Obsah (11)

§ 97§ 107§ 109§ 10§ 83§ 86§ 95§ 104§ 96§ 100§ 28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2024, Jõhvi Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-24-1908 A. P. hagi OÜ Eastman Production

§ 97lg 2 p 1).

1.

1. Eeltoodu alusel on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole hagiga kostja vastu. Hageja palub: välja mõista kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu summas 215 eurot; välja mõista kostjalt hageja kasuks sõidukompensatsioon summas 28,57 eurot; välja mõista 2 kostjalt hageja kasuks hüvitis tööriiete ja jalanõude ostmise eest summas 160,00 eurot; välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis töölepingu lõpetamise etteteatamise tähtaja järgimata jätmise eest summas 880,00 eurot; kohustada kostjat kandma töötajate registrisse andmed hageja töötamise perioodi kohta.
2. Hageja esitas 15.02.2024 hagi täienduse. 14.02.2024 (peale hagi menetlusse võtmist) kandis kostja hagejale üle 112 eurot selgitused „Betoonitööd Narva“ (lisa 1). Seoses eeltooduga vähendab hageja saamata jäänud töötasu nõude suurus 103 euroni (215 eurot-112 eurot). Eeltooduga seoses vähendas hageja oma nõuet.
3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuse kohaselt Töötaja lahti lasti sellepärast, et ta polnud kaugeltki piisavalt pädev ning oli oma tööoskuste kohta valetanud. Töötaja läks proovipäevale, mille jooksul saadi tema oskuste puudusest teada ja sellest teavitati ka töötajat iseennast - härrasmees tegi kõik ülesanded valesti ning palus iga tööülesande jaoks abi teistelt. Töötajale öeldi seda ka objekti peal peale tööpäeva. Millegipärast tuli töötaja veel uuesti tööle tagasi, mille peale saadeti talle küsimus, et miks ta objektil on. Antud avaldus on töötaja poolt tööandja petmine. Kõigile töötajatele öeldi, et tööriided makstakse neile kinni peale katseperioodi (1 kuu), et jõuda kõigepealt arusaamale tööliste sobivuses ja kompetentsuses. Antud objektil pole OÜ Eastman Productions töötaja tööandja, OÜ Eastman Productions rendib oma töötajaid edasi Praim Ehitus OÜ-le. Praim Ehitus OÜ ning teised objektil olevad töölised võivad meie olukorra selgitust kinnitada. Töötajaga kaotati usaldus ja tekitati varalist kahju nii Eastman Productions OÜ-le kui ka Praim Ehitus OÜ-le: teised töötajad pidid kõik valesti tehtud tööd ümber tegema. Töölepingu seadusest tulenevalt Jagu 2 on tööandjal õigus tööleping erakorraliselt lõpetada pettuse, valetamise ja varalise kahju tekitamise tõttu. Kirjalikult on seda olukorda seletatud töölisele korduvalt nii SMS kui ka eposti teel ning mees sai oma palga
4. kuupäeval nagu kokku lepitud.
5. 07.03.2024 saatis kohus pooltele kohtukutsed 08.04.2024 kohtuistungile.
6. 18.03.2024 saatis kostja esindaja kohtule e-kirja järgmise sisuga „Kahjuks ei ole võimalik mul isiklikult kohtuistungile ilmuda, sest olen hetkel Hollandis ning ei naase kodumaale enne suve“. MAAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Maakohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
8. Hagi ese: 7.1 Välja mõista OÜ-lt Eastman Productions A. P. kasuks saamata jäänud töötasu 103,00 eurot; 7.
9. Välja mõista OÜ-lt Eastman Productions A. P. kasuks sõidukompensatsioon summas 28,57 eurot; 7.
10. Välja mõista OÜ-lt Eastman Productions A. P. kasuks hüvitis tööriiete ja jalanõude ostmise eest summas 160,00 eurot; 3 7.
11. Välja mõista OÜ-lt Eastman Productions A. P. kasuks hüvitis töölepingu lõpetamise etteteatamise tähtaja järgimata jätmise eest summas 880,00 eurot, või alternatiivselt, 7.5 lugeda tööleping lõppenuks alates 17.01.2024.a

§ 107lg 2 alusel; 7.6 - välja mõista OÜ-lt Eastman Productions A.

P. kasuks õiglane hüvitis kohtu äranägemisel

§ 109

lg 1 alusel; 7.7Kohustada kostjat kandma töötajate registrisse vajalikud andmed hageja töötamise perioodi kohta.

