lg 4 kohaselt võlgniku surma korral loetakse pärandvara pankrotimenetluses pärandvara maksejõuetuks, kui selle arvel ei ole võimalik rahuldada pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 nimetatud kohustusi ja pärandaja võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole ajutine.
lg 1.3 kohaselt pärandvara pankrotimenetluses kuulutab kohus pankroti välja, kui pärandvara on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ning arvestades menetluse käigus kogutud andmeid on maksejõuetus tekkinud muudel asjaoludel pankrotiseaduse mõistes (
S § 142 lg 1 kohaselt esimeses järjekorras tasutakse pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud. Pärandvara inventuuris on märgitud, et kohtutäiturile matusekulud ega nende suurus teada ei ole. Pärandvara inventuuri läbiviimise eest on Tallinna linn maksnud kohtutäitur Kaja Lillojale KTS § 49 lg 2 alusel tasu 42 eurot. Notari tasu pärimistunnistuse väljastamisel on NotTS § 31 p 33 alusel kokku 122.70 eurot. Eelnimetatule lisandub ärakirja valmistamise ja kinnitamise tasu. Ajutine haldur on esitanud tasu taotluse 1000 eurot, millele lisandub käibemaks 200 eurot. Seega kokku on pärimismenetluse ja pankrotiasja kulud vähemalt 1364.70 eurot. Arvestades, et pärandvaraks olevast varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleks määrata vastavalt
Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 1500 eurot. Juhul kui pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasuta, siis tuleks pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu
Raugemise korral palub ajutine halduri määrata tasu vastavalt esitatud aruandele ja anda menetlusabi ning riigi vahenditest hüvitada 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130.80 eurot, kokku 784.80 eurot, Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (a/a EE622200221037157598 Swedbank AS) kasuks. Juhul kui pankrotimenetluse kulude katteks tasutakse deposiiti kohtu poolt ettenähtud summa 5 2-22-16368 palun välja kuulutada V. M.´i, isikukood XXX, pärandvara pankrot ja nimetada pankrotihalduriks Oliver Ennok ning määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Harju Maakohus tegi 04.01.2023 määrusega võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta V. M. pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 1 500 eurot. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole nimetatud summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldaja, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi
) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.
lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Tallinna linn (Tallinna Linnavaraameti kaudu) esitas Harju Maakohtule avalduse V. M. pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt oli V. M. viimane elukoht Tallinna linnas, ta suri 21.09.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole pärandvaras vara ja vara tagasivõitmise võimaluste puudumise tõttu ajutine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna V. M. pärandvarast ei piisa kohustuse täitmiseks ja võlgnik on surnud ning pärija on pärast inventuuri tegemist esitanud pankrotiavalduse, siis ei ole pärandvarast ja pärija varast võimalik V. M. kohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik maksejõuetu ja selline seisund ei ole ajutine.
kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Pankrotiavalduses ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseid välja toodud. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et pärandajat on korduvalt karistatud kriminaalkorras joobes juhtimise eest KarS § 424 järgi. Ajutine pankrotihaldur on pärandvara koormavaid kohustusi analüüsides jõudnud järeldusele, et pärandaja maksejõuetus on tekkinud pärandaja poolt sõlmitud laenulepingutest, eelkõige OK Incure OÜ poolt esindatavast Omega Invest OÜ nõudest summas 5 058.67 eurot ning Aktiva Finants OÜ nõuetest summas 5 820.60 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ning arvestades menetluse käigus kogutud andmeid on maksejõuetus tekkinud muudel asjaoludel pankrotiseaduse mõistes (
Muuks asjaoluks on antud juhul hooletu finantskäitumine. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on hoolsuskohustuse rikkumine, kuna võlgnik pole kohustuste võtmisel olnud piisavalt hoolas hindamaks oma võimalusi kohustute täitmisel, mille tõttu on võlgniku surma tõttu jäänud täitmata kohustused, samuti ei ole võlgnik maandanud riske surma puhuks, mille tulemusel pole pärast tema surma võimalik vara puudumisel kohustusi täita.
lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul tagasivõitmise võimalusi ei esine. Harju Maakohus tegi 04.01.2023 määrusega võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta V. M. pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 1 500 eurot. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole nimetatud summa maksmise soovi käesoleva ajani avaldaja, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et V. M. pärandvara arvelt ei ole võimalik katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus leiab, et kuna 7 2-22-16368 pärandvaras ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja huvitatud isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb V. M. pärandvara pankrotimenetlus lõpetada
Ajutise pankrotihalduri tasu Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi
) § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos
lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse
lõikes 11 sätestatust.
lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
lg 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alanud pankrotimenetluses kohaldatakse nende pankrotimenetluse toimingute suhtes, mis tehakse pärast käesoleva seaduse jõustumist, käesolevas seaduses sätestatut. Töölepinguseadus (edaspidi TLS) § 29 lg 5 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. V. M. pärandvara ajutine pankrotihaldur on palunud määrata oma tasuks 10 töötunni eest 1000 eurot, millele lisandub käibemaks 200 eurot. Ajutine pankrotihaldur palub arvestada ajutise pankrotihalduri tasu suuruseks 100 eurot tund. Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse tasu hüvitamiseks riigi vahenditest. 8 2-22-16368 Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud ülesannete ja tehtud kulutuste aruande kohaselt kulus tal ülesannete täitmiseks 10 tundi, sealhulgas andmete kogumiseks kirjade ja järelpärimiste koostamine; taustamaterjalide analüüs, aruande koostamine jne. Ajutine pankrotihaldur on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 1 tunni hind on 100 eurot.
lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2022. a oli töötasu alammääraks 654 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusele nr 116. Seega on
Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tasu suurus vastab tema töö mahule ja keerukusele ning kutseoskustele 10 tunni osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Oliver Ennoki ajutise pankrotihalduri tasu summas 1000 eurot, millele ei lisandu käibemaks, on põhjendatud ja see tuleb välja mõista Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le (a/a EE622200221037157598 Swedbank AS). Pankrotimenetluse raugemise korral palub ajutine halduri määrata tasu vastavalt esitatud aruandele ja anda menetlusabi ning riigi vahenditest hüvitada 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130.80 eurot, kokku 784.80 eurot, Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (a/a EE622200221037157598 Swedbank AS) kasuks. Kohus on lõpetanud menetluse V. M. pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohus on tuvastanud, et V. M. pärandvarast ei piisa kohustuste täitmiseks ega pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ajutine pankrotihaldur on palunud ajutise pankrotihalduri tasu summas 654 eurot välja mõista riigi vahenditest.
lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu pankrotiseaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Töölepinguseaduse § 29 lg 5 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 01.01.2022 määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2022 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kehtestatud 654 eurot. 01.02.2021 Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Eelnimetatud korra kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada tasu 660 eurot (10 h x 66), kuid kuna nimetatud summa ületab alates 01.01.2022 kehtinud kuutasu alammäära täistööajaga töötamise korral, siis tuleb riigi vahenditest välja mõista 654 eurot.
lg 4 ja TLS § 29 lõikest 5 tulenevalt tuleb ajutisele pankrotihaldurile hüvitada riigi vahenditest 577.50 eurot. 9 2-22-16368 Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok on palunud tema tasu üle kanda Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (a/a EE622200221037157598 Swedbank AS), mis on käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on põhjendatud määrata osaliselt halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest, kokku summas 654 eurot, millele lisandub käibemaks. Ülejäänud osas, s.o summas 346 eurot tuleb ajutise halduri tasu välja mõista V. M. pärandvara arvelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.