Obsah (9)

§ 115§ 116§ 113§ 217§ 101§ 220§ 77§ 223§ 222

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 29. aprill 2024. a Tartu kohtumaja 2-23-12455 Hagihind 9698,30

§ 115

lg 3 alusel koosmõjus

§ 116

lg 2 pdega 1, 2 ja 4 kohustatud andma kostjale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Müügieseme puuduse tõttu ei saanud hageja u kahe kuu jooksul sõidukit otstarbelt kasutada. Juhul kui hageja ei oleks tegelenud aktiivselt puuduse tuvastamise ja kõrvaldamisega, siis ilmselgelt ei oleks saanud sõidukit kasutada ka veel pika täiendava aja jooksul. See on täiesti ebamõistlik lähtudes hageja sõlmitud müügilepingu eesmärgist. Tuleb arvestada ka, et kostja ei soovinud algusest peale osaleda probleemi lahenduses ega pakkunud hagejale abi ning hageja oli sunnitud ise tegelema mootori rikke põhjuse tuvastamisega. Kostja ei ole tuginenud enda vastustes sellele, et ta oleks soovinud hagejalt täiendavat tähtaega vaidlusaluste puuduste tuvastamiseks või kõrvaldamiseks. 8. Hageja palub kostjalt välja mõista tekkinud kahju kokku summas 8770,00 eurot, millest 1050 eurot on tasu ekspertiisi läbi viimise eest, 400 eurot ekspertarvamuse koostamise eest, 540 eurot sõiduki transpordi eest, 4900 eurot mootori maksumuse eest, 1325 eurot 2 mootori paigalduse eest, 75 eurot auto konditsioneeri täitmise eest ja 480 eurot on õigusabi kulud. 9. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis alates hagi esitamisest 31.08.2023. a kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

10. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

§ 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. KOSTJA VASTUS HAGILE (dtl 153-157, 209-213, 221-223).

1. Kostja vaidleb esitatud hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata.
2. Mõni aeg peale sõiduki müüki esitas hageja kostjale pretensioonkirja, milles väidetu kohaselt on hageja poolt ostetud sõiduk oluliste puudustega, kuna sõiduki mootor hakkas koputama ja suitsema ning suure tõenäosusega tuleb mootor vahetada. Hageja teavitas, et pärast ekspertiisi tegemist soovitakse esitada nõue, milline ei ole veel täpselt teada.
3. Kostja vastas hagejale 28.04.
4. a kirjaga muuhulgas seda, et sõiduk läbis enne müüki 28.03.
5. a tehnoülevaatuse ja lisaks käis hageja sõidukiga vahetult peale ostu 09.04.
6. a diagnostikas, mis ei tuvastanud hageja kirjeldatud mittevastavusi. Kostja soovis, et hageja edastaks tõendid hiljemalt 05.05.
7. a mootori rikke tuvastamise kohta ja millise rikkega täpsemalt tegemist on. Eelnimetatud kuupäevaks mingeid tõendeid ega muud teavet ei edastatud, rääkimata sellest, et kostjale oleks võimaldatud tähtaega sõidukit ise remontida.
8. Hageja huvi on olnud vaid rahalise nõude esitamine. Hageja on soetanud asendusmootori 24.05.
9. a, ekspert on oma arvamuse andnud 03.06.
10. a. Ekspert ei saanud varasemalt arvamuse andmise kestel anda hagejale teada oma lõplikest järeldustest, kuna arvamuse kohaselt on tehtud näiteks sõiduki kohta päring alles 30.05.
11. a. seisuga. Hageja ei ole tõendanud, et ta üldse oleks asendusmootori soetanud ja selle masinale paigaldanud, samuti on hageja väitnud, et praeguseks on võõrandatud nii sõiduk kui ka varasem mootor, mistõttu ei olnud võimalik enam kohtulikku ekspertiisi läbi viia.
12. Ostja on käitunud seaduse reeglite vastaselt, ostja on lasknud ise asja parandada ja seda ilma, et oleks müüjale andnud teavet puuduste kohta ja/või tähtaega asja parandamiseks. Asjaolu, et ostja ei ole andnud müüjale tähtaega ega võimalustki puuduste kõrvaldamiseks, tähendab õiguslikus plaanis seda, et ostjal ei teki alust kahju hüvitamise nõude esitamiseks müüja vastu.
13. Kostja ei ole müünud puudustega asja

§ 217mõttes.

