Obsah (8)

§ 436§ 463§ 596§ 598§ 477§ 150§ 172§ 599

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Margit Jäätma Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 28. mai 2024 Tsiviilasja number 2-24-2902 Tsiviilasi TYCOON O

) § 667 lg 2). 6. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et registripidaja rikkus põhjendamiskohustust, jättes eitava kandemääruse sisuliselt põhjendamata. Registripidaja tsiteeris põhjendavas osas seadusesätteid, kuid ei selgitanud, kuidas need on seotud kande tegemisest keeldumisega. Ka asjaolude loetelust ei ole võimalik aru saada, miks tehti eitav kandemäärus. Seega ei vasta määruse põhjendav osa

§ 436

lg 1, § 442 lg 8, § 465 lg 2 p 8 (koosmõjus

§ 463lg-ga 2 ja § 478 lg-ga 1) nõuetele.

Sellest tulenevalt puudub ringkonnakohtul võimalus hinnata, millele tuginedes otsustas registripidaja jätta kandeavalduse rahuldamata.

1. Registripidaja viitas põhjendavas osas ÄRS §-le 33 ja § 41 lg 1 esimesele lausele ning ÄS § 1771 lg-le 4, § 178 lg-tele 5 ja
2. ÄRS § 33 kohaselt tehakse äriregistri kanne juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja avalduse alusel, jõustunud või viivitamata täidetava kohtulahendi alusel, registripidaja algatusel või muul seaduses sätestatud alusel. ÄRS § 1771 lg-st 4, § 178 lg-test 5 ja 6 tulenevalt kehtib osanike otsuse tühisuse tuvastamise kohtuotsus kõigi osanike, juhatuse ja nõukogu liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses, ning kui tühise otsuse alusel oli tehtud kanne äriregistrisse, saadab kohus otsuse ärakirja äriregistri pidajale kande muutmiseks. ÄRS § 41 lg 1 esimene lause näeb ette, et registripidaja ei tee kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. 3 Avaldaja tugines 30.01.2024 kandeavalduses nii 29.12.2023 kohtuotsusega otsuse 1 tühisuse tuvastamisele kui otsusele
3. Kandemäärusest ei selgu, kas registripidaja on otsustanud kande tegemise üle (ka) kohtulahendi alusel või üksnes avaldaja avalduse alusel ning miks avaldus või selle lisad ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. Riigikohus on selgitanud, et avaldaja saab taotleda kande tegemist ainult siis, kui esitab registripidajale kandeavalduse (vt RKTKm 08.11.2023 nr 2-23-4084, p 10). Sama määruse p-st 13 tuleneb, et olukorras, kus avaldaja on esitanud registripidajale avalduse, milles taotleb oma registriandmete osas kande muutmist, on tegemist ettevõtja avalduse alusel kande tegemisega. Kui tegemist oleks kande tegemisega kohtulahendi alusel, saab registripidaja lähtuda üksnes kohtulahendi resolutsioonist ja teha kande, mis resolutsioonist tuleneb.
4. Asja uuel läbivaatamisel tuleb registripidajal otsustada kande/kannete tegemise üle ning eitava kandemääruse korral põhjendada seda nõuetekohaselt. Registripidaja peab asja uuel läbivaatamisel mh välja selgitama, millistele asjaoludele avaldaja soovib kandeavalduse alusena tugineda, andes vajadusel avaldajale

§ 596lg 2 esimese lause alusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

1. 30.01.2024 kandeavalduse esitamise ajal oli avaldaja registrikaardile kandega 7 kantud otsuse 1 alusel alates 10.11.2022 juhatuse liikmena Petrovi asemel Grebenyuk. Avaldaja taotles sellises olukorras juhatuse liikmete (esindusõigus) kannete algus- ja lõppkuupäevade parandamist, arvestades 29.12.2023 kohtuotsusega 10.11.2022 otsuse tühisuse tuvastamist ning 08.12.2022 otsust. Kandemääruses toodud asjaoludest ja äriregistrist nähtuvalt tegi registripidaja pärast kandeavalduse esitamist, kuid enne selle lahendamist, 29.12.2023 kohtuotsuse alusel 07.02.2024 kande 11, mille kohaselt on juhatuse liige Petrov, ning
2. kanne, mille kohaselt on juhatuse liige Grebenyuk, on alates kandest 11 kehtetu. Seega oli kandemääruse tegemise seisuga ainus registrisse kantud juhatuse liige Petrov. Samas oli avaldaja tuginenud kandeavalduses ka 08.12.2022 otsusele, leides, et sellega kutsuti tagasi Petrov ja valiti uueks juhatuse liikmeks Grebenyuk. Eitavast kandemäärusest ei nähtu mh ühtegi põhjendust kandeavalduse rahuldamata jätmiseks muutunud olukorras, kus kandeavaldusest võis järeldada ka avaldaja soovi, et juhatuse liikmena oleks registrisse kantud Grebenyuk. Registripidaja viitas asjaolude all 08.12.2022 otsuse vaidlustamisele kohtus, samas ei selgu, kas ja milline mõju on sellel kandeavalduse rahuldamata jätmisele. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et kui registripidaja ei pea kande tegemist 08.12.2022 otsuse alusel võimalikuks tulenevalt selle vaidlustamisest, on tal

§ 598

esimese lause alusel võimalus peatada kandeavalduse menetlemine.

§ 598

esimene lause näeb ette, et kui kandeavalduse lahendamiseks tuleks äriregistriasja menetleval kohtul anda hinnang vaidlusalusele õigussuhtele, võib kohus peatada avalduse menetlemise kuni vaidluse lahendamiseni hagimenetluses.

1. Vastuseks määruskaebuse seisukohale, et alates otsusest 3 tuleks igal juhul lugeda ainsaks juhatuse liikmeks Grebenyuk, märgib ringkonnakohus, et kandeavalduses tugines avaldaja vaid otsusele
2. Registripidaja võib avalduse lahendamisel tugineda vajadusel ka asjaoludele, mis nähtusid varasemas kandemenetluses esitatud dokumentidest. Varasemas kandemenetluses esitatud dokumendid ja seal tehtud määrused on dokumentaalsed tõendid, mida kohtunikuabi võib tulenevalt hagita menetluses kehtivast uurimisprintsiibist (

§ 477lg 7) ise koguda (vt RKTKm 26.04.2023 nr 2-22-12198, p 9).

See ei tähenda siiski, et registripidaja oleks omal algatusel pidanud võtma kande tegemisel aluseks otsuse

1. 4
2. Ringkonnakohus selgitab, et tasutud riigilõiv tagastatakse määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda (

§ 150lg 1 p 5).

Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (

§ 150lg 4 esimene lause).

Avaldaja ei ole riigilõivu tagastamist taotlenud. Kuna ringkonnakohus saadab asja uueks läbivaatamiseks registripidajale, saab esitada riigilõivu tagastamise taotluse registripidajale. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist (riigilõivuseaduse § 12 lg 2 teine lause). Muud menetluskulud jäävad

§ 172lg 2 esimese lause järgi avaldaja kanda.

Avaldaja poolt määruskaebuses Petrovi puudutatud isikuks märkimine ei muuda teda menetlusosaliseks. Üldjuhul ei kaasata kandemenetlusse muid isikuid peale avaldaja (vt RKTKm 08.11.2023 nr 223-4084, p 20). 12. Kuna ringkonnakohus tühistab määruskaebuse alusel registriosakonna määruse ning saadab asja registriosakonnale kande tegemise otsustamiseks, ei saa ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada (

§ 599ja § 696).

(allkirjastatud digitaalselt) 5