lg 6 1 Seletuskiri töövõimetoetuse seaduse eelnõu 678 SE juurde, lk 17 (kä esaadav h ps://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/af07a9ca-c54e-4f05a82b841339be10cf/Töövõimetoetuse%20seadus). 8 arvu!võrgus: järgi tuvastab Töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel.
lg 1 kohaselt ning koosmõjus § 3 lg 2 antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta võtmetegevuste kaupa: liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhted. Samuti arvestatakse iga valdkonna ja võtmetegevuse kohta hinnangu andmisel
lg-s 3 nimetatud asjaolusid.
lg-s 2 nimetatud valdkondades ja võtmetegevustes esinevate piirangute ning § 3 lg-s 3 nimetatud asjaolude kohta annavad hinnangu nii ekspertarst kui ka taotleja ise (vt
lg-d 2 ja 3).
lg-s 2 on toodud välja järgmised kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnad ja võtmetegevused: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, muud liikumise piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade ülestõstmine ja liigutamine, käteosavus, muud käelise tegevuse piirangud; 3) suhtlemine – nägemine, kuulmine ja kõnelemine, teiste inimestega suhtlemine, muud suhtlemise piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine ärkveloleku ajal, soole ja põie kontrollimine, söömine ja joomine, muud teadvusel püsimise ja enesehoolduse piirangud; 5) õppimine ja tegevuste elluviimine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, muud õppimise ja tegevuste elluviimise piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, ohu tajumine, toimetulek muutustega, muud muutustega kohanemise ja ohu tajumise piirangud; 7) inimestevaheline lävimine ja suhted – sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine, olukorrale kohane käitumine, muud inimestevahelise lävimise ja suhete piirangud.
lg-s 3 on toodud sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud valdkondades piiranguid mõjutavate asjaoludena välja: 1) alkoholi, narkootiliste, psühhotroopsete ja teiste sõltuvust tekitavate ainete ning ravimite mõju; 2) muud tervisehäired.
lg 1 p-de 1-6 kohaselt koosneb eksperdiarvamus võtmetegevuste kaupa järgmistest andmetest: 1) taotleja täidetud andmete alusel piirangu raskusaste vastavalt käesoleva määruse §-s 6 kirjeldatule; 2) võtmetegevuste kaupa eksperdiarvamuse andja hinnang selle kohta, kas meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund vastab või ei vasta taotleja hinnatud piirangu raskusastmele; 3) võtmetegevuste kaupa piirangu raskusaste koos eksperdiarvamuse andja põhjendusega, kui meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund ei vasta taotleja hinnatud piirangu raskusastmele; 4) võtmetegevuste kaupa diagnoosid, millele eksperdiarvamus tugineb; 5) valdkondade kokkuvõtted; 6) taotleja tegutsemisvõimet kokkuvõttev arvamus. 9 Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus taotlusel olevate andmete, töövõimetoetuse seaduse § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmete ja taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral andmete alusel, mis on saadud taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (määrus nr 39 § 5 lg 1). Kui töötukassa on saatnud isiku töövõimetoetuse seaduse § 7 lõike 3 alusel tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule, lähtub tervishoiuteenuse osutaja eksperdiarvamuse andmisel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele järgmistest vastuvõtu käigus saadud andmetest: 1) vaatluse tulemused ja inimese antud selgitused; 2) vajaduspõhiste tegutsemis- ja osalemisvõime testide tulemused (määrus nr 39 § 5 lg 2). Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Ka töövõime hindamise metoodika2 (edaspidi metoodika) kohaselt hinnatakse tegutsemisvõimet alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule (metoodika lk 6). Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta
lgs 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Eksperdiarvamuses võetakse iga valdkonna ja võtmetegevuse kohta hinnangu andmisel arvesse
lg-s 3 nimetatud asjaolusid (
Eeltoodud sätete alusel tuleb vastustajal töövõime ulatus tuvastada eksperdiarvamuse alusel ning ekspertarvamuses tuleb kajastada muuhulgas taotleja andmeid piirangu raskusastme kohta ja meditsiinilised andmed ja anda hinnang, kas taotleja terviseseisund vastab või ei vasta meditsiiniliste andmete alusel taotleja hinnatud piirangu raskusastmele. Kui olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik isiku töövõimet hinnata, on töötukassal õigus suunata isik tema töövõime kohta arvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule ning sel juhul tuleb töövõime hindamisel arvestada ka vastava visiidi tulemusi. Kaebaja hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsusest, et kaebaja enda hinnangut töövõimele oleks arvestatud ning otsuses on tehtud kaalutlusviga. Kaebaja leiab, et ETK on lähtunud sellest, et kaebaja suudab tegeleda spordiga, mitte aga kaebaja tegelikest terviseprobleemidest, mis nähtuvad üheselt ja selgelt epikriisidest. Samuti leiab kaebaja, et ETK on välja toonud liialt vanad epikriisid ning teinud neist ebaõigeid järeldusi mh järeldanud, et probleemid esinevad kaebajal üksnes ekstreemsete raskuste tõstmisel. Kohus märgib esmalt, et kuigi vaidlustatud otsustes ei ole kaebaja enda hinnanguid lahti kirjutatud ja viidatud on eksperdiarvamuse saamiseks kaasatud tervishoiuteenuse osutajale ning toodud on kokkuvõtlik töövõime ulatuse hinnang, on käesoleval juhul siiski kontrollitav, et vastustaja on otsuste tegemisel lähtunud esiteks nii 13.06.2023 eksperthinnangust kui ka 03.07.2023 vaidemenetluse raames tehtud eksperthinnangust (dtl 53-68 ja 69-87). Samuti ei nähtu aluseks võetud eksperthinnangutest ilmselgeid eksimusi seoses piirangute raskusastmete määramisega. Sealhulgas on otsuste aluseks olevates eksperthinnangutes arvestatud ka kaebaja enda antud hinnangutega ja põhjendatud nendega mittenõustumist. Kohtumenetluses on vastavad terviseandmed ja kaebaja antud hinnangud täiendavalt üle kontrollitud ETK 2 Kä esaadav arvu!võrgus: h ps://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine/toovoimehindamisepohimo ed-ja-metoodika 10 ekspertarst dr Lembi Aug poolt (dtl 86-92), kes on piirangute raskusastete osas jõudnud samale seisukohale. Samuti on kontrollitav, et TIS andmeid on õigesti kajastatud. Kohus analüüsib järgnevalt esmalt lühidalt piirangute raskusastmetega seonduvat ja seejärel põhjendamiskohustuse täitmist ning kaalutlusõiguse kasutamist. 14. Vaidlustatud 14.06.2023 otsuse põhjenduste kohaselt: „Töövõimetoetuse seaduse § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kuna isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid, kõhre haigused. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on pehmete kudede muud haigusseisundid. Taotleja kirjeldatud piiranguid õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Taotleja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ning ravimite kõrvaltoimetest ja muudest tervisehäiretest ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotlejal on põlveliigeste valu, liigesfunktsiooni häire tõttu kergelt piiratud pikkade vahemaade läbimine, eri tasapindadel liikumine, keha põhiasendi säilitamine ja muutmine. Valud süvenevad ekstreemsetel pingutustel, kestval koormusel. Terve silma nägevus on normaalne, ei sea ohtu ringiliikumist. Taotlejal on õlavalu, lihas- ja liigesfunktsiooni häire tõttu kergelt piiratud esemete tõstmine ja kandmine, käte sirutamine. Tervise infosüsteemi andmetel kontraktuure ega pareese ei esine. Taotleja suudab teostada ekstreemseid pingutusi, tõsta ja suruda raskuseid. Kuigi taotlejal esinevad piirangud eelnimetatud valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta need taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja töövõime vähenemist. Kui terviseandmete alusel kinnitust mitteleidnud piirangud esinevad püsivalt, on soovitav pöörduda arsti vastuvõtule. Kui terviseseisundist tulenevaid piiranguid kinnitavad tervise infosüsteemi kantud või muul moel tõendatud andmed, on võimalik esitada Eesti Töötukassale uus töövõime hindamise taotlus.