Tegemist oli kasutatud sõiduki müügiga, millel oli juba märkimisväärne läbisõit ja mootoril avaldus selle töötamisest tingitud puudus. Asjatundja R. Nxxxx arvamuses viidatakse mootori kolvi deformeerumisele, mis viitab asja kulumisele, mida tuleb kasutatud autodel ette. Kui probleemid tulenesid mootori loomulikust kulumisest, siis selle eest ei vastuta müüja. 17. Hageja ei ole esitanud selliseid asjaolusid, mille kohaselt võiks tuletada järelduse, et kahju kohe hüvitamine oleks mõistlik. Sõiduki puhul on puudused alati kõrvaldatavad, ükskõik, mis masina puudusele tuginetakse.

§ 115

lg 3 tähendab ikkagi seda, et puudust ei ole võimalik kõrvaldada või et see on seotud ebamõistlikult suure kuluga – sellisel juhul on seadusandja võimaldanud kohe asuda nõudma kahju. Hagi tuleks jätta rahuldamata seetõttu, et kostjale ei ole võimaldatud puudusi ise kõrvaldada ja täidetud ei ole

§ 115lg 2 eeldused.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE (dtl 162-166, 204-206, 215-218). 18. Hageja ei nõustu kostja väidetega selle kohta, et

§ 115

lg 2 sätestatud reegli ja

-i üldise loogika kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Võlausaldajal on alati õigus esitada võlgniku vastu kahju hüvitamise nõuet (

§ 101lg 1 p 3 ja lg 2).

Kahju hüvitamise nõude 3 esitamise eelduseks ei ole võlausaldaja poolt võlgnikule puuduse kõrvaldamise (sh asja parandamise) võimaluse andmine/võimaldamine. 19. Hageja kahju hüvitamise nõude aluseks on

§ 101lg 1 p 3, § 115 lg 1 ja § 128 lg 3.

Hageja ei tuginenud võimalike alternatiivsete õiguskaitsevahendite (nt kohustuse täitmise (

§ 101

lg 1 p 1 ja § 222 lg 5) või hinna alandamise nõue (

§ 101lg 1 p 5 ja § 112 lg 3) kohaldamiseks vajalikele asjaoludele.

20. Hageja kantud kulutuste, s.o mootori vahetus, hüvitamist võib

§ 115

lg 2 järgi esitada üldjuhul alles pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist. Kuid samuti võib sellise nõude erandina

§ 115

lg 3 alusel esitada ka tähtaega andmata, kui kahju hüvitamine puuduse kõrvaldamist võimaldamata on mõistlik.

1. Enne asja parandamise alustamist pöördus hageja kostja poole kaks korda. Kostja ei tunnistanud müügilepingu rikkumist ning keeldus vaidluse arutamisest, sh ei pakkunud enda abi puuduse põhjuse tuvastamiseks. Kostjal oli võimalus endal tegeleda puuduse kõrvaldamisega, mida kostja aga ei teinud. Kostja 28.04.
2. a vastuskirjast nähtub, et kostjal puudus soov tegeleda sõiduki vigade parandamisega ja hageja pidi kandma isiklikult kulud sõiduki puuduse põhjuse tuvastamiseks. Hageja leiab, et

§ 116lg 2 p 4 eeldused on täidetud.

