← Eesti

1-24-2218/10

Obsah (6)§ 120§ 121§ 64§ 68§ 74§ 75

1-24-2218 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. mai 2024, Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-24-2218 (23257050204) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Ja

§ 120

lg 1, § 121 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Marelle Ulla Süüdistatav MARIS KAUR Kaitsja Isikukood või sünniaeg: 47503170015 Elu- või asukoht ja aadress: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud /tl 70/ Tõkend: ei ole kohaldatud, kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 24-25.12.2023 /tl 58-60/ vandeadvokaat Janek Valdma RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Maris Kaur: 1.1.

§ 120lg 1 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

2.

§ 121lg 1 järgi ja mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

3.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks on 7 (seitse) kuud vangistust. 4.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2425.12.2023 s.o 2 päeva vangistust ja ära kandmata karistus on 6 (kuus) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 5.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta Maris Kaurile mõistetud ärakandmata 6 kuu 28 päevane vangistus tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele kui Maris Kaur 1 (ühe) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud

§ 75lg 1 p 1-6 1 1 1-24-2218 sätestatud kontrollnõudeid: 5.1.

elab oma alalises elukohas - XXX; 5.

  1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 5.
  2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 5.
  3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.
  4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 5.
  5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
  6. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o
  7. mai
  8. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.
  9. Kui Maris Kaur katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

  1. Rahuldada kannatanu K L (ik XXX) tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes ning välja mõista Maris Kaurilt 700 eurot kannatanu K L kasuks, milline kanda K L arveldusarvele nr EEXX.
  2. Välja mõista Maris Kaurilt riigi tuludesse menetluskulud 1530,60 eurot (sealhulgas sundraha, s.o 1230 eurot). Kulud tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 ASis SEB Pank, ak nr EE522200221013264447 Swedbank ASis, ak nr EE401700017002872300 Luminor Bank ASis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  3. Maksekorralduse selgitusse lisada: kriminaalasja number, menetluskulud, isiku nimi. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  4. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel DNA proovid (asuvad Haapsalu PJ asitõendite hoidlas).
  5. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikule H K nuga (asub Haapsalu PJ asitõendite hoidlas).
  6. Kohtuotsus saata kohtumenetluse pooltele, sh kannatanule.
  7. Jõustunud kohtuotsus saata süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale, Tervisekassale ja PPA Lääne prefektuuri Haapsalu PJle. Edasikaebamise kord 2 2 1-24-2218 Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS
  8. peatüki
  9. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. Maris Kaur 2023.a septembri- või oktoobrikuus menetlusega täpsemalt kindlaks tegemata ajal xxx ähvardas K L’d tapmisega, mis seisnes selles, et haaras köögisahtlist noa ning suunas selle kannatanu K L poole ning ütles, et ,, kao välja, ma löön su maha raisk’’, mispeale kannatanu lahkus korterist. Kannatanu K L’l oli reaalne alus karta ähvarduse täideviimist enda suhtes, arvestades kahtlustatava olekut, sõnu ja kahtlustatava tegevust ehk terariista suunamist kannatanu poole. Sellise tegevusega pani Maris Kaur toime

§ 120lg 1 kvalifitseeritava kuriteo s.o tapmisega ähvardamise.

Peale selle tema ööl vastu 23.12.2023 – 24.12.2023 menetlusega täpsemalt tuvastamata kellaajal xxx ründas noaga kannatanu K L’d, põhjustades oma tahtliku tegevusega kannatanule füüsilist valu ja mitteeluohtlikud vähem kui neli nädalat kestva tervisekahjustuse – näopiirkonda vasakule poole põsele 6cm pikkuse lõikehaava. Sellise tegevusega pani Maris Kaur toime

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tervisekahjustuse tekitamisega kehalise väärkohtlemise. Peale selle tema ööl vastu 23.12.2023 – 24.12.2023 menetlusega täpsemalt tuvastamata kellaajal xxx pärast noaga rünnet K L’le suunas noa L P poole ning ütles, ,,mida sa ulud, kas sa tahad ka nuga saada?’’. Kannatanu L P’l oli reaalne alus karta ähvarduse täideviimist enda suhtes, arvestades kahtlustatava olekut, sõnu ja agressiivset käitumist, mis seisnes selles, et kahtlustatav Maris Kaur oli vahetult noaga rünnanud L P elukaaslast K L’d. Sellise tegevusega pani Maris Kaur toime

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o tervisekahjustuse tekitamisega või tapmisega ähvardamise. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks (tl 8, 32). Kohtus nõudis prokurör Maris Kauri süüdi tunnistamist

§ 120

lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 5 kuud;

§ 121

lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 7 kuud.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks on 7 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24-25.12.2023 s.o 2 päeva vangistust ja ära kandmata karistus on 6 kuud 28 päeva vangistust. Vastavalt

§ 74

lg 1,3 jätta 6 kuu 28 päeva pikkune vangistus M.Kauri suhtes tingimuslikult kohaldamata ning vangistust ei pöörata täitmisele kui M.Kaur 1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Käitumiskontrolli ajal on M.Kaur kohustatud järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: elama oma alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3 3 1-24-2218 Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ning kohus tunnistab Maris Kauri süüdi ja mõistab talle kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi. Kannatanu K L on kohtueelsel uurimisel esitanud tsiviilhagi summas 5000 € (tl 13-14). 23.04.2024 on kannatanu K L esitanud hagiavalduse muutmise avalduse ja taotlenud Maris Kaurilt mittevaralise kahju hüvitamist summas 700 eurot. Süüdistatav tunnistab tsiviilhagi summas 700 eurot ja on nõus kannatanu kasuks kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju väljamõistmisega. Rahuldada VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 134 lg 2, 5 ja § 136 lg 1 alusel kannatanu K L tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes ning välja mõista Maris Kaurilt 700 eurot kannatanu K L kasuks. Tõkendit ei ole kohaldatud. Maris Kaur on kahtlustatavana kinni peetud 24-25.12.2023, milline aeg tuleb

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka.

Asitõendid. DVD ja CD-plaat asuvad ja jäävad kriminaalasja materjalide juurde. DNA proovid, mis asuvad Haapsalu PJ asitõendite hoidlas, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Nuga, mis asub Haapsalu PJ asitõendite hoidlas, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule H K’le (tlk 46-49). Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 tuleb Maris Kaurilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 1230 eurot (1,5*820). Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 on menetluskuluks käesolevas kriminaalasjas määratud kaitsjale Maris Kauri kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud 212,28 eurot, kohtumenetluses 88,32 eurot. Maris Kaurilt riigi kasuks välja mõistetav menetluskulu on 1530,60 eurot. Menetluskulu tuleb Maris Kauril tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 4 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.