3-24-1302/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1302 Haldusasi Xi esialgse õiguskaitse taotlus nõudega paigutada taotleja Viljandi Haiglasse Menetlusosalised Taotleja - X Eeldatavad vastustajad – Tallinna Vangla, Viru Vangla, esindaja AR Jätta Xi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud
2. X esitas 01.05.2024 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse nõudega paigutada taotleja Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikusse, kuna taotleja ei saa Tallinna Vanglas vajalikku ravi.
3. Tallinna Vangla esitas 09.05.2024 seisukohad esialgse õiguskaitse taotlusele ning palus jätta taotluse läbivaatamata. Kinnipeetava tõstatatud probleem puudutab tervishoiuteenuse osutamist. Vastavalt töökorralduslikule kokkuleppele esindab vanglaid sellistes küsimustes Viru Vangla haldusosakonna juhataja (JuM määrus „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 111 lg 1 p 8, § 171 lg 5). Tallinna Vangla dokumendiregistrist ei nähtu taotlusega seonduva vaidemenetluse toimumist. Selline menetlus ei oleks ka õiguslikult võimalik. Kinnipeetava, kelle psüühiline tervis on karistuse kandmise ajal halvenenud ja kes ei saa seetõttu enam jätkata karistuse kandmist vanglas, psühhiaatrilisele sundravile saatmist reguleerivad karistusõiguse sätted. Kuigi KrMS § 425 sätestab, et menetlus algab vangla initsiatiivil, siis analoogses olukorras, mis puudutas somaatilist seisundit, on Riigikohus 08.06.2016 määruses 3-34-1-16 jaatanud süüdimõistetu enda õigust taotleda vabastamismenetluse alustamist, menetlust on pädev läbi viima maakohus. Praegu midagi vangla tervishoiutöötajate raviveale ei viita, vangla psühhiaatrid ei ole näidustanud Xi ravile saatmist. Kohtu põhjendused
4. Kohus tõlgendab Xi esialgse õiguskaitse taotlust selliselt, et taotleja soovib enda suunamist ravile vanglavälise tervishoiuteenuse osutaja juurde. Riigikohus selgitas 28.06.2021 kohtumääruse nr 321-30 punktis 28, et kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidluste lahendamine maa- või halduskohtus sõltuvalt sellest, kas vaidlustatakse arsti (meditsiinilist) otsust või vangla haldusotsust, ei ole otstarbekas, mistõttu peab kõiki kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamisest tulenevaid nõudeid lahendama üks kohus. Kõiki kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi on pädevad lahendama halduskohtud. Seega on halduskohtu pädevuses Xi esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine.
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 49 lg 2).
6. Tallinna Vangla kinnitas kohtule, et X ei ole Tallinna Vangla poole vastava taotlusega pöördunud ning Xi suhtes ei toimu vaidemenetlust. Seega ei ole täidetud eeldused esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamiseks, kuivõrd Xile ei saabu vaidemenetluse ajal pöördumatuid tagajärgi.
7. Täiendavalt selgitab kohus, et kriminaalmenetluse seadustiku § 425 lg 2 kohaselt kui süüdimõistetu on jäänud pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist vaimuhaigeks või nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik karistuse täitmisele pööramata jätmise või karistuse kandmisest vabastamise määruse. Sellisel juhul kohaldab täitmiskohtunik süüdimõistetule karistusseadustiku §-s 86 sätestatud psühhiaatrilist sundravi. Seega hindab Xi psühhiaatrilise sundravi vajadust täiendavalt maakohus vastava taotluse esitamisel.
8. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt)