei lasknud ja A. L. läks XXX asuvalt kinnistult minema, toimus M. N. noaga löömine. Gamlet Kulievi faktilisest käitumisest peale M. N. noaga rindkeresse löömist nähtub, et ta soovis varjata M. N. surma ja enda osalust M. N. surma põhjustamises. Esiteks viitab sellele asjaolu, et Gamlet Kuliev ei kutsunud M. N. abi, ei helistanud Häirekeskusesse. Süüdistatava Gamlet Kulievi ütluste (III, 41, 45-50) kohaselt helistas majaomanikule K. K. pärast üles ärkamist E. O. ja maja peremees helistas politsei välja. Sellega on kooskõlas tunnistaja E. O. ütlused selle kohta, et pärast ärkamist sai ta teada Gamlet Kulievilt M. N. surnukehast tualeti juures, käis seda seal vaatamas ja helistas maja siis maja omanikule K. K., kes tuli kohale ja helistas politseisse. Kutsunuks Gamlet Kuliev koheselt M. N. abi, võinuks M. N. elu olla võimalik veel päästa. 30.08.2023.a ekspertiisiaktiga nr 23E-AOS0059/TRT185 surnu kohtuarstliku ekspertiisi kohta (II, 35-47) on tõendatud, et M. N. surma põhjuseks oli vahelihast ja maksa vigastav kehatüve torke-lõikehaav paremal pool ülakõhul, mille tüsistusena tekkisid äge verekaotus sisemisest verejooksust ning kopsu- ja peaaju turse (II, 41). Peale selle surmava vigastuse esinesid M. N. surnukehal veel kaks torke-lõikehaava:  kaenlapiirkonna nahaalusesse rasvkoesse tungiv torke-lõikehaav nahaaluse verevalumiga paremal pool rindkere eespinnal  nahaaluse rasvkoeni ulatuv pindmine torke-lõikehaav nahaaluse verevalumiga paremal pool keskkõhul Kohtus surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti selgitamiseks ütlusi andnud ekspert Jana Tuusov (III, 40, 42-44) ei välistanud võimalust, et kohese arstiabi korral võinuks M. N. ellu jääda. Kuna 06.06.2023.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (II, 1-25) nähtub korteri nr 5 elutoas rohkelt verd ja noaga rindkeresse lõi Gamlet Kuliev M. N. kolm korda, siis pidi Gamlet Kulievile kannatanul haava/de/st tulevast suurest verejooksust olema arusaadav ja ta pidi vähemasti möönma, et kohese ja kiire arstiabita saabub peatselt M. N. surm. Sellele, et Gamlet Kuliev hakkas alguses varjama enda osalust M. N. surma põhjustamises, viitab ka asjaolu, et ta ei avaldanud sama päeva õhtul hiljem üles ärganud E. O., et lõi E. O. magamise ajal M. N. rindkeresse noaga. Selles osas on tunnistaja E. O. (III, 11, 29-31) ja süüdistatava Gamlet Kulievi ütlused (III, 41, 45-50) kooskõlas. Tunnistaja E. O. ütlustega on tõendatud, et üles ärgates ütles talle Gamlet Kuliev ainult niipalju, et halb uudis on, et tualetti minnes nägi M. seal tualeti juures lamamas. Tunnistaja E. O. ütluste (III, 11, 29-31) kohaselt ei teadnud ta siis M. N. surma põhjust. E. O. ütlustest (III, 11, 29-31) nähtub, et Gamlet Kuliev ei öelnud talle M. N. surma põhjust. 11 Eeltoodust nähtub, et Gamlet Kuliev vajas aega M. N. surma põhjustamisest puhta nahaga pääsemistee väljamõtlemiseks. Gamlet Kulievi faktilisest käitumisest nähtub ka see, et tal polnud soovi ja tahtmist M. N. elu päästma hakata. Abi jättis Gamlet Kuliev M. N- kutsumata. Gamlet Kulievi faktilise käitumise foonil on usutav, et Gamlet Kuliev ei lasknud kella 17:30 paiku A. L. tuppa sisse selleks, et varjata M. N. surma ja enda osalust selle põhjustamises. Sellega on ka seletatav, miks M. N. rindkeresse löömiseks Gamlet Kulievi poolt kasutatud kööginuga oli visatud õue kõrge rohu sisse, kus seda oli raske palja silmaga näha ja üles leida. Noa asukoht korteri nr 5 uksest eemal ja vastassuunas Gamlet Kulievi korteri juurde viiva rajaga, viitab sellele, et Gamlet Kuliev ei soovinud, et nuga selle üles leidmise korral hakataks hiljem temaga seostama. Tõenäoliselt vajas Gamlet Kuliev siis veel aega selleks, et välja mõelda, kuidas välistada enda süüd M. N. surma põhjustamises. Muud põhjust Gamlet Kulievil endise hea seltskonnakaaslase A. L. tuppa sisse laskmata jätmiseks polnud. A. L. seltskonnas viibimise ajal temaga ju kellelgi tüli polnud ja A. L. lahkus seltskonnast, olles seltskonnakaaslastega sõbralikes suhetes. Kohtule antud ütlustes esitaski Gamlet Kuliev eluliselt ebausutava ja teiste tõenditega vastuolus oleva versiooni M. N. noaga rindkeresse löömise asjaolude kohta, avaldades, et soovis siis ennast päästa, et saaks hingata ja M. N. talle peale vajunud keha alt välja pääseda. Nuga M. N. surma põhjustamisega seonduv nuga leiti 07.06.2023.a sündmuskoha täiendava vaatluse käigus teenistuskoera abiga, kes markeeris XXX korter nr 5 lähedalt õuest heina seest noa (II, 26-27: fotod nr 1-3). 06.06.2023.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (II, 1-25) ja 07.06.2023.a sündmuskoha täiendavast vaatlusprotokollist (II, 26-33) nähtub, et nuga (pakend SKVT 1: II, 26) asus niitmata osas, kus roheline kasvav rohi on märgatavalt kõrgem ja lopsakam, kui asfaltkattega kergliiklustee äärega vahetult piirneval alal, kus asfaltteega piirnev taimestik on madalaks niidetud (II, 22, 26, 33: fotod). 06.06.2023.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (II, 1-25) ja 07.06.2023.a sündmuskoha täiendavast vaatlusprotokollist (II, 26-33) nähtub, et noa asukoht jäi korteri nr 5 välisukse lähedale ja Gamlet Kulievi kasutuses olevasse korterisse nr 2 sissepääsu võimaldavast uksest vastassuunas, s.o E. O. kasutuses olnud korterist nr 5 väljudes paremale poole mööda maja rohust äärt liikudes kergelt sisse tallatud raja äärde. E. O. kasutuses olnud korterist nr 5 väljudes saanuks Gamlet Kulievi kasutuses olevasse korterisse nr 2 minna, kui uksest väljudes minna vasakule ja kõndida mööda maja äärt kuni maja nurgani ja keerata sealt vasakule, kuhu maja külge jääb ka Gamlet Kulievi kasutuses olnud korterisse nr 2 sissepääsu võimaldav välisuks. 