“ Vaidlustatud 25.07.2023 otsuse (millega muudeti 14.06.2023 otsuse põhjendusi) kohaselt: „Töövõimetoetuse seaduse § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kuna isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid ja kõhre haigused. Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid ja pehmete kudede muud haigusseisundid. Taotleja kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Taotleja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ning sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete ja muude tervisehäirete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotlejal on põlveliigeste valude (mis süvenevad ekstreemsetel pingutustel, kestval koormusel) tõttu piiratud pikemaajaline kõndimine, kehaasendi säilitamine ja keha põhiasendi muutmine. Taotlejal on ekstreemsel pingutusel õla valu tõttu piiratud ülemääraste raskuste tõstmine, surumine ja kandmine. Terviseandmed ei kinnita, et söömine või joomine oleksid tervisekahjustuste tõttu püsivalt häiritud. Püsivat vaimse tervise häiret terviseandmetel tuvastatud ei ole. Kuigi taotlejal esinevad piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkondades, ei mõjuta need taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja töövõime vähenemist.“ Kohus märgib, et haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1 teine lause). Riigikohus on rõhutanud, et kui haldusaktis on viidatud põhjenduste osas teisele haldusaktile 11 või muule dokumendile, siis peab haldusakt sisaldama vähemalt selle tegemise põhimotiive (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.05.2015 otsus nr 3-3-1-90-14, p 17). Käesoleval juhul ühtivad kohtu arvates otsustes toodud hinnangud otsuste aluseks olevate eksperthinnangute (13.06.2023 eksperthinnang kui ka 03.07.2023 vaidemenetluse raames tehtud eksperthinnangust (dtl 53-68 ja 69-87)) ja kohtumenetluses ETK ekspertarst dr Lembi Augu seisukohtadega (dtl 86-92) kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses ja kaebuses kirjeldatud piirangutele põhijäreldustega. Kohus märgib, et kaebaja enda hinnang piirangu raskusastmele on seejuures küll oluline, kuid vastava hinnangu vastavust hindamiskriteeriumitele ja tegelikkusele peavad eelnevalt viidatud sätete alusel kinnitama ka terviseandmed. Kohus rõhutab, et isiku töövõime ulatuse tuvastamine on meditsiinivaldkonna ekspertteadmistel põhinev hinnanguline otsus (TVTS § 7 lg 1;
Kuigi tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti koostatud eksperdiarvamus ei ole töötukassale vahetult siduv, saab ekspertarsti järeldused siiski ümber lükata ainult konkureeriva eksperdiarvamusega (vt lisaks Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p-d 22 ja 26). Kui taotleja on seadnud eksperdiarvamuses toodud hinnangu põhjendatult kahtluse alla, siis ei pruugi töötukassal ollagi muud võimalust, kui küsida teise eksperdi arvamust ning hinnata seejärel taotleja piirangute ulatust, kõrvutades mõlemaid arvamusi. Oluline on aga arvestada, et kuigi ühe erialaasjatundja arvamus võib anda aluse teise eksperdi hinnangu kõrvalejätmiseks, peab töövõime hindamine sellele vaatamata alati tuginema meditsiinialaste eriteadmistega spetsialisti hinnangule. Sellise hinnangu võib anda ka töötukassa enda ekspertarst või kohtumenetluses määratud ekspert, kuid töötukassa ega halduskohus ei saa ilma eriteadmisi omamata ja täiendavaid tõendeid kogumata asuda ise hindama eksperdiarvamuse sisulist põhjendatust. Seega kohus kontrollib oma otsuse langetamisel seda, kas ekspertarvamuses on esitatud nõutud andmed ja kas kaebaja antud hinnangutega on arvestatud. Kohus ei saa hinnata ekspertarvamust sisuliselt, kuid saab kontrollida, kas aluseks võetud andmed on õiged ning kas on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega. 15.
lg 3 kehtestab järgmised võtmetegevuste raskusastmed: 1) 0 – piiranguid ei tuvastatud; 2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.
Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, v.a raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1.
lg-st 5 nähtuvalt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on 3 või väiksem. Sama paragrahvi 12 lg 1 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on 4 või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui suhtlemise valdkonna võtmetegevuse piirangute raskusaste on hinnatud arvväärtusega
18. Eksperthinnangutest nähtub, et kaebajal hinnati võtmetegevuste kaupa taotleja täidetud andmete alusel piirangu raskusastet vastavalt
§-s 6 kirjeldatule (
Eelnevast nähtub, et eksperthinnangutes on põhjendatud kaebaja hinnangutega mittenõustumist. Seejuures ei ole kaebaja tõendanud, et eksperthinnangutes aluseks võetud TIS andmed oleks ebaõiged. Täiendavalt on vastustaja kohtumenetluses esitanud ETK ekspertarst Lembi Aug 19.09.2023 seisukoha, mis samuti ühtib piirangute raskusastmete määramise osas varasemate eksperthinnangutega. Kohus selgitab siinkohal kaebajale, et töövõime hindamisel ei hinnata mitte iga diagnoosi eraldi, vaid seda, kas vastava diagnoosiga kaasnevad võtmetegevuste sooritamisel piirangud ehk kas esinevad funktsionaalsed tegutsemispiirangud. Ekspertarst on viidanud TIS andmetele ja vastavad andmed on kohtumenetluses üle kontrollinud ETK ekspertarst. Kaebaja ei ole eksperthinnangus esile toodud tegevuste sooritamise suutlikkust sisuliselt vaidlustanud ning kohtul ei ole alust kahelda ka arstide poolt tuvastatud asjaoludes. Töötukassa ekspertarsti seisukohad kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses ja kohtukaebuses kirjeldatud piirangutele ühtivad eksperthinnangutes märgituga. Seejuures ei ole kaebaja kaebuses välja toonud ega kirjeldanud täiendavaid piiranguid. Kaebaja viitas küll asjaolule, et vastustaja on tema arvates tuginenud vanadele epikriisidele ning sellest tulenevalt jõudnud ebaõigele järelduse piirangute raskusastme osas. Kohus kaebaja sellekohase seisukohaga ei nõustu. Hindamise juhendi metoodika kohaselt võib kasutada kuni 5 aastat vanu epikriise. Nimelt on juhendis märgitud, et kohustuslik alus ekspertarstile ekspertiisi teostamisel on kinnitav meditsiiniline info, sest taotleja töövõime kohta ei tohi hinnangut anda ilma piisava kvaliteediga terviseandmete olemasoluta. Kvaliteetse ekspertiisi teostamiseks tuleb kasutada järgmisi tervise infosüsteemis olevaid andmeid: • viie viimase aasta (kui viimase viie aasta andmetes ei sisaldu taotleja piirangut kinnitavaid 13 diagnoose, võib ekspertarst teha täiendava päringu viiest aastast pikema perioodi kohta) diagnoosid ja asjakohased epikriisid.3 Arvestades eeltoodud kaebaja tervislikku seisundit käsitlevaid andmeid, ekspertarsti hinnanguid ja ETK ekspertarsti seisukohta (hinnangut), on selge, et kaebaja esineb kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ning mõõdukas piirang käelise tegevuse valdkonnas. Selle tulemusena on õigesti jõutud ka järeldusele, et võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuse summa on kaebaja puhul 2 (arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta). Kohtul puudub alus kahelda selles osas ekspertarstide arvamuse paikapidavuses. Kaebaja ei ole kohtumenetluses ka vastavaid andmeid ümber lükanud. Kaebaja poolt täiendavalt esitatud epikriis on koostatud 