1. Kostja vastuväited hagile on järgmised: 8.1 hagejaga lõpetati tööleping seetõttu, et ta polnud piisavalt pädev ning oli oma tööoskuste kohta valetanud; 8.2 kuigi töötajale teatati töölepingu lõpetamisest juba esimesel tööpäeval, tuli töötaja mingil põhjusel ka järgmisel päeval tööle; 8.4 tööriided makstakse töötajatele kinni peale katseperioodi (1 kuu), et jõuda kõigepealt arusaamale tööliste sobivuses ja kompetentsuses; 8.5 Antud objektil pole OÜ Eastman Productions töötaja tööandja, OÜ Eastman Productions rendib oma töötajaid edasi Praim Ehitus OÜ-le.
2. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: 9.1 Hageja töötajana ja kostja OÜ Eastman Productions tööandjana sõlmisid 14.01.2024 töölepingu nr 01 ( lisa 2), mille alusel alustas hageja kostja juures tööd alates 15.01.2024 juures betoneerija, armeerija, raketisehitaja ametikohal (töölepingu p. 3.1); 9.2 Pooled leppisid kokku, et hageja asub tööle täis tööajaga (töölepingu p. 4.1) ja hagejale makstakse palka tundides 10 eurot tunnis (töölepingu p. 5.1); 9.3 Pooled leppisid kokku, et kostja tööandjana maksab töötajale sõidukompensatsiooni 200 eurot 1 kalendrikuu jooksul. Sõidukompensatsiooni summa jagatakse tööpäevade vahel ära, kui töötaja töötab ainult 21 päeva, siis sõidukompensatsioon on 200 eurot (töölepingu p. 5.6); 9.4 Pooled leppisid kokku, et tööandja maksab kostjale tema poolt ostetud tööriiete ja jalanõude eest 160 eurot (töölepingu p. 5.7). Hagejal ostis kostja juures töötamiseks soojad riided ja jalanõud (lisa 3); 9.5 Töölepingu p.2.3 kohaselt rakendati hageja suhtes katseaega, mille kestuseks oli 1 kuu.
3. Töölepingu seaduse (

) § 1 lg.1 kohaselt Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.

§ 10

¹ lg.1 ja 2 kohaselt töötajale rakendub tööle asumise päevast arvates neljakuuline katseaeg, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. 4 Vaidlust ei ole selle üle, et pooled leppisid kokku lühendatud katseaja rakendamises kuni 1 kuud alates tööle asumisest ja hagejale teatati töölepingu ülesütlemise soovist katseaja ajal.

1. Asjas on oluline selgitada kes ütles töölepingu kostjale üles ja millal ning millises vormis tööleping üles öeldi. Hageja väidab hagis, et
2. jaanuaril 2024 (kolmandal tööpäeval) teatati talle, et hageja enam kostja juures ei tööta. Kostja vastuse kohaselt oli hageja tööjõu rendi vahendajaks ja hageja töötas Praim Ehitus OÜs. Hageja lepinguline esindaja ütles kohtuistungil, et talle ei ole teada, et hageja oleks töötanud tööjõurendilepingu alusel mõnes teises äriühingus. Kohtule esitatud tõendite kohaselt suhtles hageja otseselt töölepingu täitmise osas kostja seadusliku esindajaga (hagi Lisad 5.1-8.2) ja Praim Ehitus esindaja A.ga (hagi Lisa 6.1-6.2). Seega on tõendamist leidnud, et tööülesandeid võis hagejale anda ka Praim Ehitus OÜ esindaja. Hagi Lisast 6.1-6.2 tuleneb, et Praim Ehitus OÜ esindaja A. teatas hagejale, et viimane enam seal ei tööta. Hagi Lisast 7.1-7.2 tuleneb, et
3. jaanuaril on kostja seaduslik esindaja küsinud hagejalt miks ta on tööl, hageja peab saidilt lahkuma ja nõudis hagejalt sms teel tööobjektilt lahkumist. Hagi Lisast 8.1-8.2 tuleneb, et kostja seaduslik esindaja teavitab hagejat töölepingu ülesütlemisest motiivil, et hageja puhul ei ole tegemist betoneerijaga. Kokkuvõttes leidis tõendamist, et kostja tööandjana on kirjalikult teavitanud sms teel töölepingu ülesütlemisest, mille põhjendustest võib järeldada, et tööandja ei ole rahul töötaja oskustega teha töölepingus kokkulepitud tööd. Tõendamist ei leidnud kostja vastuväide, et tööleping öeldi hagejale üles juba esimesele tööpäeval- hageja sõlmis töölepingu kostjaga, seega ei oma tähtsust see, et Praim Ehitus OÜ esindaja võis hagejat teavitada sobimatusest teha tööd, mida Praim Ehitus OÜ vajas. Kui ettevõttele, kes kasutas tööjõurenti, ei sobinud renditud töötajate oskused, ei välista see, et nimetatud töötajate oskused oleks sobinud mõnel teisel tööl, töökohas, teises ettevõttes, kellele need oskused oleks sobinud. Seega töölepingu sai hageja lõpetada ikkagi hageja tööandjana ainult OÜ Eastman Productions. 12.

