Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
) § 207 lg 3 mõttes. MAAKOHTU LAHEND
lg 1 sätestab, et otsuse jõustumist tõendava jõustumismärke väljastab menetlusosalise avalduse alusel ja kohtutoimiku põhjal asja lahendanud maakohtu kantselei. Märge kantakse kohtuotsuse ärakirjale või väljatrükile. Seega peab kohtutäitur lähtuma maakohtu kantselei poolt otsusele tehtud jõustumismärkest. Kohtutäitur ei saa ise hinnata seda, mis ulatuses on kohtuotsus jõustunud. Kohtutäituril ei ole endal võimalik kontrollida, kas ja millises ulatuses milline menetlusosaline on kohtuotsuse vaidlustanud. Kohtute infosüsteemi andmetel esitas sissenõudja alates 06.06.2023 tsiviilasjas nr 2-20-4986 taotlused otsusele jõustumismärke saamiseks. Kohtuniku 18.10.2023 juhiste kohaselt on otsusele tehtud jõustumismärge avaldajalt välja mõistetud menetluskulude osas. KIS-is on maakohtu otsus märgitud osaliselt jõustunuks. Seega on maakohtu otsus hoolimata solidaarsest kohustusest avaldajalt välja mõistetud menetluskulude osas jõustunud. Formaliseerituse printsiibist lähtudes ei saa täitur hinnata, kas solidaarkohustuse osas tuleks kohtuotsus jõustada. Kohus leidis eeltoodu alusel, et kohtutäitur algatas õigesti sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel täitemenetluse. Sissenõudjal tuleb arvestada võimalusega, et tsiviilasjas nr 2-20-4986 muudetakse uue kohtulahendiga ka menetluskulude jaotust või rahalist suurust. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 5. C. Kallavus esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 20.12.2023 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega kaebus rahuldada, tühistada kohtutäitur O. Kutšmei 24.11.2023 otsus ja kohustada kohtutäiturit C. Kallavuse 31.10.2023 kaebust kohtutäituri tegevusele uuesti läbi vaatama. Menetluskulud palus C. Kallavus jätta kohtutäituri kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on 11.04.2023 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-20-4986 menetluskulud sissenõudja kasuks välja mõistetud kostjatelt solidaarselt.
lg 3 järgi ei saa solidaarset nõuet sundtäita enne, kui see on kõikide võlgnike suhtes sissenõutavaks muutunud. Kuna kostjad Jaak Kallavus, Karin Kallavus ja Gert Kallavus on maakohtu otsuse edasi kaevanud, on kogu solidaarselt väljamõistetud menetluskulude nõue jätkuvalt vaidluse all ning selles osas ei ole kohtuotsus jõustunud ka avaldaja suhtes. Solidaarseid menetluskulusid ei ole võimalik ühe solidaarvõlgniku suhtes sundtäita enne kulusid väljamõistva otsuse jõustumist kõikide võlgnike suhtes ka seetõttu, et otsuse edasikaebamisel võib kohus kulude suuruse ja kulude tasumise kohustust muuta. Seega on kohtuotsus avaldaja suhtes jõustunud kaebeõiguse ammendumise mõttes põhinõude osas, kuid
Kohtutäitur on täitemenetlust alustanud alusetult, ilma sissenõutava nõude osas jõustunud täitedokumendita.
lg 4 teise ja kolmanda lause kohaselt kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas ning kui kohtuotsus vaidlustatakse muus osas kui menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, ei jõustu kohtuotsus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Kohtutäitur sai otsuse osalise jõustumise faktist ja sellest, et otsus ei ole jõustunud osas, milles alustati täitemenetlust, teada avaldaja kaebusest ja sellele lisatud dokumentidest, ning oleks pidanud täitemenetluse kaebuse lahendamise tulemusena lõpetama. Samuti sai maakohus, tuvastades täitedokumendi osalise jõustumise ja selle, et täitedokument ei ole jõustunud nõude osas, milles kohtutäitur viib läbi täitemenetlust, kohustada täiturit kaebust uuesti läbi vaatama. Kohus on tuvastanud, et kehtivat täitedokumenti ei olnud, kuid on olemas kohtulahend eksliku 3 jõustumismärkega. Ebaõige märge kohtulahendil ei ole õigustloov. Kohus, tuvastanud ebaõige märke, pidanuks tuvastama ka õigusliku aluse puudumise täitemenetluse läbiviimisel. Kohus on kaebust kohtutäituri tegevusele hinnanud liiga kitsalt, kuna formaliseerituse printsiibist väljumiseks ja nõude kontrollimiseks peab nõue eksisteerima. Kui täiturile saab teatavaks, et kohtulahend ei ole tegelikult jõustunud mitte täitmisele esitatud osas, vaid üksnes põhinõude osas, on üheselt järeldatav, et sissenõutavaks muutunud nõuet võlgniku vastu ei ole. VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus jätab menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus A. Zilinski kanda. 9. Tartu Maakohtu 11.04.2023 otsusega (jõustumata) tsiviilasjas nr 2-20-4986 jäeti menetluskulud solidaarselt J. Kallavuse, C. Kallavuse, K. Kallavuse ja G. Kallavuse kanda ning mõisteti J. Kallavuselt, C. Kallavuselt, K. Kallavuselt ja G. Kallavuselt solidaarselt A. Zilinski kasuks välja menetluskulud 7399,94 eurot. Menetlusosalistel puudub vaidlus, et C. Kallavuse osas on põhinõue jõustunud ning J. Kallavuse, K. Kallavuse ja G. Kallavuse osas on maakohtu eelmärgitud otsus täies ulatuses jõustumata. Vaidluse on tekitanud see, kas C. Kallavuse osas on kohtuotsus menetluskulude osas jõustunud või mitte ning kas A. Zilinskil on õigus nõuda C. Kallavuselt menetluskulude osas kohtuotsuse sundtäitmist.