08.06.2023.a asitõendi vaatlusprotokolliga noa vaatluse kohta (II, 48-54) on tõendatud, et vaadeldi pakendis SKVT 1 asunud nuga, mis leiti 07.06.2023.a sündmuskoha täiendava vaatluse käigus teenistuskoera abiga. 08.06.2023.a asitõendi vaatlusprotokolli juurde kuuluvatelt fotodelt (II, 50-51) nähtub, et vaadeldud nuga jätab suure laua- ehk kööginoa mulje. 08.06.2023.a asitõendi vaatlusprotokolliga noa vaatluse kohta (II, 48-54) on tõendatud, et pakendis SKVT 1 asunud nuga oli selle vaatlusel alljärgnev:  verise määrdumisega  noa käepide pruunikat värvi ja jätab visuaalselt puidust materjali mulje  noa üldpikkus 305 mm 12   noa tera pikkus 200 mm noa tera laius 22-27 mm 08.06.2023.a asitõendi vaatlusprotokolliga noa vaatluse kohta (II, 48-54) on tõendatud, et pakendis SKVT 1 asunud noa teralt ja käepidemelt võeti TetraBase proovid, mis osutusid positiivseteks, s.t verega kokkupuutel värvusid siniseks (II, 49-50: foto nr 5). 08.06.2023.a asitõendi vaatlusprotokolliga noa vaatluse kohta (II, 48-54) on tõendatud, et pakendis SKVT 1 asunud noa teralt ja käepidemelt võeti DNA proovid:  noa tera paremalt küljelt verejäljelt – pakend SKTV 1.1  noa käepideme paremalt küljelt verejäljest – pakend SKTV 1.2  noa käepideme paremalt küljelt – pakend SKTV 1.3  noa tera vasakult poolt verejäljest - pakend SKTV 1.4  noa käepideme vasakult küljelt – pakend SKTV 1.5  noa käepideme pealt – pakend SKTV 1.6  noa käepideme alumiselt osalt – pakend SKTV 1.7 09.06.2023.a ekspertiisimääruse (II, 137-138) kohaselt tuleb DNA-ekspertiisiga kindlaks teha, kas sündmuskohalt leitud noal pakendis SKVT 1 leidub M. N., Gamlet Kulievi ja E. O. DNA-d. 09.06.2023.a ekspertiisimäärusega (II, 137-138) on tõendatud, et võrdlusproovideks võeti DNA proovid:  M. N. surnukehalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis Lõuna-Eesti Kohtuarstliku ekspertiisiosakonnas Tartus Ravila tn 19  Gamlet Kulievilt 09.06.2023 Tartu Vanglas  E. O. 07.06.2023 Viljandi politseijaoskonnas 22.06.2023.a ekspertiisiaktiga nr 23E-GE0540 DNA-ekspertiisi kohta (II, 74-79) on tõendatud, et ekspertiisiasutusse Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti edastati nii M. N., Gamlet Kulievilt ja E. O. võetud DNA-proovid kui ka sündmuskohalt leitud noalt pakendis SKVT 1 asunud noa teralt ja käepidemelt võetud DNA proovid pakendites:  SKTV 1.1  SKTV 1.2  SKTV 1.3  SKTV 1.4  SKTV 1.5  SKTV 1.6  SKTV 1.7 22.06.2023.a ekspertiisiaktiga nr 23E-GE0540 DNA-ekspertiisi kohta (II, 74-79, 137-138) on tõendatud:  E. O. DNA-d sündmuskohalt saadud noalt (pakend SKVT 1) võetud DNA proovides ei leitud (II, 75-76)  M. N. DNA-d sündmuskohalt saadud noalt (pakend SKVT 1) võetud DNA proovides leiti: - noa tera paremalt küljelt verejäljelt – pakend SKTV 1.1 (proov koodiga P230094) - noa käepideme paremalt küljelt verejäljest – pakend SKTV 1.2 (proov koodiga P230095) - noa tera vasakult poolt verejäljest - pakend SKTV 1.4 (proov koodiga P230096) 13  Gamlet Kulievi DNA-d sündmuskohalt saadud noalt (pakend SKVT 1) võetud DNA proovides leiti: - noa tera vasakult poolt verejäljest - pakend SKTV 1.4 (proov koodiga P230096)  noa käepidemelt võetud DNA-proovides SKTV 1.3, SKTV 1.5, SKTV 1.6, SKTV 1.7 DNA analüüsil saadud profiilid ei ole kasutatavad ekspertiisiülesande täitmiseks 22.06.2023.a ekspertiisiakti nr 23E-GE0540 (II, 74-79) kohaselt arvutati M. N. DNAprofiiliga kokkulangevuse andnud peamise DNA-profiili alusel (proovid koodidega P230094, P230095) tõepärasuhe, mille leidmiseks püstitati alternatiivsete hüpoteesida paar:  saadud peamine DNA-profiil pärineb M. N.  saadud peamine DNA-profiil pärineb ühelt tundmatult isikult Hüpoteeside tõepärasuhe saadi 10²⁰. See tähendab, et antud peamise DNA-profiili saamine on 10²⁰ korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb M. N., võrreldes sellega, et bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud ühelt tundmatult isikult (II, 76). 22.06.2023.a ekspertiisiaktist nr 23E-GE0540 (II, 74-79) nähtuv selle kohta, et E. O. DNA-d sündmuskohalt leitud noalt (pakend SKVT 1) võetud DNA proovides ei leitud (II, 75-76), on kooskõlas ülejäänud kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvaga selle kohta, et E. O. noaga M. N. ei löönud ja E. O. isik M. N. surma põhjustamisega ei seondu. 22.06.2023.a ekspertiisiaktist nr 23E-GE0540 (II, 74-79, 137-138) nähtuv selle kohta, et M. N. DNA-d sündmuskohalt leitud noalt (pakend SKVT 1) võetud DNA proovides leiti noa tera paremalt küljelt verejäljelt (pakend SKTV 1.1) ja noa käepideme paremalt küljelt verejäljest (pakend SKTV 1.2) tõendab, et 07.06.2023.a sündmuskoha täiendava vaatluse käigus teenistuskoera abiga leitud nuga (pakend SKVT 1) kasutati M. N. rindkeresse löömiseks. See on kooskõlas teiste tõenditega ja ülejäänud asjas kogutud tõenditega vastuollu ei satu. 26.06.2023.a ekspertiisimäärusega (II, 139) tehti eksperdile ülesandeks arvutada tõepärasuhe ekspertiisiakti nr 23E-GE0540 raames noa tera vasakult poolt verejäljest analüüsitud proovist - pakend SKTV 1.4 (proov koodiga P230096). 04.07.2023.a ekspertiisiaktiga nr 23E-GE0596 DNA-ekspertiisi kohta (II, 80-85) arvutati tõepärasuhe ekspertiisiakti nr 23E-GE0540 raames noa tera vasakult poolt verejäljest analüüsitud proovist - pakend SKTV 1.4 (proov koodiga P230096):
13. püstitati alternatiivsete hüpoteesida paar: - proovis P230096 leiduv bioloogiline materjal pärineb Gamlet Kulievilt ja ühelt tundmatult isikult - proovis P230096 leiduv bioloogiline materjal pärineb kahelt tundmatult isikult Hüpoteeside tõepärasuhe saadi 10²³. See tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 10²³ korda tõenäosem juhul, kui proovis P230096 leiduva bioloogilise materjali allikaks on Gamlet Kuliev ja üks tundmatu isik, kui bioloogilise materjali allikaks on kaks juhuslikult valitud tundmatut isikut (II, 81).