§ 83

kohaselt on tööandjal ja töötajal õigus tööleping üles öelda üksnes

-s sätestatud alustel.

§ 86lg.1 kohaselt tööandja ja töötaja võivad töölepingu üles öelda katsaja jooksul.

5 Käesolevas asjas puudub vaidlus, et töölepingu öeldi hagejale üles katseaja kestel. Hageja ei ole väitnud, et töölepingu ülesütlemine oli vastuolus katseaja eesmärkidega (

§ 86lg.4).

Tööleping tuleb üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ning vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine (

§ 95lg 1).

Tööandja peab ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (

§ 95

lg 2).

§ 95

lg-s 3 sätestatakse, et

§ 95

lg-s 2 sätestatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju.

§ 104

lg 1 järgi on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Kostja on töölepingu hagejale üles öelnud sms teel 17. jaanuaril. Kohus on seisukohal, et ülesütlemine vastab

§ 95lg.1.

Kuigi töölepingu ülesütlemise põhjendus on napp, on sellest aru saada, et tööandaja ei ole rahul töötaja oskustega töölepingus kokkulepitud töö tegemiseks.

1. Hageja nõue välja mõista OÜ-lt Eastman Productions A. P. kasuks saamata jäänud töötasu 103,00 eurot. Vaidlust ei ole, et pooled leppisid kokku hageja töötamises täis tööajaga (töölepingu p. 4.1) ja hagejale makstakse palka tundides 10 eurot tunnis (töölepingu p. 5.1). Kostja ei ole vaidlustanud hageja tööaja arvestust. Tööaja arvestamise kohustus on tööandja kohustus. Seega tuleb nimetatud nõue rahuldada.
2. Hageja nõue välja mõista OÜ-lt Eastman Productions A. P. kasuks sõidukompensatsioon summas 28,57 eurot. Vaidlust ei ole, et pooled leppisid töölepingu p-s 5.6 kokku sõidukulude hüvitises, mille kohaselt tööandja hüvitab töötajale sõidukompensatsiooni 200 euro ulatuses vastavalt tööl käidud päevadele. Kohus tuvastas, et hageja on tööl käinud kolm päeva
3. jaanuarist
4. jaanuarini, seega on tal õigus sõidukulude hüvitisele kolme päeva eest. Kohtuistungil hageja lepinguline esindaja kinnitas, et hageja kasutas tööle sõitmiseks ja töölt naasmiseks isiklikku transpordivahendit. Kostja ei vaidlustanud transpordihüvitise arvestust, leides üksnes, et hageja ei oleks pidanud alates
5. jaanuarist tööle tulema. Käesolevas asjas kohus tuvastas, et tööleping hagejaga öeldi üles alates
6. jaanuarist, seega ei ole kostja vastuväide põhjendatud ning nimetatud hageja nõue tuleb rahuldada.
7. Hageja nõue välja mõista OÜ-lt Eastman Productions A. P. kasuks hüvitis tööriiete ja jalanõude ostmise eest summas 160,00 eurot. 6 Vaidlust ei ole, et pooled leppisid kokku, et tööandja maksab kostjale tema poolt ostetud tööriiete ja jalanõude eest 160 eurot (töölepingu p. 5.7). Hageja esitas tõendi, et ta ostis kostja juures töötamiseks soojad riided ja jalanõud (lisa 3.1). Esitatud tõendist tuleneb, et hageja on ostnud 07.01.2024 erinevaid riietusesemeid summas kokku 160 eurot. Kuigi kohus tuvastas, et pooled sõlmisid töölepingu alles
8. jaanuaril, seega nimetatud riietusesemed on ostetud seitse päeva varem, ei ole välistatud, et tööandja teavitas töötajat vastavast töölepingu tingimusest juba varasemalt. Samas tööandja ei vaidlusta tööriiete ostu hageja poolt, esitades üksnes vastuväite, et „Kõigile töötajatele öeldi, et tööriided makstakse neile kinni peale katseperioodi (1 kuu), et teha jõuda kõigepealt arusaamale tööliste sobivuses ja kompetentsuses“. Kohus tuvastas, et tööandja tingimuseks oli, et tööle asumiseks, peab olema töötajal tööriietus, mille töötaja ise ostab ning tööandja hüvitab selle hiljem. Nimetud tingimus ei välista, et tööriietus võis olla ostetud enne töölepingu sõlmimist. Kohus leiab, et nimetatud nõue on põhjendatud.
9. Hageja nõue välja mõista OÜ-lt Eastman Productions A. P. kasuks hüvitis töölepingu lõpetamise etteteatamise tähtaja järgimata jätmise eest summas 880,00 eurot.

