Obsah (8)

§ 164§ 442§ 187§ 410§ 129§ 173§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 26.04.2024, Rakvere Tsiviilasja number 2-24-105964 Tsiviilasi O. L. hagi B. K. vastu elatise nõ

§ 164lg 1.

Rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6 § 633 lg 7).

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või 1 riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE Maksekäsu kiirmenetlusest ületulemisena 05.03.2024 esitatud hagi kohaselt soovis hageja kostjalt välja mõista elatise alates 11.02.2024 selle miinimumsuuruses. 15.04.2024 istungil nõustus hageja, arvestades kostja viimases elektronkirjas esitatud pakkumist, nõuet vähendama 180 euroni kuus ja muutis ka nõude algusperioodiks alates 01.03.2024. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja oma 16.03.2024 kirjalikus vastuses tunnistab hagi osaliselt ja pakub elatise katteks 125 eurot kuus. Kostja teatab, et ei saa oma tervisliku seisundi tõttu (sünnituse aeg mai lõpus ja arsti soovitus mitte tekitada pingeid) istungil osaleda. 09.04.2024 elektronkirjas märgib, et tema võimekus hagejat toetada on maksimaalselt 180 eurot kuus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub, muudetud ulatuses, rahuldamisele. Kostja on istungist teadlik, ei ole reageerinud kohtu pakkumisele osaleda istungil virtuaalselt ja ei olnud ka telefoni teel istungi ajal kättesaadav. See ei takista kohtul

§ 410alusel aga asja lahendamist.

Vaidlust ei ole selles, et hageja on kostja laps ning kostja on perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 punktist 1 tulenevalt kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (Riigikohtu

1. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1716, p 11;
2. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Hageja ja kostja vahel ei ole vaidlust selle üle, kas kostjal on kohustus hagejale maksta elatist või mitte. Kostja ei ole esile toonud ja tõendanud, et hageja poolt nimetatud vajadused oleks ülepaisutatud. Kohus on nõus, et kostja majanduslik olukord on suureneva laste arvu tõttu pingestatud ja tunnustab poolte valmidust asja lahendamiseks kompromissiga. Kohus käsitleb poolte positiivse koostööna seda, et kostja on suurendanud oma pakkumist algselt 125 eurolt 180 eurole ja et hageja on kostja maksevõimekusest aru saades selle pakkumisega nõustudes vastavalt oma haginõuet 2 vähendanud. Hageja on arvestanud ka kostja poolt menetluse ajal tehtud maksetega ja muudab sellest lähtuvalt elatise nõudmise algusperioodi varasemalt soovitud 11.veebruarilt
3. märtsiks. Kohus leiab, et eeltoodu on olemuslikult käsitletav kas kompromissina, millena pooled seda siiski pole menetluslikult vormistanud või kostja poolt hagi õigeksvõtmisena nüüdselt vähendatud ulatuses. Kuna aga kostja pole menetluslikult sõnastanud oma 09.04.2024 pakkumist sõnaselgelt hagi õigeksvõtuna, siis ei tee kohus mitte õigeksvõtul põhinevat lahendit vaid sisulise lahendi. Eeltoodule vaatamata ei pea kohus menetlusökonoomsuse seisukohalt vajalikuks enam eraldi käsitleda poolte esitatud väiteid ja vastuväiteid, sest need ja ka asjas esitatud kirjalikud tõendid, ei mõjuta asja lahendamist. Kohus on hagejale istungil selgitanud, et elatise suurus on ajas muutuv ning kui hageja vajadused oluliselt suurenevad, siis on tal õigus esitada hagi elatise suurendamiseks. Kui kostja maksevõime muutub paremaks, siis on tema poolt omakorda eetiline ja moraalselt õige käitumine tagada oma lapse ülalpidamine elatise miinimumsuuruses ka ilma kohtus käimiseta. Kui kostja maksevõime tänasega võrreldes siiski oluliselt väheneb, on kostjal õigus esitada hagi elatise vähendamiseks. Hagi hind Kohus selgitab menetlusosalistele, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 442 lg 2 p 51 kohaselt tuleb otsuse sissejuhatuses märkida tsiviilasja hind. Juhindudes

§ 129lg 2 on elatise nõude hagihind (180 eurot x 9 kuud) 1620 eurot.

Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Kohtu andmetel rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik 3