14. püstitati alternatiivsete hüpoteesida paar: - proovis P230096 leiduv bioloogiline materjal pärineb M. N. ja ühelt tundmatult isikult - proovis P230096 leiduv bioloogiline materjal pärineb kahelt tundmatult isikult Hüpoteeside tõepärasuhe saadi 10¹⁸. See tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 10¹⁸ korda tõenäosem juhul, kui proovis P230096 leiduva bioloogilise materjali 14 allikaks on M. N. ja üks tundmatu isik, võrreldes sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kaks juhuslikult valitud tundmatut isikut (II, 81). Eeltoodud ekspertiisiaktides kajastatu DNA-ekspertiiside kohta välistab võimaluse, et E. O. põhjustas M. N. noaga (pakend SKVT 1) kolm rindkerehaava ja ühtlasi kinnitab, et kolm torke-lõikehaava sündmuskohalt leitud noaga (pakend SKVT 1) põhjustas M. N. just süüdistatav Gamlet Kuliev. Selles osas on DNA ekspertiisiaktidest nähtuv kooskõlas teiste tõenditega ja vastuolud puuduvad. Ka tunnistajate A. L. (III, 12, 32-34) ja E. O. (III, 11, 29-31) ning süüdistatava Gamlet Kulievi ütlustest (III, 41, 45-50) nähtub kogumis, et just Gamlet Kuliev tekitas M. N. 3 torkelõikehaava ajal kui E. O. magas diivanil, seltskonnast oli lahkunud A. L. ning Viljandis XXX asuvas majas E. O. kasutuses olevas korteris nr 5 olid elutoas 3 inimest – M. N., Gamlet Kuliev ja E. O., neist magas E. O. ja kindlasti oli ärkvel Gamlet Kuliev. M. N. kohta puuduvad usaldusväärsed andmed selles osas, kas ta oli ärkvel, tukkumas ja aeg-ajalt ärkvel või hoopiski magas. Ka 30.08.2023.a ekspertiisiaktis nr 23E-AOS0059/TRT185 surnu kohtuarstliku ekspertiisi kohta (II, 35-47) on ekspert asunud seisukohale, et M. N. surnukehal esinevad torkelõikehaavad võivad olla tekitatud ekspertiisiks esitatud ja käesolevas kriminaalasjas asitõendiks oleva noaga (II, 41). Ekspertiisiaktis nr 23E-AOS0059/TRT185 on selle
15. lehel (II, 39) kajastatud, et ekspertiisiks esitatud nuga asus paberümbrikus markeeringuga „Kriminaalasi nr
16. Nr SKTV 1“. Ekspert kirjeldas ekspertiisiasutusse esitatud nuga järgmiselt:  pruuni värvi puidust käepidemega nuga  pruunist puidumaterjalist käepidemega ja hallist metallist teraga  noa kogupikkus ⁓ 33 cm  tera pikkus ⁓ 20 cm  tera maksimaalne laius 2,7 cm  tera maksimaalne paksus 0,1 cm  tera teritus ühepoolne, tipp veidi ümardunud  noatera aheneb kaugmises kolmandikus tipu suunas  noateral määrdumus pruunika aine ja üksikute pruunikate õhukeste tahke aine tükkidega Ekspertiisaktis kajastatud noa (pakend SKVT 1) kirjeldus kattub 08.06.2023.a asitõendi vaatlusprotokollis (II, 48-54) vaadeldud noa (pakend SKVT 1) kirjeldusega. Seetõttu pole kahtlust selles, et ekspertiisiasutusse esitati just sündmuskohalt 07.06.2023.a täiendava vaatluse käigus korteri nr 5 lähedalt rohu seest leitud nuga. Asitõendiks oleva noa päritolu ja kuuluvuse kohta hinnangu andmiseks on vajalik teada nii
17. kui ka
18. juunil 2023 toimunut. Nii tunnistaja A. L. (III, 12, 32-34) kui ka E. O. (III, 11, 29-31) ning süüdistatava Gamlet Kulievi ütluste (III, 41, 45-50) kohaselt hakkasid nad koos M. N. alkoholi tarbima juba
19. juunil 2023, s.o esmaspäeval, kui oli pensionipäev ja jätkasid alkoholitarbimist 06.06.2023.a, 06.06.2023 hommikupoolikul käisid A. L., E. O. ja M. N. ka Viljandis linnas ja 06.06.2023.a pärast linnas käiku jätkati ühiselt neljakesi alkoholi tarbimist Viljandis XXX asuvas majas E. O. kasutuses olevas korteris nr
20. Ütlused on kooskõlas selles osas, et vähemasti esialgu alkoholi jagus ja viina oli palju. Tunnistaja A. L. on maininud, et alkoholi oli 3-4 pudelit viina. Tunnistaja E. O. sõnul oli alkoholi palju, ei lugenud seda kokku. Süüdistatava Gamlet Kulievi ütluste (III, 41, 45-50) kohaselt oli sellel peol viina 4-5 pudelit, pooleliitrised. 15 Eeltooduga selle kohta, et pidu pidaval 4-liikmelisel seltskonnal oli ohtralt alkoholi ja seda tarbiti ohtralt, on kooskõlas ka tunnistaja N. B. ütlused selle kohta, et 06.06.
21. hommikupoolikul oli 3-liikmelisel seltskonnal, kus olid ka talle tuttavad M. N. ja E. O., juures teravad viinalõhnad ning M. N. nägi väga väsinud välja ja kippus magama jääma. Neil eelkajastatud asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et alkoholitarbimisega alustas 4-liikmeline seltskond, kuhu kuulusid E. O., A. L., M. N. ja Gamlet Kuliev, juba
22. juunil 2023 ja alkoholitarbimisega jätkati
23. juunil 2023.a. Nii tunnistaja A. L. (III, 12, 32-34) kui ka E. O. (III, 11, 29-31) ning süüdistatava Gamlet Kulievi ütlustega (III, 41, 45-50) on kogumis tõendatud, et nuga, millega Gamlet Kuliev lõi M. N. rindkeresse, kuulus Gamlet Kulievile ja pärines tema majapidamisest ning oli E. O. korteris nr 5 episoodiliselt ja seda seoses ühise peo pidamisega
24. ja
25. juunil 2023.a. Süüdistatava Gamlet Kulievi ütlustest (III, 41, 45-50) nähtub, et ta pole küll otsesõnu öelnud, et tegemist on talle kuuluva lauanoaga, kuid samas on Gamlet Kuliev kinnitanud, et kasutas seda puidust käepidemega pikka nuga söögitegemiseks ja tema pole seda nuga, mis tal oli, rohu sisse ära visanud (III, 48). Nendest süüdistatava Gamlet Kulievi ütlustest (III, 48) nähtub, et ta pidas seda puidust käepidemega nuga, mis leiti õuest rohu seest, enda omaks ja tavaliselt kasutas ta seda pikka nuga söögi tegemiseks. Asjas pole tõendeid, millistele tuginedes saaks väita, et asitõendiks olev puidust käepidemega lauanuga saanuks kuuluda kellelegi teisele peale Gamlet Kulievi. Tunnistaja A. L. ütlustega (III, 12, 32-34) on tõendatud, et tema nägi puidust peaga lauanuga ehk kööginuga eelmisel päeval, s.o 05.06.2023, kui lõikas sellega süüa ja kui oli söögi selle noaga ära lõiganud, pani noa diivanilaua alla ja pärast seda pole seda nuga rohkem näinud (III, 33-34). Kuna A. L. tarbis koos teistega alkoholi samas kohas ka 06.06.2023, siis tõendavad A. L. ütlused seda, et A. L. 06.06.2023.a korteris nr 5 viibimise ajal sama puidust käepidemega nuga enam E. O. elukohas korteris nr 5 polnud. Kuna A. L. lahkus seltskonnast 06.06.2023.a orienteeruvalt kella 14:30-15 paiku, siis A. L.
