← Eesti

3-24-1302/6

Obsah (7)§ 252§ 249§ 207§ 204§ 104§ 210§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 31. mai 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1302 Haldusasi X taotlus paigutada psühhiaatriakliinikusse V

§ 252lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X esitas Tallinna Halduskohtule 01.05.2024 esialgse õiguskaitse taotluse paigutada ta ümber Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikusse. Taotleja viibib Tallinna Vanglas, kuid tal on vaimse tervise probleemid (alates
  2. a-st diagnoositud paranoiline skisofreenia – RHK-10 kood F20.0) ning ta ei saa vanglas õigeid ravimeid ja vajalikku arstiabi. 3-24-1302
  3. Tallinna Vanglas palus 09.05.2024 seisukohas jätta X taotlus läbi vaatamata. Tallinna Vangla dokumendiregistrist ei nähtu taotlusega seonduva vaidemenetluse toimumist ja selline menetlus ei oleks ka õiguslikult võimalik. Sellise kinnipeetava, kelle psüühiline tervis on karistuse kandmise ajal halvenenud ja kes ei saa seetõttu jätkata karistuse kandmist vanglas, psühhiaatrilisele sundravile saatmist reguleerivad karistusõiguse asjakohased sätted. Eeskätt on asjakohased karistusseadustiku (KarS) § 86 ja § 79 lg 2 ning kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 425 lg 1 ja
  4. ptk. Kuigi KrMS § 425 järgi peaks menetlus algama vangla initsiatiivil, on Riigikohus 08.06.2016 määruses nr 3-3-4-1-16 jaatanud süüdimõistetu enda õigust taotleda vabastamismenetluse alustamist. Sellise taotluse menetlemiseks on pädev maakohus. Kuivõrd halduskohus ei ole pädev arutama kinnipeetava karistuse kandmisest vabastamist ja ravile suunamist, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata. Alternatiivselt saaks esitatud taotlust käsitada nõudena saada tervisehoiuteenust, s.o kohustada vanglat suunama kinnipeetav ravile vanglavälise tervishoiuteenuse osutaja juurde. See vaidlus alluks halduskohtule ilma kohustusliku kohtueelse menetluseta (Riigikohtu 08.02.2024 määrus nr 3-22-2321, p 10) ja esialgse õiguskaitse taotluse saaks esitada koos kaebusega. X 01.05.2024 taotlus ei vasta siiski kaebuse nõuetele. Ravivea väitmisel tuleb patsiendil raviviga ka tõendada (võlaõigusseaduse § 770 lg 3). Praegu ei viita miski vangla tervisehoiutöötajate raviveale ning vangla psühhiaatrid ei ole näidustanud X ravile saatmist.
  5. Tallinna Halduskohus jättis 13.05.2024 määrusega X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Kohus tõlgendab taotlust selliselt, et X soovib enda suunamist vanglavälise tervishoiuteenuse osutaja juurde. Kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi on pädevad lahendama halduskohtud (vt Riigikohtu 28.06.2021 määrus nr 321-30, p 28). Seega on taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses.

§ 249

lg-te 1 ja 2 järgi võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada koos kaebusega või vaidemenetluse ajal. Tallinna Vangla kinnitusel ei ole X vastava taotlusega vangla poole pöördunud ja asjas ei toimu ka vaidemenetlust. Seega ei ole täidetud eeldused esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamiseks, sest taotlejale ei saabu vaidemenetluse ajal pöördumatuid tagajärgi. Vastava taotluse esitamisel hindab X psühhiaatrilise sundravi vajadust KrMS § 425 lg 2 ja KarS § 86 kohaselt maakohus.

  1. X palub 25.05.2024 määruskaebuses (täiendatud 29.05.2024) tühistada halduskohtu määrus ja uue määrusega tema taotlus rahuldada. Taotlejal on
  2. a-l diagnoositud paranoiline skisofreenia, mis vajab meditsiinilist sekkumist. Taotleja on viibinud vanglas 6 aastat ja see keskkond ei ole tema haigusest tulenevalt sobiv. Taotlejal on vaimsed probleemid, mida peaksid ravima Viljandi Haigla psühhiaatrid, aga kohus pani ta vanglasse. Taotleja palub paigutada ta ümber Viljandi Haiglasse, sest Tallinna Vanglas ei saa ta õigeid ravimeid ja vajalikku arstiabi. Sellise skisofreenia diagnoosiga ei tohiks taotlejat vanglas hoida. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Määruskaebus tuleb võtta

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 252

lg 7), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral

§-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks küsida vastustajalt täiendavat seisukohta, vaid arvestab varem avaldatud seisukohtadega.

§ 210lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

6. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus ekslikult seostanud X 01.05.2024 taotlust vaidlusega temale Tallinna Vanglas osutatava tervishoiuteenuse nõuetekohasuse üle, mis 2

(3)3-24-1302 kuuluks iseenesest halduskohtu pädevusse (vt Riigikohtu 28.06.2021 määrus nr 3-21-30, p 28). X 25.05.2024 määruskaebus kinnitab järeldust, et taotleja on soovinud enda ümberpaigutamist Viljandi Haigla psühhiaatrikliinikusse ja leiab, et tema diagnoosiga inimese vanglas kinnipidamine ei ole õiguspärane. X on 01.05.2024 taotluses ja 25.05.2024 määruskaebuses mh viidanud Euroopa Inimõiguste Kohtu 24.01.2022 otsusele nr 11791/20, Sy vs. Itaalia, ja 09.01.2024 otsusele nr 30138/21, Miranda Magro vs. Portugal, mis käsitlesid vaimsete häiretega isikute kinnipidamist tavavanglas. Seega on vastustaja asjakohaselt leidnud, et taotleja soovib alustada KrMS §-s 425 sätestatud menetlust süüdimõistetu ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastamiseks tema haiguse tõttu ning vangistuse asemel psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks. Olukorras, kus vangla keeldub tegemast täitmiskohtunikule esildist kinnipeetava vabastamiseks KrMS § 425 alusel, saab kinnipeetav KrMS § 431 lg 1 kohaselt esitada kohustamisnõude, mille lahendamine on täitmiskohtuniku ehk maakohtu pädevuses (vt Riigikohtu 08.06.2016 määrus nr 3-3-4-1-16, p-d 10–14; 10.08.2023 määrus nr 3-23-1188, p 6).
  1. Kuna halduskohus ei ole pädev lahendama KrMS § 431 lg 1 alusel esitatud kinnipeetava taotlust KrMS § 425 lg 2 ja KarS § 86 kohaldamiseks, siis on halduskohus jätnud kokkuvõttes õigesti taotluse läbi vaatamata. Ringkonnakohus selgitab, et kui X soovib algatada menetlust enda karistuse kandmisest KrMS § 452 lg 2 alusel ennetähtaegseks vabastamiseks ja selle asemel KarS § 86 alusel psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks, tuleb tal sellekohase taotlusega pöörduda karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtuniku poole. Kuna taotleja viibib Tallinna Vanglas, siis lahendab taotluse Harju Maakohtu täitmiskohtunik.
  2. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.05.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
  3. Kuna määrus kajastab andmeid taotleja terviseseisundi kohta, tuleb määruse avaldamisel asendada taotleja nimi tähemärgiga (

§ 175lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.