1. Asendusmootori ostmine ja selle paigaldamine autole on tõendatud Piston 24 OÜ arvega nr 230506 ja HellCar24 OÜ arvega nr
2. Hageja palub kostja poolt esitatud asjatundja, R. Nxxxx, arvamus jätta tähelepanuta. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et - hageja ostis kostjalt 8.04.
4. a sõiduki BMW 535D XDRIVE registreerimismärgiga xxxxxxx; 10.04.
5. a, ajal, mil hageja kasutas sõidukit, tekkis sõidukil mootoririke.
6. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja oli kohustatud andma kostjale tähtaja ja võimaluse puuduste kõrvaldamiseks või mitte; hagejal on tekkinud alus kahju hüvitamise nõude esitamiseks kostja vastu.
7. Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud müügilepingut, kuna kostja on hagejale müünud puudustega asja ning seega vastutab kostja hageja ees võlaõigusseaduse (

) § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel. Samuti leiab hageja, et ta ei olnud kohustatud kostjale auto parandamiseks täiendavat tähtaega andma ning tugineb

§ 115lg-le 3.

1. Kohus asja arutanud ja hinnanud tõendeid kogumis, on seisukohal, et esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata.
2. Poolte vahel sõlmiti sõiduki müügileping 08.04.
3. a (dtl 11). Hageja saatis 11.04.
4. a kostjale sõnumi (dtl 20-21), milles teatas, et autol on tekkinud mootoririke ning ta soovib müügilepingust loobuda. Seega on hageja kostjale teatanud sõiduki lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul (

§ 220lg 1), mille üle pooltel ka vaidlus puudub.

Kuigi hageja teatas kostjale, et ta soovib müügilepingust loobuda, ei kasutanud hageja oma õigust lepingust taganeda

§ 116lg 1 mõttes, vaid esitas kostja vastu kahju nõude.

28.

§ 77

lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga ning kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Müügilepingu korral peab

§ 217

lg 1 järgi ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele muu hulgas kvaliteedi osas.

§ 217

lg 2 p 1 järgi ei vasta asi lepingutingimustele muu hulgas siis, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. 4 29. Müügilepingus on müüja kinnitanud, et sõidukil ei ole varjatud puudusi. Müügilepingus ei ole märgitud auto läbisõitu ega esmast registreerimisaega. Samuti ei sisalda müügileping kokkuleppeid asja omaduste kohta. Kui müügileping ei sisalda kokkuleppeid asja omaduste kohta, siis saab asja lepingutingimustele mittevastavus olla ainult

§ 217lg 2 p-des 2 jj sätestatud tingimustel.

Samas ei vaidle pooled selle üle, et sõiduki ostmisel sai hageja kostjalt info, et auto oli müügihetkel korras ning et kostja võimaldas hagejal enne lepingu sõlmimist teostada auto tehnilist kontrolli (dtl 21), mida hageja ei kasutanud.

1. Kohtule esitatud R. Pxxxxxxxx 19.04.
2. a (dtl 31-53) arvamusest nähtuvalt on auto väljalaske aastaks 17.10.
3. a. Sõiduk on osalenud väiksemas liiklusõnnetuses
4. a ja toodud Eestisse
5. a detsembris. Sõiduk on läbinud korralise tehnoülevaatuse 28.03.
6. a läbisõidul 270 048 km. Mootoririke tekkis ebakvaliteetse mootoriremondi tõttu enne müügilepingu sõlmimist ning oli kiiresti progresseeruv. R. Nxxxx arvamuses viidatakse mootori kolvi deformeerumisele. Ka R. Pxxxxxxxx on oma arvamuses toonud välja, et sõiduki kolvi juhtpinnad on lagunenud ja et mootoririke on tekkinud
7. silindri hülsi lagunemisel ja purunenud kolvirõngaste tõttu. R. Nxxxx on ka märkinud, et sellise rikke teke on üldiselt väga kiire iseloomuga ja pole enne juhtumist võimalik kuidagi tuvastada häälest või mootori käimisest.
8. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse, milles ta palub jätta arvestamata kostja poolt esitatud R. Nxxxxxarvamuse. R. Pxxxxxxxx ja R. Nxxxx on mõlemad oma ala asjatundjad ning kohtul ei ole alust kahelda kummagi asjatundja arvamuses. Kohus hindab kõiki esitatud tõendeid seadusest juhindudes igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 232 lg-test 1 ja 2).
9. Riigikohus on olnud seisukohal, et, kui pooled ei ole asja omadusi täpsemalt kokku leppinud, siis tuleb asja lepingutingimustele vastavuse hindamisel lähtuda sellest, mida ostja võis eseme vanust, kasutusotstarvet ja senist tegelikku kasutust arvestades müügilepingu eseme seisukorra kohta mõistlikult oodata. Üksnes juhul, kui müügilepingu eseme seisukord on halvem sellest, mida ostja võis mõistlikult oodata, võib tegemist olla müügilepingu eseme lepingutingimustele mittevastavusega