26. juunil 2023.a korteris nr 5 viibimise ajal, s.o kuni orienteeruvalt kella 14:30-15:00-ni seda lauanuga korteris nr 5 polnudki. A. L. ütlustega on kooskõlas tunnistaja E. O. ütlused (III, 12, 32-34) selle kohta, et viina kõrvale oli neil liha, vorsti ja mahla, köögis lõikelaual lõikasid toidukraami, mis pandi taldrikutele ja viisid selle tuppa laua peale, toas laual tal kööginuga polnud (III, ). Tunnistaja E. O. ütlustega on tõendatud, et tavaliselt on tal laua peal 1 või 2 väikest nuga, mis on kokkukäivad noad ja seda juhuks kui näiteks vorstist on vaja lõigata väiksemat juppi, aga kööginuga ei olnud (III, 31). Eeltoodud tunnistajate A. L. ja E. O. ütlustega on kooskõlas 06.06.2023.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (II, 1-25) nähtuv selle kohta, et E. O. elukohas korteris nr 5 elutoas diivanilaua alumisel plaadil on näha kahte kokkukäivat nuga – neist üks taskunuga ja teine vutlarisse käiv vaibanuga (II, 16-17: fotod nr 27-29). 06.06.2023.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (II, 1-25) ei nähtu korteris nr 5 peale nende kahe kokkukäiva noa teisi nuge, fikseeritud neid pole ja fotodele neid jäänud pole. Tunnistajate A. L. (III, 12, 32-34) ja E. O. ütlustega (III, 11, 29-31) ning 06.06.2023.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga (II, 1-25) on tõendatud, et 06.06.2023.a enne kella 14:3015, s.o kuni A. L. lahkumiseni ja E. O. magama jäämiseni ei olnud puidust käepidemega lauanuga korteris nr 5, seejuures polnud seda nuga kindlasti elutoas. Kuna 06.06.2023.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (II, 1-25) nähtuvalt koosneb korter nr 5 köögist ja elutoast ning elutuppa pääseb välisuksest sisenedes ainult köögi kaudu, siis pikk lauanuga poleks saanud seal 2 päeva viina võtnud A. L. jääda 06.06.2023.a märkamata. Tunnistaja E. O. ütlustega (III, 11, 29-31) on tõendatud, et Gamlet Kuliev jõi vähem ja jõudis vahepeal isegi ühel või paaril korral magamas käia, magas natuke ja siis jälle tuli teistega koos 16 istuma. Süüdistatava Gamlet Kulievi ütlustest (III, 41, 45-50) nähtub, et viinavõtmise vahepeal ta magas ja üles ärkamise järgselt ta seltskonnas asitõendiks olevat nuga ei näinud (III, 49). See haakub eeltoodud tunnistajate A. L. ja E. O. ütlustest ning 06.06.2023.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (II, 1-25) nähtuvaga selle kohta, et 06.06.2023.a enam seda puidust käepidemega nuga, mida kasutati 05.06.2023.a toidukraami lõikamiseks, korteris nr 5 esialgu polnud. M. N. kohta ei ole usaldusväärseid andmeid, et tema oleks vahepeal korterist nr 5 ära käinud enda kodus magamas. Tunnistajate ütlustest seda ei nähtu. Eeltoodust nähtub, et vahepeal kodus korteris nr 2 magamas käinud Gamlet Kuliev võttis E. O. poolt lahkudes talle kuuluva puidust käepidemega noa endaga kaasa ja 06.06.2023.a seltskonda korterisse nr 5 tagasi tulles ta esialgu enda puidust käepidemega lauanuga enam kaasa ei võtnud. Sellega on seletatav, miks 06.06.2023.a tunnistajad E. O. ja A. L. nuga enam korteris nr 5 ei näinud. Tunnistaja E. O. ütlustega (III, 11, 29-31) on tõendatud, et Gamlet Kulieviga olid tal naabrimehe suhted ja suurema osa ajast viibis Gamlet Kuliev pigem tema korteris kui enda korteris. Taolistel asjaoludel on usutav, et Gamlet Kuliev teadis E. O. majapidamist ja seda, millised noad seal on ning ühiseks peo pidamiseks võttiski Gamlet Kuliev 05.06.2023.a E. O. poole enda kodust kaasa puidust käepidemega pika lauanoa, mille võttis peo pidamise kohast koju magama tulles endaga kaasa ning uuesti 06.06.2023.a E. O. elukohta korterisse nr 5 minnes ta esialgu E. O. poole enam enda puidust käepidemega kööginuga kaasa ei võtnud. M. N. noaga rindkeresse löömise motiiv Nii tunnistaja A. L. (III, 12, 32-34) kui ka E. O. (III, 11, 29-31) ning süüdistatava Gamlet Kulievi ütlustega (III, 41, 45-50) on kogumis tõendatud, et kuni A. L. 06.06.2023.a seltskonnast kella 14:30-15 paiku lahkumiseni 4-liikmelises peoseltskonnas lahkhelisid ja tülisid polnud ning omavahel valitsesid sõbralikud suhted. Tunnistajad A. L. ja E. O. ei ole kordagi enda ütlustes avaldanud, et alkoholi oleks puudu tulnud või seda mingil hetkel neile enam ei jätkunud. Samas sündmuste lõpuosas E. O. magas ja alkoholi otsalõppemine ei saanud talle ka probleemiks olla. A. L. sündmuste lõpuosas kohal polnud, kuna lahkus seltskonnast 06.06.2023.a kella 14:30-15 paiku. Ka A. L. ei saanud alkoholi vähesus või selle otsalõppemine seetõttu probleemiks olla. Süüdistatava Gamlet Kulievi ütluste (III, 41, 45-50) kohaselt lõppes ühel hetkel alkohol otsa ja seda tuli juurde tellida, mida Gamlet Kulievi ütluste kohaselt ka tehti ja alkoholi saabus juurde 2 pudelit. Sellele, et alkoholi telliti juurde, viitab kaudselt tunnistaja H. M.´a ütlustest (III, 10, 27-29) nähtuv selle kohta, et patrullpolitseinike sündmuskohale saabumise ajal tarvitasid kaks üürnikku ühe üürniku korteris diivanil alkoholi ja suhtlesid omavahel vene keeles. Kuna kolmest üürnikust oli üks ehk M. N. selleks ajaks surnud, siis olid üürnikeks, kes tarvitasid nurgadiivanil korteris nr 5 alkoholi, E. O. ja Gamlet Kuliev. E. O. emakeeleks on vene keel. Ka Gamlet Kuliev, kelle emakeeleks on XXX, valdab vabalt vene keelt. Sellega on ka seletatav, miks 2 üürnikku E. O. ja Gamlet Kuliev alkoholi tarbides suhtlesid omavahel vene keeles. Süüdistatava Gamlet Kulievi ebajärjekindlatest ütlustest (III, 41, 45-50) alkoholi otsalõppemise ja selle juurde tellimise asjaolude kohta nähtub, et üheks põhjuseks, miks Gamlet Kuliev lõi M. N. noaga, võis olla alkoholi otsalõppemine, millest tõusetusid lahkhelid. Selleks ajaks oli A. L. juba korterist nr 5 lahkunud ja E. O. magama jäänud. Süüdistatav Gamlet Kuliev annab viina osas vastuolulisi ütlusi (III, 41, 45-50). Esmalt väitis 17 Gamlet Kuliev, et viin sai otsa siis, kui A. L. oli ära linna sõitnud ja E. O. magas (III, 46). Seejärel avaldas Gamlet Kuliev, et jõid M. N. viina lõpuni, viina ei olnud ja tellisid seda juurde (III, 46). Siis avaldas Gamlet Kuliev, et juurde tellisid kaks pudelit, aga lahti seda ei teinud (III, 46), kuna natuke oli järgi jäänud, võtsid alkoholi juurde hommikuks (III, 46). Seejärel läkski süüdistatava Gamlet Kulievi ütluste kohaselt neil M. N. maadluseks, mille käigus ta lõi M. N. noaga selleks, et ennast M. N. keha alt välja päästa. Nendes süüdistatav Gamlet Kulievi ütlustes on vastuolu selles osas, et esialgu oli viin otsa lõppenud ja tellisid seda siis juurde, aga mõne aja pärast ütlusi andes