Obsah (12)

§ 5§ 392§ 436§ 163§ 657§ 429§ 428§ 645§ 651§ 367§ 168§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Margit Jäätma Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 28. märts 2024 Tsiviilasja number 2-22-86

) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ning selles osas uue otsuse tegemist, v.a osas, milles hageja hagist põhinõude osas osaliselt loobus. Hageja loobub arvutusvea tõttu 1700 euro 82 sendi ulatuses hagist. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja ei nõustu maakohtu põhjendustega, et pooltel puudus alates
2. veebruarist 2022, alternatiivselt alates
3. veebruarist 2022 kliendileping. Pooled ei vaielnud selle üle, et poolte võlasuhtele kohalduvad kirjalikus lepingus sätestatud tingimused. Hageja ei nõustu, et hageja ei ole osutanud kostjale õigusteenust alates
4. märtsist 2022, sest pooltel puudus selle üle vaidlus. Maakohus väljus poolte esile toodud asjaolude piirest (

§ 5

lg-te 1 ja 2 oluline rikkumine) ning ei arutanud pooltega kohtu soovi käsitleda asjaolusid teisiti võrreldes pooltega (

§ 392lg 1 p 3).

Maakohus tugines hagi rahuldamata jätmisel asjaolule, mille suhtes ei olnud hagejal võimalik arvamust avaldada (

§ 436lg-te 2 ja 3 oluline rikkumine).

Hageja sai alles kohtuotsusest teada, et kohus lähtub hageja nõude üle otsustamisel muudest kui poolte esitatud väidetest. Maakohus ei ole kordagi kirjalikus ega suulises vormis vastavat tõlgendusthinnangut pooltega läbi arutanud. Pooled said lähtuda sellest, et kohus lahendab vaidluse hageja esitatud väidete ja kostja vastuväidete pinnalt. Seega on kohtuotsus hagejale üllatuslik. Lepingu hinda ja täitmist tuleb käsitada poolte esile toodava asjaoluna ja need kuuluvad tõendamisesemesse, mitte aga õigusliku regulatsioonina, st tegemist ei ole õiguse kohaldamise küsimusega, mille puhul ei ole kohus poolte seisukohtadega seotud. Hageja tõi vastavad asjaolud esile ning kostja ei vaidlustanud neid, järelikult oli õige lahendada vaidlus hageja esile toodud asjaolude pinnalt. 5 Maakohus märkis otsuses, et kostja ei esitanud hagejale pretensioone seoses kuni

1. mai 2022 arvetega. Maakohus pidi sellest lähtuma, sest tegemist on faktiliste asjaolude esile toomise kategooriaga. Maakohtu argumentatsioon olukorras, kus poolte vahel ei ole vaidlust lepingu täitmise üle, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks, sest hageja tõi esile nii hinna kui ka teenuste mahu, samuti puudus vaidlus selles, et kostja sai kätte hageja väljastatud arved. Kostja ei vaidlustanud, et poolte võlasuhet reguleerisid kuni koostöö lõppemiseni kirjaliku lepingu tingimused. Kostja ei toonud välja, et pooled ei oleks neist lähtunud alates
2. veebruarist
3. Seega pidi maakohus kohaldama lepingutingimusi kõigi väljastatud arvete suhtes. Maakohtu järeldused lepingu kestuse kohta on vastuolus sellega, et kostja tasus
4. juunil 2022 hagejale 43 215 eurot 84 senti selgitusega Payment for services rendered to date 02 Jun 2022 (tõlge: Makse kuni
5. juunini 2022 osutatud teenuste eest). Järelikult puudus pooltel vaidlus lepingu kestuse üle. Pooled ei vaielnud, et hageja täitis kostja ees enda kohustused, st tegu pole kohustuse täitmata jätmise olukorraga. Tegemist saab olla vaid kohustuse mittekohase täitmisega ja kostja pidi esile tooma ja tõendama mittekohase täitmise asjaolud, sest hageja tõi esile ja kostja pole vaidlustanud fakti, et kostja võttis täitmise vastu. Kostja tõi esile vaid
6. mai
7. a kohtumise kestuse ja muus osas mittenõustumuse advokaatide valitud menetlustaktikaga. Pooled ei vaielnud lepingut täitnud isiku(te) üle.
8. mai
9. a kohtumisel oli koos advokaat Katrin Paulusega kaasas hageja jurist Robert Sarv, kuid senises praktikas on advokaadibüroodel lubatud advokaatide assisteerimiseks kasutada juristide abi ning järelikult on lubatud juristil assisteerida advokaati ka kohtuvälistes tegevustes. Maakohus tegi lahendis arvutusvea, sest on saanud summa 30 324 eurot 40 senti õigest kogunõudest 32 155 eurost 97 sendist viivise koondsumma maha lahutamise tulemusel. Korrigeeritud kogunõue on 32 155 eurot 97 senti, õige viivis on 1006 eurot 29 senti. Eelnevalt oli hagejal tõesti valesti arvutatud ja märgitud viivis 1831 eurot 77 senti. Kui lahutada õigest 32 155 euro 97 sendi suurusest kogunõudest viivis 1006 eurot 29 senti, siis on põhivõlgnevus 31 149 eurot 68 senti. Hageja õige põhinõue on 31 149 eurot 68 senti, millest maakohus mõistis põhjendatult välja 20 340 eurot 20 senti. Hageja palub täiendavalt kostjalt välja mõista 10 809 eurot 48 senti (31 149,68 – 20 340,20). Hageja sissenõutavaks muutunud viivis on 148 eurot 31 senti. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutunud viivise määraga 0,05% päevas 10 809 euro 48 sendi suurusest tähtaegselt tasumata põhinõudelt alates
10. juunist 2022 kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast edasi määras 0,05% päevas tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni kostja poolt. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise määraga 0,05% päevas tähtaegselt tasumata põhinõudelt 3107 eurot alates
11. juunist 2022 kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast edasi määraga 0,05% päevas tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni kostja poolt. Hageja vaidlustab menetluskulude jaotuse. Hageja palub
12. alternatiivina apellatsioonkaebuse rahuldamise korral jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja palub
13. alternatiivina maakohtu otsuse vaidlustatud osas jõusse jäämise korral jaotada menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile. Hageja hinnangul ei ole maakohus menetluskulude poolte endi kanda jätmisel diskretsiooniotsust põhjendanud. Maakohtu lahendis puuduvad põhjendused, millistel kaalutlustel langetas kohus valiku kahe