§ 217

lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 tähenduses (RKTKo 14.02.2024, 2-211758/64, p 10.2; 20.03.2024, 2-20-11098/57, p 18.2). 33. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist oli 10 aastat vana sõidukiga, mille läbisõit oli 270 048 km, siis pidi hageja arvestama, et vanal autol võrreldes uue autoga võivad ootamatult tekkida rikked, mis tulenevad asja pikaajalisest kasutamisest. Hageja ei saanud eeldada, et ükski sõiduki detail ei ole kulunud ning et sõiduk ei vaja tulevikus remonti. Kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei ole veel lepingutingimustele mittevastavuseks. Kuna mootoririke tekkis ajal, mil auto läbisõit oli 270 048 km, siis võis sõiduki mootor sõiduki kasutamise mahu tõttu vajada teatud hooldust. Asjatundjate arvamusest nähtuvalt ei saa sellist mootoririket enne tuvastada ja selle rikke tekkimine on väga kiireloomuline. Seega leiab kohus, et kohtus ei leidnud tõendamist sõiduki lepingutingimustele mittevastavus vähemalt keskmisele kvaliteedile

§ 77

lg 1 mõttes ning hageja ei saa tugineda antud juhul sellele, et sõiduk ei olnud oma tehnilistest omadustelt lepingutingimustele vastav. Kostja ei rikkunud autot hagejale müües müügilepingut

§ 217lg 1 tähenduses.

34. Kuigi kohus jõudis järeldusele, et kostja ei ole müügilepingut rikkunud annab kohus oma põhjendused ka hageja kahju nõudele tulenevalt

§ 115lg 3.

Sellise nõude võib

§ 115

lg 2 järgi esitada üldjuhul alles pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist ja üksnes 5 erandina

§ 115

lg 3 alusel ka tähtaega andmata, kui kahju hüvitamine puuduse kõrvaldamist võimaldamata on mõistlik.

1. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga selle kohta, et hageja ei olnud kohustatud andma kostjale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, põhjusel, et hageja ei saanud sõidukit 2 kuud kasutada ning et kostjapoolne auto parandamine oleks võtnud veel rohkem aega.
2. Tulenevalt

§ 223

lg-st 1 on müüja müügilepingut oluliselt rikkunud muu hulgas siis, kui asja parandamine või asendamine ei olnud võimalik või ebaõnnestus või kui müüja keeldus õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei teinud seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

§ 222

lg-s 1 on sätestatud, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Seega tulenevalt

§ 222

lg 1 ja § 223 lg 1 mõttest, on müügilepingu eseme parandamise nõue välistatud üksnes piiratud juhtudel.

