Obsah (6)

§ 46§ 34§ 341§ 496§ 621§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Margit Jäätma, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 8. mai 2024 Tsiviilasja number 2-23-12268 Tsiviilasi Mirjam Ka

) § 65 lg 1). Isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab (asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1). Avaldajal paluti esitada K. Leieri nõusolek kande taastamiseks. K. Leierile ja avaldajale saadeti määrus kande tegemise takistuse kõrvaldamiseks tähtajaga 4. august 2023. Nõusolekut ei esitatud. Kui kande tegemist takistavat puudust tähtaegselt ei kõrvaldata, jäetakse kinnistamisavaldus rahuldamata (TsMS § 596 lg 2;

§ 46lg 5).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Avaldaja palub määruskaebuses Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kandemääruse tühistada ja teha uus määrus, millega kinnistamisavaldus rahuldada. Pärnu Maakohtu menetluses oli K. Leieri hagi avaldaja ja K. Lembergi vastu kaasomandi lõpetamiseks, tsiviilasi nr 2-22-
2. Maakohus tegi
3. novembril 2022 tagaseljaotsuse. Avaldaja esitas kaja. Maakohus rahuldas
4. mail 2023 kaja ning taastas menetluse osas, milles maakohus rahuldas K. Leieri nõude avaldaja vastu. Kuna maakohus taastas menetluse, esitas avaldaja kinnistusosakonnale avalduse enda omanikukande taastamiseks. 2 Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kandemäärusest tulenevalt on registrikande taastamiseks vaja K. Leieri nõusolekut. K. Leierit kahtlustatakse karistusseadustiku (KarS) § 314 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o avaldaja ebaseaduslikult eluruumist väljatõstmises. K. Leier hävitas pärast seda suure osa avaldaja varast ning omastas osa sellest. K. Leier esitas kohalikule omavalitsusele valeandmeid selleks, et avaldaja ja tema pere kirjutatakse nende elukohast välja. Avaldajal ei ole seega võimalik kinnistusosakonna poolt soovitud nõusolekut K. Leieri käest saada. Kohtunikuabi rikkus selgitamiskohustust, kuna ei täpsustanud, kuidas avaldaja peaks K. Leieri nõusoleku saama. Kanne, mille alusel K. Leier sai kinnisasja omanikuks, on vale, kuna kohtuotsus, mille alusel K. Leier avaldaja asemel omanikuna sisse kanti, ei jõustunud. Vale kanne tuleb parandada. Selleks ei ole vaja kolmanda isiku nõusolekut. Avaldaja ei pea seadusega vastuolus oleva ja ilmselgelt ebaõige kande parandamiseks nõusolekut küsima (vt RKHKo 24.03.2021, 3-18687/61, p 21). Kinnistusosakonna määrus ei ole seaduslik ega põhjendatud.
5. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja andis selle TsMS § 663 lg 6 alusel lahendamiseks Pärnu Maakohtu kohtunikule.
6. Pärnu Maakohus andis
7. oktoobri
8. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-15362 määruskaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Maakohtule.
9. Tartu Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kandemäärus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
11. Avaldaja soovib kande tegemist kinnistamisavalduse alusel. Avaldaja väitel kustutati tsiviilasjas nr 2-22-2221 tehtud tagaseljaotsuse alusel registriosas nr XXXXXXX tema kui kaasomaniku kohta tehtud kanne ja kanti kinnisasja ainuomanikuna sisse K. Leier. Avaldaja kinnitusel taastati avaldaja kaja alusel tsiviilasja nr 2-22-2221 menetlus ning tagaseljaotsus ei jõustunud. Avaldaja tugineb seega sellele, et tagaseljaotsuse alusel tehtud kannete õiguslik alus on menetluse taastamise tõttu ära langenud, need tuleks kustutada ja eelneva kandega asendada.
12. Kohus teeb TsMS § 593 lg 1 järgi registrisse kandeid üksnes avalduse või kohtulahendi alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 10.
13. Kinnistamisavalduse saab

§ 34

lg 1 järgi esitada isik, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. Kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on

§ 341

lg 1 järgi lisaks kinnistamisavaldusele nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Puudutatud isiku nõusolek ei ole nõutav

§ 341lõikes 7 nimetatud juhtudel.