polnud Gamlet Kulievi ütluste kohaselt viin siiski otsa lõppenud, natuke oli alles jäänud ja seda juurde tellitud kahte alkoholipudelit nad lahti ei teinudki, jätsid selle hommikuks. Eeltoodust nähtub ka see, et just viina otsalõppemise paiku läks Gamlet Kulievi ütluste kohaselt neil M. N. maadluseks. Sellele, et lahkarvamused M. N. võisid tõusetuda alkoholi pinnalt, viitab kaudselt ka E. O. ütlustest nähtuv selle kohta, et Gamlet Kuliev jõi vähem, jõudis vahepeal isegi ühel või paaril korral magamas käia, magas natuke ja siis jälle tuli teistega istuma (III, 31). Nende E. O. ütlustega on kooskõlas süüdistatava Gamlet Kulievi ütlused selle kohta, et 05.06.2023.a alanud ja 06.06.2023.a jätkunud alkoholitarbimise käigus ta vahepeal magas. Süüdistatava Gamlet Kulievi ütluste kohaselt jõi ta ennast täis alles pärast M. N. noaga löömist (III, 49). Sellega on kooskõlas 07.06.2023.a joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist (II, 92) nähtuv selle kohta, et ehkki Gamlet Kuliev keeldus indikaatorvahendisse puhumisest, olid tal alkoholjoobeseisundile viitavad tunnused: silmade punetus, väga aeglane reaktsioonikiirus, kiire ja segane kõne, aja-, isiku- ja kohatajus esines häireid, koordinatsioon väga häiritud, kuid oli teadvusel ja mäletas viimase 24 tunni sündmusi, käitumiselt oli rahutu, ärritunud, omamehelik ja ründav. 4-liikmelisest peoseltskonnast oli Gamlet Kuliev kõige väiksem, lühem ja kõhetum ning M. N. väljanägemiselt toimikus olevate fotode (II, 9, 144-146, 148) järgi kõige suurem. Kohus nägi kohtuistungil ka tunnistajaid E. O. ja A. L., kes olid pigem saleda joonega väljanägemisega, kuid Gamlet Kulievist pikemad ja kogukamad ning M. N. väljanägemiselt kindlasti palju väiksemad. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktiga tõendatud, et M. N. kaal oli 116,1 kg ja pikkus 177 cm, tema verest leiti etanooli 3,26 mg/g kohta (II, 39). Joobeastmete kohta on kõige üldisemas plaanis teada, et alkoholi kontsentratsioon veres üle 5 promilli on surmav ning alkoholi kontsentratsioon veres 3 kuni 5 promilli on üliraske joove, mis võib lõppeda surmaga. On üldteada, et suurema ja kogukama kehalise väljanägemisega inimesel kulub alkoholi joobeseisundi saavutamiseks üldjuhul rohkem ja kehaliselt väiksema väljanägemisega inimesel vähem. Sellel foonil oli alust pidada M. N. üheks kõige enam seltskonnas alkoholi tarbinud isikuks, millele viitab ka tema verest leitud etanoolisisaldus 3,26 mg/g kohta (II, 39). Taolistel asjaoludel võis saada just alkoholi otsalõppemine üheks põhjuseks, mis viis selleni, et Gamlet Kuliev võttis seltskonnakaalase suhtes tarvitamisele enda kööginoa. Kaudselt viitavad sellele ka süüdistatava Gamlet Kulievi ebajärjekindlad ja vastuolulised ütlused küll alkoholi otsalõppemise, aga siis selle juurde tellimise ning juurde tellitud alkoholi tarbimata jätmise ja siis ikkagi eelnevalt otsa lõppenud alkoholi edasi tarbimise kohta. Gamlet Kulievi versioon M. N. noaga löömise asjaolude kohta Kriminaalasjas pole kahtlust selles, et noaga 3 torke-lõikehaava tekitas M. N. just süüdistatav Gamlet Kuliev. Selles osas on tõendid kooskõlas ja vastuolud puuduvad. 18 Gamlet Kuliev tekitas M. N. 3 torke-lõikehaava ajal kui E. O. magas, seltskonnast oli lahkunud A. L. ning Viljandis XXX asuvas majas E.O. kasutuses olevas korteris nr 5 olid elutoas 3 inimest – neist E. O. magas, kindlasti oli ärkvel Gamlet Kuliev ja M. N. kohta puuduvad usaldusväärsed andmed selles osas, kas ta oli ärkvel, tukkumas ja aeg-ajalt ärkvel või hoopiski magas. Kuna M. N. on surnud, siis on selles osas, kas torke-lõikehaavade põhjustamise ajal oli M. N. ärkvel või hoopiski tukkumas või magamas, asjas ainukeseks tõendiks süüdistatava ütlused. Süüdistatava ütluste usaldusväärsuses, nagu eelnevalt juba kajastatud (lk 6-7: käesolevas kohtuotsuses), on kohtul aga alust kahelda. Aluse kahelda süüdistatava ütluste usaldusväärsuses annab ka asjaolu, et Gamlet Kuliev hakkas M. N. noaga löömist pärast selle toimumist esialgu varajama. Gamlet Kuliev faktilisest käitumisest nähtub, et esialgu püüdis Gamlet Kuliev kuriteo jälgi varjata, peites kuriteo toimepanemise vahendiks kasutatud pika kööginoa õue kasvava rohu sisse, sest koju ei saanud seda ju tagasi viia, kuna oli reaalne oht, et see võidakse sealt üles leida. Ainukesena motiiv noa rohu sisse ära peitmiseks, kus seda polnud näha, oli Gamlet Kulievil, kes lõi sellega M. N. ja kes püüdis enda osalust M. N. surma põhjustamises esialgu varjata. Gamlet Kuliev oli ka see, kes pikka aega teadis elus olevatest ainukesena, et M. N. on noaga löödud, kuid sellele vaatamata ta M. N. kiirabi ei kutsunud ja juhtunust kedagi ei teavitanud. Kuriteo toimepanemist püüdis Gamlet Kuliev esialgu varjata ka sellega, et ei andnud juhtunust teada Häirekeskusele ja ei kutsunud M. N. kiirabi. Gamlet Kuliev varjas kuriteo toimepanemist ka sellega, et ei lasknud kella 17:30 paiku tagasi Viljandis XXX korteri nr 5 juurde tulnud A. L. korterisse nr 5 enam sisse. Lasknuks Gamlet Kuliev A. L. tuppa sisse, tõusetunuks ju kohe küsimus, kus on M. N. ja ka käimla juures käies oleks saanud M. N. surm kohe teatavaks. Alles hiljem, kui E. O. üles ärkas, avaldas Gamlet Kuliev E. O. viimase ütlustest (III, 11, 2931) nähtuvalt ainult niipalju, et on halb uudis, M. lamab tualeti juures. Ka siis ei avaldanud Gamlet Kuliev, et just tema oli see isik, kes oli M. N. noaga löönud. Sellest nähtub, et ka E. O. suheldes varjas Gamlet Kuliev seda, et just tema oli M. N. noaga löönud. Kohtu hinnangul nähtub Gamlet Kulievi faktilisest käitumisest, et ta püüdis juba enne M. N. surma ilmsiks tulekut enda osalust teise inimese surma põhjustamisest välja jätta. Ka kohtus Gamlet Kulievi avaldatu, nii süüdistatavana ütlusi andes kui ka viimases sõnas öeldu, viitab selgelt sellele, et M. N. surma noaga põhjustamises süüdistab Gamlet Kuliev M. N., kelle vastu enda kaitseks tal tuli nuga appi võtta. Süüdistatava Gamlet Kulievi ütluste (III, 41, 4550) ja viimases sõnas avaldatu kohaselt hakkasid nad kannatanu M. N. jõudu katsuma, maadlema, mille käigus jäi ta kušetil selili lamades M. N. keha alla selliselt, et M. N. kõht oli tal vastu nägu ja ta ei saanud hingata, hakkas lämbuma, haaras laualt esimese kätte juhtuva eseme, milleks oli nuga, ja lõi sellega M. N. paremale poole rindkeresse üle tema kere. Süüdistatava Gamlet Kulievi ütluste (III, 41, 45-50) kohaselt on ta paremakäeline, pärast seda jõukatsumist nad M. N. tõusid, vabandasid teineteise ees, natuke istusid, võtsid pitsikese viina, M. N. arsti kutsumist ei tahtnud, võtsid viina lõpuni, kaks pudelit jäi alles, M. N. läks koju magama, läks juba pimedaks, ilm oli vihmane, pilved taevas, oli kas 11 või 12 ja jäi ka ise magama, üles ärkas pärast ööd hommikul, kui Ž. ehk E. O. oli juba ärkvel, tegid siis ühe viina lahti, võtsid peaparandust, läks tualetti ja leidis sealt juurest M. N. lamamas, silmad lahti, tagasi tulles rääkis sellest E. O., kes läks vaatama, siis tuli peremees ja peremees kutsus politsei. 