1. 19.04.
2. a esitatud pretensioonist nähtuvalt (dtl 22-24) on hageja kostjale teatanud, et kostja on oluliselt rikkunud müügilepingut ning hageja otsustab kostja vastu nõude esitamise pärast eksperdi arvamuse saamist. Nõuet asja parandamiseks hageja kostjale pretensioonis esitanud ei ole. Kahjunõude esitas hageja kostjale 13.06.
3. a (dtl 123).
4. Kostja 28.04.
5. a vastusest hageja pretensioonile (dtl 25-26) nähtub, et tõendite puudumisel on kostjal raske oma seisukohta öelda ja kostja palub hagejal esitada vastavad tõendid hiljemalt 05.05.
6. a. Kostja märgib samuti, et auto läbis vahetult enne müügilepingu sõlmimist 28.03.
7. a tehnoülevaatuse, kus mingeid puuduseid sõidukil ei tuvastatud. Lisaks on ostja käinud 09.04.
8. diagnostikas, kus tuvastati ainult NOX-anduri häire.
9. Kohus leiab, et kostja vastusest hageja pretensioonile ei saa üheselt järeldada, et kostja oleks keeldunud koostööst ja asja parandamisest. Pigem nähtub kostja vastusest, et kostja soovis saada auto seisukorra kohta täiendavat informatsiooni. Ainuüksi põhjusel, et hagejale tundus, et kostja ei ole koheselt abivalmis ja et tema ei saa autot kohe kasutada, ei saanud müügieseme parandamise nõue olla välistatud. Samuti ei leidnud kohtus tõendamist, et kostja oleks keeldunud asja parandamisest või et asja parandamisega oleks kostjal tekkinud ebamõistlikud kulud arvestades sõiduki väärtust.
10. Seega tulenevalt eeltoodud põhjendustest jätab kohus Jxxx Rxxxxxxxx hagi Mxxxxx Lxxxx vastu 8770 euro ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulud
11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 1 esimese lause kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
12. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
13. Menetluskulude nimekirjast (dlk 212-213, 223) nähtuvalt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja, vandeadvokaat Rene Varuli, kulud summas 3143 eurot (koos käibemaksuga), mille kostja palub hagejalt välja mõista.
14. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on 6 menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
15. Kostja lepingulise esindaja, vandeadvokaat Rene Varuli, ajakulu on kokku 18,5 tundi ning tema tunnihind on 140 eurot, millele lisandub käibemaks.
16. Hageja ei ole nõus kostja poolt esitatud menetluskuludega märkides, et kostja esindaja ajakulu suurus on ülepaisutatud.
17. Kohus ei pea vajalikuks lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel anda detailset hinnangut iga üksiku menetlustoimingu kulude põhjendatusele, küll aga peab vastaspooltelt väljamõistetava lepingulise esindaja kulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Seega ei analüüsi kohus igale menetlustoimingule kulutatud ajakulu eraldi vaid hindab kogumis, kas kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt olnud vajalikud ja põhjendatud.
18. Arvestades kostja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu võrrelduna nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab kohus, et kostja lepingulise esindaja ajakulu 15.09.
19. a hagiga tutvumise ja kostja vastuse koostamise eest on põhjendatud kokku 6 tunni ulatuses, 07.02.2024 nõupidamine kliendiga 1 tund ei ole põhjendatud, kuna see ei ole kohtu poolt kontrollitav. 19.02.
20. a ettevalmistus istungiks, infovahetus kliendiga, osalemine Tartu Maakohtu istungil on põhjendatud ajakulu 4 tunni ulatuses, 29.02.
21. a, infovahetus ekspert J. Lxxxxxx ja kliendiga on põhjendatud ajakulu 0,5 tunni ulatuses, 04.03.
22. a, tegevused asjatundja arvamuse saamiseks, teate koostamine kohtule on põhjendatud ajakulu 1 tunni ulatuses, 28.03.
23. a, kohtumäärusega tutvumine, infovahetus kliendiga, lõplike seisukohtade koostamine, menetluskulude nimekirja koostamine on põhjendatud ajakulu 4 tunni ulatuses. Põhjendatud on täiendavad menetluskulud 15.04.
24. a, tutvumine hageja 11.04.
25. a seisukohtadega, infovahetus kliendiga, seisukohtade ja täiendavate menetluskulude koostamine 2 tunni ulatuses.
26. Seega on kogumis kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud kokku 17,5 tunni ulatuses kokku summas 2972,20 eurot (koos käibemaksuga), mis kuulub hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 7