13.12.2023 (dtl 239-241). Sellega ei saa kohus arvestada, kuivõrd vaidlusaluste otsuste tegemise ajal seda olemas ei olnud. Nagu kohus juba ülal märkis, siis haldusakti õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise seisuga ehk siis antud juhul tuleb lähtuda enne 25.07.2023 teada olnud kaebaja terviseandmetest. Kohtule esitatud teisest epikriisist (dtl 243-243) nähtuvad andmed perioodi 25.05.202320.03.2024 kohta. Otsuste tegemistel on vastustaja arvestanud nende terviseandmetega, mis konkreetse otsuse tegemise ajaks TIS-is olemas olid. Hiljem lisandunud andmetega vastustaja arvestada ei saanud ega pidanud neist ka otsuste tegemisel lähtuma. 19. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kuivõrd ETK oli kohustatud kaebaja töövõime ulatuse tuvastamisel lähtuma koostatud eksperdiarvamusest (
lg 6) ning ekspertiisi käigus leiti, et kaebajal töövõime vähenenud ei ole, siis puudus ETK-l alus teha teistsuguse sisuga otsus (TVTS § 5 lg 3 p 1). Mis puudutab kaebaja väidet, et ETK-le ei meeldi see, et kaebaja tegeleb spordiga ja kaebajale ei määratud sellest tulenevalt osalist töövõimetust, siis kohus leiab, et antud väide ei ole asjakohane. ETK on tuginenud otsuse tegemisel lähtuvalt õiguslikust regulatsioonist ekspertiisidele, mis aga ei tuvastanud kaebajal sellises ulatuses tegutsemispiiranguid, mis tooksid kaasa osalise töövõime või täieliku töövõime puudumise määramise. Tegelikult ei väida ka kaebaja ise, et ta mingit tööd oma tervislikust seisundist tulenevalt teha ei saa või saaks seda teha üksnes osaliselt. 25.07.2024 otsuse põhjenduses on mh ära märgitud, et: „Taotlejal on põlveliigeste valude (mis süvenevad ekstreemsetel pingutustel, kestval koormusel) tõttu piiratud pikemaajaline kõndimine, kehaasendi säilitamine ja keha põhiasendi muutmine. Taotlejal on ekstreemsel pingutusel õla valu tõttu piiratud ülemääraste raskuste tõstmine, surumine ja kandmine“ Samas on toodud eelnevalt välja, et: „Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid ja kõhre haigused. Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid ja pehmete kudede muud haigusseisundid. Taotleja kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates.“ Seega ei ole ETK järeldanud kaebaja terviseandmetest, et piirangud esineksid üksnes sportimisel. Haldusakti põhjendustest nähtub, et piirangutega on arvestatud üleüldiselt. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja etteheited selles osas põhjendamatud ega saa kaasa tuua vaidlustatud otsuste tühistamist. 20. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Eesti Töötukassa 14.06.2023 otsus nr TVH/23/023364 ja 24.07.2023 vaideotsuse nr VO/23/1794 ning 25.07.2023 otsuse nr 3 Kä esaadav arvu!võrgus: h ps://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoime-hindamine/toovoimehindamisepohimo ed-ja-metoodika 14 TVH/23/028207 on õiguspärased ja tühistamisele ei kuulu. Eelneva tõttu ei ole põhjendatud ka kohustamiskaebuse rahuldamine. Kohus selgitab kaebajale veelkord, et kui kaebaja töövõime muutub, on kaebajal õigus esitada ETK-le uus taotlus töövõime hindamiseks. Seejuures peavad kinnitama töövõime (osalist) puudumist ka vastavad terviseandmed. Menetluskulud 21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud ja seetõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.