30.08.2023.a ekspertiisiakt nr 23E-AOS0059/TRT185 surnu kohtuarstliku ekspertiisi kohta (II, 35-47) välistab süüdistatava Gamlet Kulievi ütluste usaldusväärsuse selles osas, nagu saanuks Gamlet Kuliev põhjustada M. N. torkelõikehaavad ajal kui M. N. oli tal enda kõhuga vastu nägu. 30.08.2023.a ekspertiisiaktiga nr 23E-AOS0059/TRT185 surnu kohtuarstliku ekspertiisi kohta (II, 35-47) on tõendatud, et M. N. surma põhjuseks oli vahelihast ja maksa vigastav kehatüve torke-lõikehaav paremal pool ülakõhul, mille tüsistusena tekkisid äge verekaotus 19 sisemisest verejooksust ning kopsu- ja peaaju turse (II, 41; haav nr 2: II, 43-44). Peale selle surmava vigastuse esinesid M. N. surnukehal veel kaks torke-lõikehaava:  kaenlapiirkonna nahaalusesse rasvkoesse tungiv torke-lõikehaav nahaaluse verevalumiga paremal pool rindkere eespinnal (haav nr 1: II, 43-44)  nahaaluse rasvkoeni ulatuv pindmine torke-lõikehaav nahaaluse verevalumiga paremal pool keskkõhul (haav nr 3: II, 43-44) M. N. surma põhjustanud haava nr 2 suund oli ekspertiisiakti kohaselt eest taha ja veidi ülevalt alla põikisuunaline (II, 37). 30.08.2023.a ekspertiisiaktiga nr 23E-AOS0059/TRT185 surnu kohtuarstliku ekspertiisi kohta (II, 35-47) on tõendatud, et kõik kolm torkelõikehaava asusid rindkeres paremal pool, neist surma põhjustanud haav ülakõhul, kahe teise haava vahel. Kohtusaalis nähtud süüdistatav Gamlet Kuliev on lühikest kasvu ja väga kõhetu ning jätab väljanägemiselt väga väikese inimese mulje. M. N. on sellele täielik vastand. 30.08.2023.a ekspertiisiakti nr 23E-AOS0059/TRT185 kohaselt on M. N. pikkus 177 cm ja kaal 116,1 kg (II, 35-47). Toimikus olevate fotode põhjal on M. N. pikk ja kogukas ning suure kõhuga mees ning jätab suure inimese mulje (fotod: II, 9-10, 43-44, 118, 144-146, 148). Taolises süüdistatava kirjeldatud situatsioonis oleks loogilisem surma põhjustanud haava nr 2 suund alt üles, mitte ülevalt alla, nagu on tuvastatud ekspertiisiaktiga (II, 37). Senistel asjaoludel kasutas Gamlet Kuliev tema enda väitel kannatanu löömiseks parema käega diivanilaualt saadud nuga ja paremakäelisena ta kannatanut ka selle noaga lõi, et kannatanu kere alt väidetavalt välja saada, kuid kannatanut pidi süüdistatav enda parema käega lööma üle tema peal lamava kannatanu, s.o kannatanule paremale poole ettepoole, rindkeresse, ülakõhu piirkonda, s.o samale poole, kus asus Gamlet Kulievil tema enda vasak käsi. Süüdistatava Gamlet Kulievi versioon selle kohta, et ta enda paremas käes olnud noaga lõi üle M. N. tema peal oleva keha viimasele paremale poole rindkeresse ülevalt alla suunas kööginoaga surma põhjustanud haava nr 2 ülakõhu piirkonda, pole veenev olukorras, kus M. N. keha on kõhu piirkonnast väga suur ja kogukas (fotod: II, 9-10, 43-44, 118, 144-146, 148). Kuna süüdistatava väitel oli M. N. kõht vastu tema nägu, siis pidi kannatanu ülakeha, sealhulgas ka rindkere, olema süüdistatava näost ja tema õlapiirkonnast tunduvalt üleval pool ning selleks, et süüdistatav saanuks tekitada kannatanule paremale poole rindkeresse ülakõhu piirkonda ülevalt alla suunas surma põhjustanud haava nr 2, pidanuks Gamlet Kulievi parem käsi olema ligi kaks korda pikem. Kohus on seisukohal, et kuna kannatanul ei asunud torkelõikehaavad vasakul pool rindkerel, vaid paremal pool rindkerel, siis ei ole kohtule süüdistatava väited kannatanule noaga löömise asjaolude kohta usutavad. Süüdistatava Gamlet Kulievi väited kannatanule noaga löömise asjaolude kohta pole usutavad ka seetõttu, et M. N. põhjustatud kolmest torke-lõikehaavast hakanud verejooksust pidanuksid Gamlet Kulievil seljas olnud riided saama M. N. verega määrdunuks, kuid M. N. verd Gamlet Kulievi riietel kuskil DNA-ekspertiisiga ei tuvastatud (II, 86-91, 140-141). Gravitatsioonijõust lähtudes pidanuksid haavadest jooksma hakanud veri määrima ära mitte ainult kannatanu riided, M. N. seljas olnud T-särgi, vaid ka kannatanu all väidetavalt asunud Gamlet Kulievi riided. Seda aga ei juhtunud. 20.06.2023.a asitõendi vaatlusprotokolliga bussi turvakaamerate videosalvestuste vaatluse kohta (II, 114-120) on tõendatud, et 06.06.2023.a ajavahemikus kell 10:55-11:43 olid M. N. selja puhtad riided ja määrdumist tema riietel polnud. Patrullpolitseiniku H. M. 06.06.2023.a õhtul M. N. surnukehast tehtud fotodelt on näha, et M. N. selja olnud T-särk ja teksapüksid on tugevalt määrdunud, eeldatavalt veretaolise ainega (II, 144-146, 148). 21.06.2023.a asitõendi vaatlusprotokolliga M. N. surnukehalt 06.06.2023.a kiirabi poolt seljast lahti 20 lõigatud T-särgi ja lühikeste teksapükste ning pükste taskust leitud esemete vaatluse kohta (II, 55-67) on tõendatud, et T-särk oli eest tugevalt veretaolise ainega määrdunud, suuremas osas on T-särk eest verega kaetud; teksapükstel on täheldatav verega määrdumust samuti eest, aga erinevatest kohtadest ning verd on pükstel oluliselt vähemalt määral kui T-särgil. 07.06.2023.a isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (II, 93-96) on tõendatud, et Gamlet Kuliev peeti KarS § 113 lg 1 järgi kahtlustatavana kinni 06.06.2023 kell 23.50 Viljandi linnas XXX ja tal olid siis seljas musta värvi teksapüksid, lukuga dressipluus, kollased villased sokid, triibuline pikeesärk, tumedad kroksid ja nähtavaid tervisekahjustusi Gamlet Kulievil polnud (II, 94). 18.07.2023.a asitõendi vaatlusprotokolliga Gamlet Kulievil kahtlustatavana kinnipidamisel seljas olnud riiete ja jalatsite vaatluse kohta (II, 68-73) on tõendatud, et kapuutsiga dressipluusi vasaku varruka ülaosas ja dressipluusi tagumise külje allosas soonikäärel on näha veresarnast määrdumist ja nendest kohtadest võeti DNA-proovid. Musta värvi teksapükstel ja T-särgil ning sokkidel ja jalatsitel veretaolist määrdumist pole näha (II, 68-73). 07.06.2023.a sündmuskoha täiendava vaatlusprotokolliga (II, 26-33) on tõendatud, et Viljandis XXX kaevu juures asuvate puude alt leiti sinine ämber, milles vee sees teksariidest püksid (pakend SKTV 2), millistel veretaolised plekid. Süüdistatava Gamlet Kulievi ütluste (III, 41, 45-50) kohaselt on need tema tööpüksid, millised ta soovis puhtaks pesta. 