lg 4 kolmanda lause kohaselt, kui kohtuotsus vaidlustatakse muus osas kui menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, ei jõustu kohtuotsus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Praeguses asjas on Tartu Maakohtu 11.04.2023 otsuse vaidlustanud täies ulatuses J. Kallavus, K. Kallavus ja G. Kallavus ning seetõttu ei ole kohtuotsus jõustunud osas, millega mõisteti J. Kallavuselt, C. Kallavuselt, K. Kallavuselt ja G. Kallavuselt solidaarselt A. Zilinski kasuks välja menetluskulud 7399,94 eurot. 4
lg-st 4 tuleneb põhimõte, et menetluskulude rahalist suurust ei saa lõplikult otsustada enne, kui on selge, kas ja mis ulatuses hagi rahuldatakse.
lg-s 5 on ette nähtud, et kui kõrgema astme kohus muudab madalama astme kohtu lahendit või teeb asjas ise uue lahendi, muudab kõrgema astme kohus vajaduse korral madalama astme kohtu kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine ei oleks võimalik, kui esialgne otsus oleks menetluskulude kindlaksmääramise osas jõustunud. Sellist seisukohta toetab ka õiguskirjandus (vt V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. § 456 komm 3.6.3.). Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtuotsus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas jõustuda enne, kui vaidlus on sisuliselt lõplikult lahendatud. Seetõttu on põhjendatud C. Kallavuse seisukoht, et kohtutäitur alustas täitemenetlust ilma kehtiva täitedokumendita ning maakohus oleks pidanud rahuldama C. Kallavuse kaebuse kohtutäitur O. Kutšmei 24.11.2023 otsuse peale, millega kohtutäitur jättis rahuldamata C. Kallavuse 31.10.2023 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr 084/2023/
lg 1 kohaselt peab kohtulahend olema seaduslik ja põhjendatud ning
Seega on seaduse õige kohaldamine kohtu ülesanne. Antud juhul oli tegemist hagita menetlusega ning
lg 7 kohustab kohut kontrollima avalduse (kaebuse) vastavust seadusele ka juhul, kui sellele ei esitata vastuväiteid. Maakohtule olid C. Kallavuse kaebuse põhjenduste alusel vaidlusaluse kohtuotsuse osalise jõustumise asjaolud teada ning kohus oleks pidanud kohaldama
Kallavuse kaebuse kohtutäitur O. Kutšmei 24.11.2023 otsuse peale täiteasjas nr 084/2023/6936. C. Kallavus on nõustunud kohtutäituri taotlusega. A. Zilinski 15.02.2024 ringkonnakohtule esitatud seisukohad seoses menetluse lõpetamise taotlustega ei ole põhjendatud (vt käesoleva määruse p-d 9-11). 12.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. 5
lg-tes 4 ja 5 sätestatust tuleneb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui hagist loobumine või tagasivõtmine oli tingitud kostja käitumisest (näiteks kostja rahuldas pärast hagi esitamist nõude). Nimetatud põhimõtted kehtivad ka hagita menetluse asjades. Seega sõltub menetluskulude jaotus ka kaebuse läbi vaatamata jätmise korral sellest, kes menetlusosalistest oli kohtuvaidluse põhjustanud. Praegusel juhul põhjustas kohtuvaidluse A. Zilinski, kelle eesmärgiks oli nõuda C. Kallavuselt kui ühelt solidaarvõlgnikult enne kohtuotsuse jõustumist sisse sundkorras menetluskulud. A. Zilinskit esindas vandeadvokaadist esindaja, kellele pidi olema teada
lg-s 4 sätestatud põhimõte, et kohtuotsus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas ei saa jõustuda enne, kui vaidlus on lõplikult lahendatud (seda sõltumata maakohtu kantselei ebaõigest jõustumismärkest). Kuna A. Zilinski kui sissenõudja eesmärk jäi saavutamata, siis tuleb tal kanda enda põhjustatud kohtumenetlusega seotud kulud. Menetluskulude jaotusele kohalduvad praegusel juhul lisaks
§-s 168 sätestatule ka
lg 1 sätted, mille järgi on peamiseks lähtekohaks menetluskulude jaotamisel õigluse põhimõte. Kuivõrd ringkonnakohus muutis maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotust, siis määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus
lg-s 2 ettenähtud korras (vt Riigikohtu 20.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 22). (allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.