Puudutatud isiku nõusolekut võib

§ 341

lg 8 järgi asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. 3 Avaldaja soovitud kande tegemine kahjustab kinnistusregistriossa nr XXXXXXX ainuomanikuna sisse kantud K. Leieri õigusi.

§ 341lõikes 7 nimetatud asjaolusid, mis võimaldaksid kande teha K.

Leieri nõusolekuta, ei ole. Avaldaja ei esitanud jõustunud ega viivitamata täitmisele kuuluvat kohtulahendit, millega oleks tuvastatud K. Leieri kohustus anda kande tegemiseks nõusolek. Kande tegemiseks on

§ 341lg 1 järgi seega vaja K.

Leieri nõusolekut. 10.2.

§ 496

järgi ei ole kohtumääruse alusel tehtud märke kustutamiseks õigustatud isiku nõusolekut vaja, kui määrus, mille alusel märge tehti, on tühistatud jõustunud kohtumäärusega.

§-st 496 ei tulene aga, et ka viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsuse alusel tehtud kinnistusaamatu kande saaks puudutatud isiku nõusolekuta kustutada, kui kohus on asja menetluse kaja alusel taastanud ning tagaseljaotsus ei saa TsMS § 418 lõikest 1 tulenevalt seetõttu jõustuda.

§ 496ei käsitle tagaseljaotsuse alusel tehtud omandiõiguse kandeid.

11. Kinnistusosakond saab omal algatusel kannet muuta, sh seda parandada, üksnes seaduses sätestatud juhul (TsMS § 600 lg 2,

§ 621lg 2).

Seadus ei näe ette avaldaja poolt soovitud kannete tegemist kinnistusosakonna omal algatusel. Määruskaebuses viidatud kohtulahend (RKHKo 24.03.2021, 3-18-687/61) puudutas kinnistu pindala-andmete parandamist kinnistusraamatus ning ei ole avaldaja omanikukannet puudutava kinnistamisavalduse lahendamisel seega asjakohane. 12. Kui kanne on kaotanud täielikult õigusliku tähenduse, saab kinnistamiseks pädev isik

§ 65

lg 1 järgi teha määruse kande kustutamiseks kandest puudutatud isiku avalduse ja vastava kohtulahendi alusel. Kinnistusraamatu kanne on kaotanud täielikult õigusliku tähenduse, kui õigus, millel ta põhineb, enam ei eksisteeri ja selle tekkimine on välistatud või kui seda õigust ei ole tegelikkuses kestvalt võimalik teostada (vt Justiitsministri

1. juuni
2. a määrus nr 24 "Kohtu kinnistusosakonna kodukord" § 159). Kanne ei ole kaotanud täielikult õiguslikku tähendust, kuna õigust, millel kanne põhineb, s.o omandiõigust, ei saa pidada õiguseks, mis ei eksisteeri, mille tekkimine on välistatud või mida ei ole võimalik teostada. Isegi, kui vaidlusalune kanne oleks kaotanud täielikult õigusliku tähenduse, oleks selle muutmiseks ikkagi vaja puudutatud isiku nõusolekut või kohtulahendit, mille kohaselt puudutatud isikut oleks kohustatud vastavat nõusolekut andma.
3. Kinnistusosakond andis avaldajale tähtaja puudutatud isiku nõusoleku esitamiseks. Puudutatud isik ei teinud seda. Kinnistusosakond jättis kandeavalduse TsMS § 596 lg 2 alusel põhjendatult rahuldamata.
4. Ringkonnakohus selgitab, et kui puudutatud isik ei anna kande muutmiseks vabatahtlikult nõusolekut, saab avaldaja, kui tema õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda puudutatud isikult ebaõige kande parandamiseks nõusolekut (AÕS § 65 lg 1). Avaldajal tuleb selleks esitada puudutatud isiku vastu eraldi hagiavaldus.
5. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 2 alusel avaldaja kanda. Kuna menetluses on osalenud üksnes avaldaja, siis kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 4