§ 163lg-s 1 sätestatud alternatiivse jaotusviisi vahel.

Kuna hageja nõue rahuldati 63,5% ulatuses, on põhjendatud jätta menetluskulud vähemalt vastavas osas kostja kanda. 3. alternatiivina palub hageja jätta menetluskulud otsuse vaidlustatud osas jõusse jäämise korral

§ 163lg 2 alusel kostja kanda.

Hagi vastab maakohtus rahuldatud ulatuses kompromissile, millega hageja oli nõus 6 vaidluse lahendama. Kuna kostja keeldus kompromissist, on õiglane jätta menetluskulud kostja kanda.

1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Kostja hinnangul maksis ta hagejale vastavalt tööle, mida hageja tegi. Kostja teatas hagejale, et ei maksa lepinguga vastuolus tehtud otsuste eest ega oma kodus viidetud aja eest. Arvel 22050041 on kajastatud olukord, kus Robert Sarv ja Katrin Paulus istusid kostja kodus kumbki 3,5 tundi ainult selleks, et osaleda koosolekul u 15 minutit. Lisaks kulus neil veel 2 tundi, et koostada ebatõhus e-kiri. Teised advokaadid märkisid, et nende tegevuste peale oleks pidanud kokku minema 1,5 tundi. Katrin Paulus valetas kostjale Aigul Aimakova vastu esitatud Interpoli punase teate kohta, mille tõttu kandis kostja märkimisväärset rahalist kahju. Kostja ei oleks otsustanud ettevõtet palgata, kui oleks teadnud, et punast teadet pole välja antud. Kostja hinnangul Robert Sarv ei tõendanud, et arveldatud tunnid vastasid juriidilise töö tegemiseks kulutatud tundidele. Hageja esitatud dokumentides ei ole arveid, millel kajastati Katrin Paulusega nõupidamisega seotud tasusid, mis läksid lepinguga vastuollu ning mille tulemusena lükkas kohus nende argumendi menetluslike põhjuste tõttu tagasi. Kostja ei ole nõus selliste tegevuste eest maksma. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus võtab vastu hageja hagist osalise loobumise, st põhinõude 1700 eurot 82 senti osas, tühistab 1700 eurot 82 senti puudutavas osas maakohtu otsuse ja lõpetab selles osas tsiviilasjas menetluse. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata põhinõude 9438 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 148 eurot 31 senti ja edasiulatuva viivise määraga 0,05% päevas tasumata põhivõlalt (9438 eurot) alates

