Obsah (11)

§ 397§ 76§ 402§ 1§ 406§ 4034§ 416§ 4062§ 94§ 1132§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-134180 Tsiviilasi OÜ GS Core hagi R. M.

) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

§ 76lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele 7.

Vaidlust ei ole selles, et poolte oli sõlmitud tarbijakrediidileping

§ 402lg 1 mõttes.

Esialgne võlausaldaja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev laenuandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (

§ 1lg 5).

Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (

§ 406

), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (

§ 4034p-d 1 ja 2 ning lg 2).

Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (

§ 416lg-d 1 ja 2).

8.

§ 4062

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 111) kohaselt on krediidi kulukuse määr 45,56%. Lepingu sõlmimise ajal (

1. aprillil 2021) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,09% (kolmekordne määr seega 60,27%). Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
2. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on laenu väljastamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette

§ 4034

ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi. 3

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.

1. Hagiavalduses on hageja märkinud, et esialgne võlausaldaja on kontrollinud kostja majanduslikku võimekust (kostja konto väljavõte), kus sissetulekute suurus on 1000 – 2000 eurot. Analüüsi tulemusena (kostjal on piisav sissetulek) jõudis esialgne võlausaldaja järeldusele, et kostja on laenukõlbulik. Kohus juhtis
2. veebruari 2024 kohtunõudes hageja tähelepanu asjaolule, et tema esitatud tõend (kostja pangakonto väljavõte) on äärmisel raskesti loetav. Samuti juhtis kohus hageja tähelepanu asjaolule, et kostja pangakonto väljavõttest ei nähtu hagis märgitud sissetulekuid (1000 – 2000 eurot kuus), samas aga nähtuvad märkimisväärsed kohustused (arvestaswa kostja reaalset sissetulekut). Lisaks ei ole arvestatud, et kuivõrd kostja saab vanemahüvitist, on tal eelduslikult vähemalt üks ülalpeetav. Kohus selgitas, et kostja konto väljavõttest nähtub, et kostja sissetulekuks on vanemahüvitis 532 eurot ja peretoetus 79 eurot. Veebruaris 2021 on kostja saanud vallalt töötasu 292 eurot 14 senti ja märtsis 524 eurot 52 senti. Kui kostja hakkas saama töötasu, siis võiks eeldada, et vanemahüvitis on lõppemas. Samuti nähtub, et aprillis oli kostja kohustus Placet Group OÜ ees 78 eurot 71 senti ja 51 eurot 59 senti, samuti TF Bank AS-i ees 53 eurot 62 senti. Jaanuaris on kostja võtnud Placet Group OÜ-lt laenu 200 eurot ja oktoobris 2020 samalt võlausaldajalt 500 eurot laenu.
3. Vastusena kohtunõudele on hageja selgitanud, et see on ainus formaat, mil viisil on esialgsel võlausaldajal võimalik konto väljavõtteid esitada. Esialgne võlausaldaja arvestas konto väljavõtete alusel sissetulekuks 883 eurot 40 senti, pensioni registri järgi on sissetulek 2876 eurot 76 senti ning kostja on märkinud enda sissetulekuks 611 eurot. Olemasolevad kohused on 183 eurot 38 senti, uus laenumakse 23 eurot 51 senti ning kui arvestada kostja märgitud sissetulekut, siis on vabade vahendite jääk üle 50% sissetulekust (611 – 183,38 – 23,51). Hageja on ka märkinud, et kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et laenu saamisega tekkis tal võimetus täita oma kohustusi.
4. Kohus peab vajalikuks selgitada järgmist. Tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-14, punkt 18; 3-2-1-40-10, punkt 14). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud

§-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka

§ 1

lõige 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (

§ 4062

lõige 1) või selles sisalduva intressikokkuleppe (

§ 4034

lõige 7) tühiseks, peab kohus tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (nt otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, punkt 46). Seega ei pidanud kostja tuginema sellele, et laenu saamisega tekkis tal võimetus täita oma kohustusi.

