← Eesti

2-24-5047/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Margit Jäätma Määruse tegemise koht ja aeg Tartu,

  1. mai 2024 Tsiviilasja number 2-24-5047 Tsiviilasi Sven Soesoni taotlus dokumentidega tutvumiseks nr 39002024) Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
  2. märtsi
  3. a määrus nr 290242024 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sven Soesoni määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (avaldaja): (isikukood XXXXXXXXXXXX) kinnistustoimiku (tutvumistellimus Sven Soeson RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
  5. märtsi
  6. a määrus nr 290242024 ja saata Sven Soesoni taotlus uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.
  7. Rahuldada määruskaebus osaliselt.
  8. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Sven Soesoni kanda. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 59 lg 6). ASJAOLUD
  9. Sven Soeson (avaldaja) esitas
  10. märtsil 2024 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale tutvumistellimuse registriosa nr XXXXXXX, asukohaga X maakond, X, X linnaosa, XXXXXXX, kohta avatud kinnistustoimikuga tutvumiseks. MAAKOHTU LAHEND
  11. Tartu Maakohtu kinnistusosakond keeldus
  12. märtsi
  13. a määrusega nr 290242024 avaldajale kinnistustoimikuga tutvumiseks luba andmast. Määruse kohaselt võib vastavalt kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 74 lõikele 2 kinnistustoimikuga tutvuda ja sellest väljatrükke saada õigustatud huvi olemasolu korral. Kinnistu omanik, notar, kohtutäitur, kohus ja järelevalveõiguslik asutus ei pea kinnistustoimikuga tutvumiseks tõendama õigustatud huvi. Õigustatud huvi olemasolu eeldatakse järelikult kinnistu omanikul ja tema esindajal, samuti notaril, kohtutäituril, kohtul ja järelevalveõiguslikul asutusel. Kinnistusregistriosa nr XXXXXXX omanikena on kinnistusraamatusse kantud ühisomanikud Anna Kerimova ja Yury Kolykhalov. Avaldaja ei ole kinnistu omanik ega tema esindaja ega muu õigustatud isik vastavalt KRS § 74 lg-le 2, kellel oleks õigustatud huvi kinnistustoimikuga tutvumiseks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  14. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
  15. märtsi
  16. a määruse nr 290242024 tühistamist ja uue määruse tegemist, millega lubada tal tutvuda XXXXXXX kinnistu müügilepinguga. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on XXXXXXX kinnistu müügileping avaldajale vajalik selleks, et kaaluda kohtule hagi koostamist ühisvara jagamiseks. Avaldaja ja Hanna-Helena Mäeots abiellusid XXXXXXX ja lahutasid abielu XXXXXXX. Määruskaebuse kohaselt tasus avaldaja kinnistu omandamishinna 180 000 eurot ja samuti hiljem kõik remondid ja sisustuse (kokku 624 000 eurot). Maja on avaldaja poolt parendatud, mistõttu ei ole tegemist lahusvaraga. Hanna-Helena Mäeots müüs elamu, mis ei ole tema lahusvara. Asjaolu, et Hanna-Helena Mäeots oli formaalselt märgitud kinnistu omanikuks, ei tähenda, et kinnistu ei olnud ühisvaraks perekonnaseaduse (PKS) mõttes. Avaldajal on õigustatud huvi tutvuda müügilepinguga, et kaaluda Hanna-Helena Mäeotsa vastu kohtusse ühisvara jagamise hagi esitamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  17. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna
  18. märtsi
  19. a määrus nr 29024202 tuleb tühistada ja avaldaja taotlus kinnistustoimikuga tutvumiseks tuleb saata uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
  20. KRS § 74 lg 2 järgi võib kinnistustoimikuga tutvuda ja sellest väljatrükke saada õigustatud huvi olemasolu korral. Kinnistu omanik, notar, kohtutäitur, kohus ja järelevalveõiguslik asutus ei pea kinnistustoimikuga tutvumiseks tõendama õigustatud huvi. 2 Erialakirjanduses on selgitatud, et õigustatud huvi kinnistustoimikuga tutvumiseks võib olla nt ka kinnistut koormava asjaõiguse või seda koormava õiguse omajal või isikul, kes soovib vaidlustada mõne kande õigsust või õiguse omandamise alust. Õigustatud huvi tuleb kinnistusosakonnale põhistada, st see usutavaks teha (P. Varul jt. Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne,
  21. AÕS § 55 p 3.2.5). Seega peavad KRS § 74 lg 2 järgi isikud, kes ei ole nimetatud KRS § 74 lg 2 teises lauses, põhistama enda õigustatud huvi kinnistustoimikuga tutvumiseks. Ülaltoodust lähtudes pidi avaldaja põhistama enda õigustatud huvi, et tal tekiks õigus kinnistustoimikuga tutvuda. Toimiku materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks tutvumistaotluse esitamisel enda õigustatud huvi maakohtu kinnistusosakonnale põhistanud ning seda ei ole kohtunikuabi temalt ka nõudnud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kohtunikuabi seisukoht, et avaldaja ei ole vastavalt KRS § 74 lg-le 2 isikuks, kellel oleks õigustatud huvi kinnistustoimikuga tutvumiseks, on ennatlik. Määruskaebuses on avaldaja kinnitanud, et XXXXXXX kinnistu omandati abielu jooksul avaldaja vahendite eest, ta on tasunud kõik remondid ja sisustuse eest (määruskaebuses esitatud andmete järgi maksis kinnisasi 180 000 eurot ja remontide ning sisustuse kulud olid kokku 624 000 eurot). Ringkonnakohus leiab, et isegi juhul, kui Kose tee 56 kinnistu kuulub HannaHelena Mäeotsa lahusvara hulka, võib avaldajal olla PKS § 34 alusel Hanna-Helena Mäeotsa vastu hüvitise nõue. Kohtunikuabil on võimalik nimetatud asjaolusid kontrollida ning seejärel otsustada, kas avaldaja on isikuks, kellel on õigustatud huvi kinnistustoimikuga tutvuda. Seetõttu tuleb kinnistusosakonna vaidlustatud määrus tühistada ja saata avaldaja taotlus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale uueks läbivaatamiseks.
  22. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 2 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Ringkonnakohus selgitab, et avaldajal on õigus taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.