1. juunist 2022 kuni selle täitmiseni. Selles osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldab hagi ka põhinõude 9438 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 148 eurot 31 senti, maakohtu otsuse tegemise seisuga täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise 1701 eurot 88 senti ja edasiulatuva viivise määraga 0,05% päevas tasumata põhinõudelt (9438 eurot) alates
2. juunist 2023 kuni selle tasumiseni väljamõistmise osas, piirates viivist põhinõude summaga. Ringkonnakohus muudab ka menetluskulude jaotust ning jätab menetluskulud maa- ja ringkonnakohtu menetluses 94% ulatuses kostja ja 6% ulatuses hageja kanda.
3. Hageja on esitanud apellatsioonimenetluses hagist loobumise avalduse, märkides, et loobub arvutusvea tõttu põhinõudest 1700 euro 82 sendi ulatuses.

§ 429

lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 3 kohaselt, kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kostja on vastuseks hagist loobumise avaldusele märkinud, et on sellega nõus. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine

§ 429

lg-s 4 toodud aluseid, mis takistaks hagist loobumise vastuvõtmist.

§ 428

lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 645

lg 1 järgi apellatsioonimenetluses hagist loobumise vastuvõtmisel või kompromissi kinnitamisel tühistab ringkonnakohus määrusega esimese 7 astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse. Ringkonnakohus võtab vastu hagist osalise loobumise, tühistab selles osas maakohtu otsuse ning lõpetab menetluse hageja hagis kostja vastu põhinõude 1700 euro 82 sendi osas (

§ 428lg 1 p 3).

8. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, v.a osas, millest hageja hagist põhinõude 1700 eurot 82 senti osas loobus, samuti menetluskulude jaotuse osas. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust hagi rahuldamata jätmise osas, v.a loobutud haginõude osas, ning menetluskulude jaotuse osas.