19.07.2023.a ekspertiisimäärusega (II, 140-141) on tõendatud, et neilt 07.06.2023.a leitud teksapükstelt (pakend SKTV 2) võeti DNA-proovid (pakendid 1-7), millised määrati saata koos Gamlet Kulievil 06.06.2023.a tema kahtlustatavana kinnipidamisel seljas olnud dressipluusilt võetud DNA-proovidega (pakendid 1-1 ja 1-2) DNA-ekspertiisi. 25.08.2023.a ekspertiisiaktiga nr 23E-GE0667 DNA-ekspertiisi kohta (II, 86-91) on tõendatud, et Gamlet Kulievi DNA-d leiti 07.06.2023.a ämbrist kaasa võetud pükstelt (pakend SKTV 2):  vasaku jala reie piirkonnast, pükste siseküljest verejäljest võetud proovist (II, 87)  jalgevahe õmbluste ristumiskohast võetud proovist (II, 87) 25.08.2023.a ekspertiisiaktiga nr 23E-GE0667 DNA-ekspertiisi kohta (II, 86-91) on tõendatud, et M. N. DNA-d Gamlet Kulievi riietelt võetud DNA-proovidest ei leitud. Asjaolu, et Gamlet Kulievi riided jäid M. N. verest puhtaks, vähemasti DNA-ekspertiisiga M. N. verd Gamlet Kulievi riietel ei tuvastatud, viitab sellele, et süüdistatava versioon kannatanu tema peal asumise kohta ajal, kui ta kannatanut noaga lõi, ei vasta tõele. 06.06.2023.a sündmuskoha vaatlusprotokollis (II, 1-25) kajastatud verejälgedest nähtub pigem, et kannatanu M. N. võis paremale poole rindkeresse torke-lõikehaavad saada kušetil selle otsa pool istudes ja vastu kušeti seljatuge nõjatudes, misjärel pärast noahaavade saamist pööras ta ennast kušeti otsa istuma, kus ta viibis toas kõige pikemalt, kuna seal on kõige rohkem verd näha nii kušetil, selle alla jäänud kollasel pallil kui ka loomatoidukausis (II, 1621). Edasise kohta nähtub 06.06.2023.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (II, 1-25) verejälgede järgi, et elutoast suundus M. N. köögi kaudu välisukse juurde ja lahkus sealt, suundudes välisuksest paremale, kuhu jääb ka välikäimla paremale ümber maja nurga hoovi poole suundudes. 06.06.2023.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (II, 1-25) nähtub köögipõrandal vere tilkumisplekke (II, 13-14) ja välisukse sisemisel lingil on verega määrdumist (II, 11). Kriminaalasjas pole kuskilt näha, et kannatanu M. N. oleks ennast teda noaga rünnanud inimese eest kaitsnud. Enesekaitsele viitavaid vigastusi M. N. ei leitud. 30.08.2023.a ekspertiisiaktiga nr 23E-AOS0059/TRT185 surnu kohtuarstliku ekspertiisi kohta (II, 35-47) on tõendatud, et M. N. surnukehal ei esine noahoopide pareerimisele iseloomulikke vigastusi 21 (II, 41). Taolistel asjaoludel pole välistatud võimalus, et M. N. sai noahoobid ajal kui ta suurest alkoholitarbimisest oli ära väsinud ja jäänud tukkuma. Süüdistatava Gamlet Kulievi väitel oli M. N. talle noaga Gamlet Kulievi poolt 3-e torkelõikehaava põhjustamise ajal täiesti ärkvel ja kontaktne. Kõrvutades süüdistatava ütlusi teiste tõenditega, ilmneb, et M. N. torke-lõikehaavade tekitamisega seonduvad sündmused ei pruukinud aga kulgeda nii nagu neid kirjeldab süüdistatav Gamlet Kuliev. Teistest tõenditest ilmneb viiteid sellele, et M. N. võis ajal, kui talle kehavigastused põhjustati, olla ohtrast alkoholitarbimisest tukkumas, vahepeal unes ja vahepeal pooleldi ärkvel, kuna see oli talle alkoholijoobes viibimise ajal omane käitumine. Rahade saabumise päeval, see esmaspäeval 05.06.2023.a, kui oli pensionipäev, hakati Viljandis XXX majas seltskonnaga, kus olid E. O., M. N., Gamlet Kuliev ja A. L., alkoholi tarbima ja sellega jätkati ka järgmisel päeval, 06.06.2023.a, kui hommikupoolikul oli linnas ära käidud. Alkoholi oli palju ja seda ka tarbiti palju. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktiga tõendatud, et M. N. verest leiti etanooli 3,26 mg/g kohta (II, 39). Alkoholi kontsentratsioon veres üle 5 promilli on surmav. Alkoholi kontsentratsioon veres 3 kuni 5 promilli on üliraske joove, mis võib lõppeda surmaga. M. N. verest surnu kohtuarstliku ekspertiisi käigus verest narkootilisi aineid ja ravimite toimeaineid ei leitud (II, 39). Tunnistaja N. B. ütlustega (III, 13, 34-35) ja bussi turvakaamerate videosalvestustega ja nende vaatlust kajastava 20.06.2023.a asitõendi vaatlusprotokolliga (II, 114-120) on tõendatud, et alkoholitarbimisest väsinud moega M. N. jäi 06.06.2023.a hommikupoolikul linnast koju tagasi sõites tukkuma ja seda nii tugevalt, et A. L. teda äratada ei õnnestunud ja M. N. magaski enda kodupeatuse maha. Ka tunnistaja A. L. ütlustega (III, 12, 32-34) on tõendatud, et M. N. tegi ringi bussiga ära ja saabus koju XXX neist umbes 1 tund hiljem. Kohtul pole alust eeltoodud tõendite usaldusväärsuses kahelda. Ka tunnistaja E. O. ütluste (III, 11, 29-31) kohaselt jäi M. N. tavaliselt alkoholi tarbides, kui ära väsis, magama. Kohtul pole alust tunnistaja E. O. ütluste tõele vastavuses kahelda. Tunnistaja E. O. ütlustest nähtub, et
27. ja
28. juunil 2023.a ei võtnud ta koos M. N. ja Gamlet Kulieviga esmakordselt viina. E. O. ütluste kohaselt on nad kolmekesi koos ka varem viina võtnud ja seda kuidas kunagi, kas tema enda pool kodus või M. N. võib Gamlet Kulievi juures. Seetõttu sai E. O. teada M. N. tavapärast käitumist alkoholijoobes viibides. Kuna kõik kolm, s.o E. O., M. N. ja Gamlet Kuliev elasid koos samas majas Viljandis XXX, kus nad olid üürnikud, siis on tunnistaja E. O. ütlused veenvad ja usutavad. Samas majas üürnikena koos elades ja aega veetes ning koos alkoholi tarbides on võimalik teada saada majanaabrite tavapärast olekut ja käitumist. Seetõttu pole kohtul alust kahelda tunnistaja E. O. ütluste tõele vastavuses selle kohta, et tavaliselt jäi M. N. alkoholi tarbides, kui ära väsis, magama. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas ka M. N. XXX kannatanu L.-L. R. (R.) ütlused (III, 2, 1820) selle kohta, et tavaliselt kukkus XXX alkoholi tarbides kiiresti magama (III, 20). Eeltoodud asjaoludel on alust arvata, et alkoholi tarbides ja seda suuremas koguses manustades oli M. N. omane tukkuma jääda. Käesoleval juhtumil leiti M. N. verest etanooli 3,26 mg/g kohta (II, 39), mis vastab üliraskele joobele ja võib lõppeda ka surmaga. Kohus on seisukohal, et kuna M. N. surnukehal enesekaitsele viitavaid vigastusi polnud, siis võis Gamlet Kuliev kannatanut noaga kolmel korral lüüa ajal, kui M. N. oli tukkuma jäänud. 22 Lisaks eeltoodule ei ole süüdistatava Gamlet Kulievi versiooni M. N. kolme torke-lõikehaava põhjustamise asjaolude kohta usutav ka seetõttu, et kušeti kõrval asuval diivanilaual kannatanule noaga löömise ajaks lauanuga enam polnud, viimati oli Gamlet Kulievi kööginuga korteris nr 5