1. Hageja ei ole selgitanud, kuidas on esialgne võlausaldaja arvestanud kostja sissetulekuks 883 eurot 40 senti (samas kui kostja ise märkis selleks 611 eurot). Kohus on eelnevalt selgitanud, et 4 kostja sissetulekuks on olnud vanemahüvitis 532 eurot ja peretoetus 79 senti (kokku 611 eurot). Veebruaris 2021 sai kostja töötasu 292 eurot 14 senti ja märtsis 524 eurot 52 senti ning seega võiks eeldada, et vanemahüvitis on lõppemas. Kohus ei nõustu sellega, et kuivõrd vabade vahendite jääk on üle 50% sissetulekust (ehk 404 eurot 11 senti), siis on esialgne võlausaldaja vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Kohtu hinnangul ei saa lähtuda 611 euro suurusest sissetulekust, kuivõrd vanemahüvitis hakkas eelduslikult lõppema. Samuti ei ole esialgne võlausaldaja mitte mingil moel arvestanud ülalpeetava olemasolu (kui kostja sai vanemahüvitist ja peretoetust, siis ilmselt on tal vähemalt üks ülalpeetav) ega muid kulusid (nt majapidamiskulusid). Kohus möönab, et iseenesest ei ole 23 eurot 51 senti suurune laenu tagasimakse ebamõistlikult suur, kuid olukorras, kus isikul on mitu väiksemat kohustust (ka teiste võlausaldajate ees, nagu praegusel juhul Placet Group OÜ ees 78 eurot 71 senti ja 51 eurot 59 senti, samuti TF Bank AS-i ees 53 eurot 62 senti), võib see väiksema sissetulekuga isikule mõjuda koormavalt. Ka asjaolu, et isik võtab pidevalt väikelaene juurde (oktoobris 2020 summas 500 eurot, jaanuaris 2021 summas 200 eurot ja aprillis 2021 summas 531 eurot) võib viidata tema suutmatusele oma sissetulekuga toime tulla. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
2. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning

§ 4034

lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

§ 94

lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei saa

§ 4034

lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

1. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-134930, p 10).
2. Vastavalt kohtu nõudele on hageja esitanud
3. märtsi 2024 menetlusdokumendi p-s 1.11 uue arvestuse olukorras, kus kohus leiab, et esialgne võlausaldaja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellisel juhul palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja põhinõudena 358 eurot 7 senti ja viivise 39 eurot 37 senti, samuti viivise seadusjärgses määras alates
4. augustist
5. Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja esitatud arvestusest. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja põhinõue 358 eurot 7 senti ja viivise 39 eurot 37 senti, kokku 397 eurot 44 senti, samuti viivise põhinõudelt (358 eurot 7 sendilt) alates
6. augustist 2023 kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Kohus märgib, et kostja ei pea tasuma lepingu haldustasu (8 eurot 85 senti), kuivõrd tegemist on krediidiga seotud tasuga.
7. Sissenõudmiskulude kohta märgib kohus järgmist. Hageja nõuab kostjalt 30 euro suuruse sissenõudmiskulu väljamõistmist. Hageja viitab

§ 1132lg 2 p-le 3.

Arvestades seda, et hageja nõue on kokku 397 eurot 44 senti (vt otsuse p 15), siis saab hageja nõuda sissenõudmiskulusid vastavalt

§ 1132lg 2 p 1-le 1.

Viidatud sätte kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale 5 saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kuigi hageja on märkinud, et kostjale on saadetud kolm meeldetuletuskirja, on ta viidanud vaid

1. jaanuari 2023 (dtl 117) ja
2. juuli 2023 (dtl 118) meeldetuletuskirjale. Ka kohtule on esitatud vaid kaks meeldetuletuskirja. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 20 eurot (15 + 5).
3. Eelneva tõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kokku Kohus peab põhjendatuks lähtuda hageja esitatud arvestusest. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja 417 eurot 44 senti (s.o põhinõue 358 eurot 7 senti, viivis 39 eurot 37 senti ja sissenõudmiskulud 20 eurot), samuti viivis põhinõudelt (358 eurolt 7 sendilt) alates
4. augustist 2023 kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 74 euro 70 sendi ulatuses (432,77 – 358,07), viivisenõude 185 euro 42 sendi ulatuses (224,79 – 39,37) ja sissenõudmiskulude nõude 10 euro ulatuses. Kohus jätab täielikult rahuldamata hageja intressinõude (55 eurot 27 senti) ja lepingu haldustasu nõude (8 eurot 85 senti). Samuti jätab kohus rahuldamata hageja edasiulatuva viivise nõude seadusjärgset määra ületavas osas.
5. Arvestades hagi rahuldamise ulatust (hageja nõuded olid kokku 751 eurot 68 senti ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 417 eurot 44 senti, seega rahuldab kohus hagi ca 55% ulatuses), jääb menetluskuludest 55% kostja ja 45% hageja kanda.
6. Kohtu määratud tähtajaks ei ole hageja täiendavat menetluskulude nimekirja esitanud. Kohus lähtub
7. märtsi 2024 menetlusdokumendis (pealkirjastatud kui
8. detsembri 2023 hagiavaldus) toodud menetluskuludest. Selle kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 245 eurot, lepingulise esindaja kulud 170 eurot (1,5 h x 100 eurot/h + 20 eurot), kokku 415 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatud. TsMS § 4842 järgi on maksekäsu kiirmenetluse põhjendatud kuluks 20 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu (100 eurot) on mõistliku suurusega ja kooskõlas kohtupraktikaga). Ka hageja lepingulise esindaja ajakulu (1,5 h) on asja arvestades põhjendatud.
9. Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 415 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 228 eurot 25 senti (415 x 0,55). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (228 eurolt 25 sendilt)

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 6