← Eesti

2-24-4658/32

Obsah (7)§ 534§ 659§ 238§ 172§ 173§ 174§ 543

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 19.04.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-4658 Tsiviilasi Sihtasutus

§ 534

lg 1 järgi kohus võib avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on 3

(5)olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta.

§ 534

lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. 6.3. Avaldusest ja selle lisatud arvamusest järeldas maakohus, et puudutatud isiku seisund ei ole paranenud ja ta ei suuda otsustada adekvaatselt oma ravi vajaduse üle. Arvestades puudutatud isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit

§ 534lg 5 alusel.

Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Puudutatud isik ei ole suuteline mõistma ravivajadust ega andma edasiseks haiglaraviks teadvat nõusolekut. Tema käitumine on täiel määral haiguslikest elamustest juhitud, mistõttu on ohtlik nii endale (võimalik ravimite ja alkoholi üheaegne tarbimine) kui ka ümbritsevatele (käitumine on paranoidsete jälitus- ja kahjustusluulumõtetest juhitud, ähvardab politseid ja Y). Oma haigusest tulenevalt ei ole ta võimeline hindama enda tervislikku seisundit, tegevuse tagajärgi ega ravivajadust. Puuduliku haiguskriitika tõttu ei ole võimalik puudutatud isiku ravi väljaspool haiglat.

  1. Puudutatud isiku raviarst teavitas 23.03.2024 maakohut sellest, et puudutatud isik ei ole piisavalt paranenud ja vajab jätkuvalt haiglaravi. Puudutatud isikul puudub koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele.
  2. Maakohus pikendas 23.03.2024 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset 40 päevani, paigutas puudutatud isiku tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse kuni 28.04.2024 või mõne nimetatud tähtpäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks. Ühtlasi andis maakohus loa puudutatud isiku suhtes kohaldada tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi. Maakohus kordas varasemas määruses esitatud seisukohti. MÄÄRUSKAEBUSED JA NENDE MENETLUSE KÄIK
  3. Puudutatud isik esitas 29.03.2023 ühe dokumendina vormistatud määruskaebused, milles palub maakohtu määrused tühistada. Lisaks esitas puudutatud isiku esindaja 07.04.2024 kaebuste täienduse koos lisadega. Puudutatud isik ise esitas täiendavaid seisukohti ning koos nendega ka lisasid
  4. ja 16.04.
  5. Puudutatud isik on veendunud, et tal puudub raske psüühikahäire, mis annaks aluse ravi kohaldamiseks. Puudutatud isiku vastase operatsiooni põhjustasid Y ja C. Politsei toimetas ta haiglasse, selle asemel, et tegeleda tegelike asjaolude väljaselgitamisega. Politsei tegutseb Y huvides ja pole teada, mida tema suhtes võidakse veel ette võtta. Puudutatud isik pole kellegi suhtes agressiivne olnud. Lisaks on puudutatud isikult välja mõistetud menetluskulud Y kasuks ja kohtutäitur on tema pangakonto arestinud, seetõttu peab ta minema tööle Norrasse, et kohustus tasuda. Puudutatud isik leiab, et ravimeid võib ta võtta kodus.
  6. Maakohus võttis kaebused menetlusse ning andis avaldajale tähtaja neile vastamiseks. Avaldaja vaidles kaebustele vastu. Maakohus määruskaebuseid ei rahuldanud ja edastas need lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 08.04.
  8. Psühhiaatriakliinik teatas 17.04.2024, et seoses patisendi psüühilise seisundi paranemisega lõpetati tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi psühhiaatriakliinikus samal päeval. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  9. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määrused muutmata ja määruskaebused rahuldamata (

§ 659ja § 657 lg 1 p 1).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruste põhjendustega ning

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. 13. Puudutatud isik esitas taotlused täiendavate tõendite vastuvõtmiseks. Taotlused jäävad

§ 238

lg 1 ls 1 alusel rahuldamata, sest täitemenetluses konto arestimine ja saadetud sõnumid ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Need ei võimalda hinnata patsiendi 4

(5)terviseseisundit ega ohtlikkust. Vastu võtmata tõendid tagastatakse nende esitajale elektrooniliselt digitaalse kohtutoimiku vahendusel.
  1. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse nappide väidetega. Maakohus asus õigesti seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus raviasutuse psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul luululine häire (F22.0) ja alkoholi kuritarvitamine (F10.1). Puudutatud isiku arvamus oma haiguse kohta ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut isiku tervislikule seisundile ning ei saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Pigem kinnitavad puudutatud isiku soovil kaebusesse märgitud väited raviarstide arvamust, et tal puudus haiguskriitika. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda psühhiaatrite seisukohtades.
  2. Puudutatud isiku ravivajadus on piisavalt tõendatud psühhiaatrite arvamusega. Psühhiaatrite arvamusest nähtub, et puudutatud isiku käitumine on mõjutatud psüühikahäire ägenemisest ning seetõttu ettearvamatu ja ebaadekvaatne. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika, ta ei mõista ravivajadust ega suuda oma käitumist kontrollida. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et ravita jäämisel võib puudutatud isik oma käitumisega olla ohtlik nii endale kui ka teistele. Ohtlikkuse tuvastas maakohus õigesti seeläbi, et puudutatud isik on korduvalt teisi isikuid ähvardanud.
  3. Samuti ei ole puudutatud isiku suhtes muu psühhiaatriline ravi küllaldane. Määruskaebusest nähtub, et puudutatud isik ei nõustu psühhiaatrite diagnoosiga ja leiab, et ta ei vaja mingit ravi. Varasemalt väljendas puudutatud isik, et ei pidanud talle väljakirjutatud ravimite võtmist vajalikuks. Sellest järeldub, et väljaspool raviasutust ei ole tagatud ravimite korrektne manustamine ja puudutatud isiku terviseseisundi paranemine. Ühtlasi nähtub ravi lõpetamise otsusest, et patsiendi olukord paranes, st ravi oli edukas ja põhjendatud.
  4. Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ja ringkonnakohtu hinnangul olid praegusel juhul täidetud tingimused nii esialgse õiguskaitse kohaldamiseks kui ka selle tähtaja pikendamiseks 40 päevani. Menetlusnorme maakohus oluliselt ei rikkunud. Ringkonnakohus saab hinnata maakohtu määruste põhjendatust ka pärast seda, kui patsiendi ravi on lõpetatud. Neil kaalutlustel jätab ringkonnakohus maakohtu määrused muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
  5. Määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud jäävad

§ 172lg 3 alusel riigi kanda.

Juhindudes

§ 173

lg 1 ls-st 2 märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis menetluskulude jaotuse nii maa- kui ka ringkonnakohtus. Maakohus ei määranud kulusid kindlaks rahaliselt, mistõttu ei tee seda ka ringkonnakohus (

§ 174lg 4).

Toimikust kindlaks määratavaid kulusid ei nähtu. 19.

§ 543võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.