29. juunil 2023.a. Seda, et A. L. seltskonnast lahkumise ja E. O. magama jäämise ajaks polnud pikka Gamlet Kulievile kuuluvat lauanuga enam korteris nr 5 ja see tuli tuua Gamlet Kulievi üürikorterist nr 2 tagasi, on käsitletud käesolevas kohtuotsuses lk 17-
30. Tahtlikult M. N. surma põhjustamine Lüües kannatanule kolmel korral paremale poole rindkere piirkonda suure kööginoaga, üldpikkusega 305 mm, noa tera pikkusega 200 mm ja noa tera laiusega 22-27 mm ja seda niivõrd tugevalt, et surma põhjustanud haava (nr 2) sügavus oli enam kui 2 cm (II, 37), pidi Gamlet Kuliev tavapärase inimese mõistuse pinnalt eeldama, et võib sellega põhjustada teise inimese surma. Ka M. N. noaga põhjustatud kolmest torke-lõikehaavast ohtralt välja voolama hakanud veri viitas sellele, et peatselt võib saabuda M. N. surm, kui ta kiiremas korras abi ei saa. Isegi kui uskuda Gamlet Kulievi väiteid selle kohta, et kannatanu ütles talle, et kiirabi pole vaja, tulnuks teisest inimesest hoolival inimesel kutsuda M. N. võimalikult kiiresti kiirabi, et tema elu päästa. Gamlet Kulievi käitumine pärast M. N. kolmel korral suure lauanoaga rindkeresse löömist viitab selgelt sellele, et Gamlet Kuliev sooviski M. N. surma, kuna vaatamata ohtrale verejooksule, ei kutsunud Gamlet Kuliev kiirabi kannatanu elu päästmiseks. Kohtus ekspertiisakti selgituseks ütlusi andnud ekspert Jana Tuusov ei välistanud võimalust, et kiire arstiabi korral saanuks M. N. elu veel päästa. Sellele, et Gamlet Kuliev põhjustas M. N. surma tahtlikult, viitab ka asjaolu, et M. N. alkoholi pinnalt tõusetunud tüli tõttu käis ta enda kodust korterist nr 2 toomas kööginuga, mida kasutaski M. N. rindkeresse löömiseks. Seda, et A. L. seltskonnast lahkumise ja E. O. magama jäämise ajaks polnud pikka Gamlet Kulievile kuuluvat lauanuga enam korteris nr 5 ja see tuli tuua Gamlet Kulievi üürikorterist nr 2 tagasi, on käsitletud käesolevas kohtuotsuses lk 17-
31. E. O. elukohast korterist 5 ära käimine selleks, et tuua enda kodust, s.o korterist nr 2 nuga, ja naasta koos noaga tagasi korterisse nr 5 ja lüüa sellega seal M. N., viitab sihiteadlikule ja eesmärgipärasele käitumisele. Ka noalöökide arv, mida oli kokku 3, viitab sellele, et tegemist ei olnud enam lihtsalt teise inimese hirmutamisega, vaid juba sooviga teist inimest sellega tappa. Ühe löögi tegemine kannatanule elutähtsasse piirkonda, milline löök oli niivõrd tugev, et jõudis kõhukelmeõõnde ning läbistas ka vahelihase ja vigastas maksa, pidi kannatanu suurt kõhtu arvestades olema tehtud tugeva jõuga, mis viitab samuti kannatanu tapmise soovile. Ekspert Jana Tuusovi ütluste kohaselt pidid noahaavadest kaks läbistama nii kannatanu naha, mis avaldab arvestatavat vastupanu mehaanilisele toimele, nahaaluse rasvkoe kui ka lihase, mistõttu ei saanud need noalöögid olla väga väikese intensiivsusega löögid. Kohtu hinnangul põhjustas Gamlet Kuliev M. N. surma vähemalt kaudse tahtlusega, kuna lüües kannatanule kolmel korral paremale poole rindkere piirkonda pika lauanoaga ja seda niivõrd tugevalt, et surma põhjustanud haava (nr 2) sügavus oli enam kui 2 cm (II, 37), pidi Gamlet Kuliev tavapärase inimese mõistuse pinnalt möönma, et võib sellega põhjustada teise inimese surma (KarS § 16 lg 4). Puuduvad käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud 23 Kohus ei tuvastanud Gamlet Kulievi käitumises õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 20.06.2023.a SA Viljandi Haigla vastuskirjaga (II, 109-111) kohtueelsele menetlejale on tõendatud, et Gamlet Kulievi pöördumised SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikusse jäävad aastasse 2010.a - ambulatoorsele vastuvõtule pöördus 04.09.2010, diagnoos F10.01 (XXX) ja statsionaarsel ravil viibis 04.09.2010-07.09.2010 diagnoosiga F43.23/ X78.00 (XXX ja XXX). Kvalifikatsioon Vähemalt kaudse tahtlusega teise inimese surma põhjustamine kuulub kvalifitseerimisele tahtliku tapmisena KarS 113 lg 1 järgi. KARISTUS KarS § 113 lg 1 kohaselt karistatakse teise inimese tapmise eest kuue- kuni viieteistaastase vangistusega. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul on Gamlet Kulievi süü suur. Tema käe läbi kaotas M. N. enda elu. Gamlet Kuliev on toimunu asjaolude kohta avaldanud erinevaid versioone. 08.06.2023.a vahistamismäärusest on võimalik lugeda, et Gamlet Kuliev tunnistab M. N. noaga löömist, kuid tegi seda seepärast, et läksid M. N. tülli, algul oli konflikt sõnaline ja siis füüsiline, M. N. hakkas teda kägistama, ta hakkas lämbuma ja siis haaras noa ja lõi sellega M. N. 2 korda (II, 99). Kohtus esitas Gamlet Kuliev sellest teistsuguse versiooni, tüli justkui polnudki ja M. N. lihtsalt katsusid jõudu ja maadlesid, mille käigus lõi M. N. laualt võetud noaga, kuna M. N. oli talle kehaga peale vajunud, kõhuga oli tal näo peal, ei saanud hingata, hakkas lämbuma ja enda kannatanu alt vabastamiseks siis lõigi noaga kannatanut. Kohtu hinnangul on Gamlet Kuliev püüdnud ennast tahtliku tapmise süüdistusest puhtaks pesta, veeretades enda süüd teisele inimesele noaga löömises kannatanu kaela. Sellele vaatamata on Gamlet Kuliev avaldanud süüdistatavana ütlusi andes juhtunu osas kahetsust (III, 47) ja viimases sõnas on Gamlet Kuliev avaldanud, et väga kahetseb (III, 66), mida kohus arvestab Gamlet Kulievi karistust kergendavana. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri andmetel on Gamlet Kuliev kriminaalkorras karistamata (II, 112; I, 14). M. N. XXX kannatanu L.-L. R. soovis XXX tapjale võimalikult pikka karistust. 24 Lähtudes Gamlet Kulievi süü suurusest, eeltoodud asjaoludest, mõjutamaks Gamlet Kulievit edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsmaks õiguskorra huvisid, hindab kohus põhjendatuks karistada Gamlet Kulievit vangistusega sanktsiooni keskmise määra lähedal – 10 aasta vangistusega, mille kandmise algust hakata KarS § 68 lg 1 alusel lugema tema kahtlustatavana kinnipidamisest 06.06.2023.a. KarS § 113 lg 1 sanktsiooni 6-15 aastat vangistust keskmine määr oleks 10 aastat 6 kuud vangistust - liites alammäärale 6 aastat juurde 4 ja pool aastat ning lahutades sanktsiooni ülemmäärast 15-st aastast maha 4 ja pool aastat, on tulemuseks 10 aastat 6 kuud vangistust. Kuna esineb üks karistust kergendav asjaolu, siis on karistus veidi alla keskmist määra. Rahvakohtunik Heldin Huul Rahvakohtunik Ardi Küünal Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 25