§ 96

kohaselt võib töölepingu katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga. Maakohus tuvastas, et kostja on rikkunud töölepingu ülesütlemisel

§-s 96 sätestatud tähtaega.

§ 100

lg.5 kohaselt kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada keskmist tööpäevatasu iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatati. Kostja ei ole vaidlustanud hagejalt esitatud hüvitise arvestust. Maakohus on seisukohal, et ka nimetatud nõue on põhjendatud. 17. Kokkuvõtvalt on kostja tööandjana olnud hooletu tööandja kohustuste täitmisel (

§ 28

): Asjaolu, et katseaja esimestel päevadel selgus, et hageja oskused ei vasta kostja nõuetele töölepingu täitmise osas, ei õigusta tööandja käitumist töölepingus kokkulepitud ja

-s sätestatud tingimuste rikkumisel. Kohus ei arvestanud otsuse tegemisel kostja poolt 11.04.2024, s.o peale seda, kui kohus oli teatanud 08.04.2024 kohtuistungil otsuse tegemise aja, esitatud seisukohta. Menetlusosaline on 7 TsMS § 200 lg.1 kohaselt kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. TsMS § 329 lg.1 kohaselt peab menetlusosaline esitama avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab. Menetluskulude jaotus

1. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta nende põhjendatud ulatuses kostja kanda.
2. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 143 lg 1 kohaselt, asja läbivaatamise kulud on tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
3. Hageja esindaja esitas 08.04.2024 menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 655,87 eurot, sh õigusabikulud 622,20 eurot (4 tundi 15 minutit hinnaga 146,40 eurot tund, sh käibemaks) ja tõlkekulud 33,67 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt olid hageja õigusabikulud alljärgnevad: • Hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine – 3,0 tundi; • 15.02.2024 hagiavalduse täienduse koostamine ja kohtule esitamine – 0,25 tundi; • Kostja vastustega tutvumine, kohtuistungiks ettevalmistumine ja esindamine 08.04.2024 kohtuistungil ning menetluskulude nimekirja koostamine – 1,0 tundi. Kostja esindaja esitas 11.04.2024 vastuse, milles leiab, et hageja menetluskulud ei tohiks jääda kostja kanda.
4. Kuigi TsMS § 143 g 1 kohaselt on tõlkekulud asja läbivaatamise kolud, siis leiab kohus, et antud juhul ei ole kulude suurust tõendatud. Kohtule esitatud dokumentide tõlked on paarilauselised/paarirealised ning nende maht ei ole suur. Kohus tutvus tõlketeenuste hindadega ning näiteks https://multilingua.ee/tolkeburoo/hinnakiri/vene-keelest/ nähtub, et 1 lehekülje maksumus on 13,50 eurot (ilma käibemaksuta), samas sisaldab 1 lk teksti 1 800 tähemärki koos tühikutega. Hageja poolt esitatud tõlked on oluliselt väiksema mahuga, seega tundub nende maksumus 33,67 eurot ebamõistlikult suur. Kuna hageja ei ole esitanud kohtule arvet tõlketeenuse maksumuse kohta, jätab kohus antud kulu hageja enda kanda.
5. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus tutvudes hageja esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et hageja esindaja õigusabikulud on põhjendatud täies ulatuses. 8
6. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 146,20 eurot (sh käibemaks, kokku 4 tundi 15 minutit) on kohtu hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja tasumäär vastab keskmisele sarnase õigusabi eest makstavale tasumäärale. Hageja ei ole käibemaksukohuslane, seega kuulub tasu väljamõistmisele koos käibemaksuga.
7. Seega rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtus kantud õigusabikulude eest hüvitise summas 622,20 eurot (sh käibemaks). Tõlkekulude, summas 33,67 eurot, osas jätab kohus taotluse rahuldamata. Kohus leiab, et hageja kantud menetluskulud on põhjendatud summas 622,20 eurot ning jätab need kostja kanda. Rahuldamata osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 622,20 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (622,20 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja enda kanda.
9. TsMS 178 lg 2 kohaselt, menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik 9