1. Praeguses asjas nõuab hageja kostjalt õigusteenuse osutamise eest tasu. Asjas on tuvastatud, et pooled sõlmisid kirjaliku kliendilepingu
2. septembril
3. Teenuste osutamise eest esitati kostjale 27 arvet, millest hagiavalduse kohaselt oli hagi esitamise hetkeks täielikult tasumata 13 arvet ja osaliselt tasumata üks arve kogusummas 33 856 eurot 79 senti, sh põhivõlgnevus 32 025 eurot 2 senti ja viivised 1831 eurot 77 senti. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonkaebuses vaidlustatavate nõuete suuruse osas. Maakohus asus kohtuotsuses seisukohale, et hageja on teinud arvestusliku vea nõuete/summade liitmisel ning eksinud 1700 euro 82 sendi võrra. Maakohus leidis otsuse punktis 38, et arvestades arvutusviga on hageja kogunõue 32 155 eurot 97 senti (sh viivis), mitte 33 856 eurot 79 senti. Seega arvete alusel kujuneb põhivõlgnevuseks 30 324 eurot 40 senti. Maakohus selgitas, et
4. novembri
5. a arvest nr 21200056 tuleneva nõude lõppsummaks on märgitud 7640 eurot 68 senti, sh viivis 825 eurot 48 senti ning kohtule ei ole teada, millise osa lõppsummast moodustab viivis ja millise osa põhinõue (esmane arvest tulenev nõue oli 9275 eurot). Maakohus luges nimetatud arvest tuleneva põhinõude suuruseks 6815 eurot 20 senti ja viivisenõudeks 825 eurot 48 senti ning ka hagi rahuldamisel arvestas nimetatud summadega (maakohtu otsuse punktid 40, 41, 46). Apellatsioonkaebuses hageja loobus inimliku arvutusvea tõttu osaliselt hagist põhinõude 1700 euro 82 sendi ulatuses. Hageja märkis, et ka maakohus on teinud arvutusvea, sest on saanud 30 324 eurot 40 senti õigest kogunõudest 32 155 eurot 97 senti viivise maha lahutamise tulemusel. Hageja korrigeeritud kogunõue apellatsioonkaebuse järgi on 32 155 eurot 97 senti, õige viivis on 1006 eurot 29 senti ning kui lahutada õigest kogunõudest 32 155 eurot 97 senti viivis 1006 eurot 29 senti, siis on põhivõlgnevus 31 149 eurot 68 senti. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja põhinõude suurus esitatud arvete alusel oli kokku 30 324 eurot 20 senti. Maakohtu matemaatiline tehe oli arvestades tsiviilasjas esitatud nõudeid ja koondtabelit lõppastmes õige, kuid sisaldas arvutusviga 20 sendi osas (30 324,4-30 324,2). Maakohus on kohtuotsuses selgitanud, et osaliselt tasutud arve nr 21200056 osas moodustas hageja põhinõue 6815 eurot 20 senti ja viivisenõue 825 eurot 48 senti, kokku 7640 eurot 68 senti ning hagi rahuldamisel ka nimetatud summadega arvestas (maakohtu otsuse p 40, 41, 46). Maakohus rahuldas hageja nõude perioodil 30.11.2021-28.02.2022 väljastatud arvete (8 arvet) eest 20 340 eurot 20 senti ja jättis rahuldamata perioodil 01.03.2022-31.05.2022 väljastatud arvete osas, mis nii maakohtus (hagiavalduse p 19) kui ka apellatsioonkaebuses (apellatsioonkaebuse p 29) esitatud tabelite kohaselt moodustavad kokku 9984 eurot. Seega põhinõudeks kujuneb 30 324 eurot 20 senti (20 340,2+9984). Hageja ei ole apellatsioonkaebuses maakohtu tõlgendusele põhi- ja viivisenõude suurusele seoses arvega nr 21200056 sisulisi vastuväiteid esitanud. Hageja on apellatsioonkaebuses põhinõude arvutuses selgitusi esitamata arvestanud, et osaliselt tasutud arvest nr 21200056 on tasumata vaid osa põhinõudest. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu, sest maakohtu otsus oli 8 selles osas loogiliselt jälgitav ja põhjendatud. Hageja vaidlustab maakohtu otsust ulatuses, milles see jäi rahuldamata, v.a osas, milles hageja põhinõude osas hagist loobus. Seega kujuneb hageja põhinõudeks ringkonnakohtus 9984 eurot. Hageja palus maakohtus mõista kostjalt välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1831 eurot 77 senti. Maakohus rahuldas hageja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõude 1683 eurot 46 senti ja jättis seega rahuldamata nõude 148 euro 31 sendi ulatuses. Apellatsioonkaebuse kohaselt vaidlustabki hageja maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude 148 eurot 31 senti ja jooksva viivise nõude rahuldamata jäänud põhinõudelt (apellatsioonkaebuse punktid 3.23.4). Eeltoodust tulenevalt märgib ringkonnakohus, et hageja viivisenõue perioodil 01.03.202231.05.2022 väljastatud arvete osas vastab hagiavalduses ja apellatsioonkaebuses esitatud tabelile. Seega on hageja apellatsioonkaebuses esitatud korrigeeritud arvestus viivisenõude osas, 1006 eurot 29 senti vastuolus hageja enda nõuetega ja maakohtu poolt rahuldatud viivisenõude ulatusega.
6. Maakohus leidis AdvS § 55 lg-le 2 viidates, et osaliselt on hageja nõue põhjendamatu, kuna lepingu alusel teenust osutav advokaat on advokatuuri nimekirjast välja arvatud veebruaris 2022 ning uut lepingut/lepingu muudatust kohtule ei esitatud ning kliendileping on seega lõppenud
7. veebruaril
8. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on väljunud poolte esile toodud asjaolude piirest (

§ 5

lg-te 1 ja 2 rikkumine) ega arutanud pooltega kohtu soovi käsitleda asjaolusid teisiti võrreldes pooltega (

§ 392lg 1 p 3).

Maakohus on hagi rahuldamata jätmisel tuginenud asjaolule, mille suhtes ei olnud hagejal võimalik arvamust avaldada (

§ 436lgte 2 ja 3 rikkumine).

Seega oli kohtuotsus hagejale üllatuslik. Kohus peab asjaolude esinemisel hindama lepingu kehtivust (nt kas leping on tühine) omal algatusel ning hageja on apellatsioonkaebuses saanud omapoolsed seisukohad maakohtu järeldusele esitada ning ka kostjal oli võimalus neile vastata. Seega peab ringkonnakohus võimalikuks asja ka selles osas sisuliselt lahendada, ilma et saadaks asja maakohtule uueks arutamiseks tagasi.

1. AdvS § 55 lg 1 järgi sõlmib advokaadibüroo pidaja õigusteenuse osutamiseks isikuga kliendilepingu, milles lepitakse kokku õigusteenust osutava advokaadi nimi, tema volitus ja ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus või määr. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei või advokaadibüroo pidaja volitada kliendile õigusteenust osutama advokaadibüroo töötajat, kes ei ole advokaat, ega anda ühisvolitust õigusteenuse osutamiseks advokaadile ja isikule, kes ei ole advokaat. AdvS § 55 lg 3 kohaselt kohaldatakse kliendilepingule käsundit reguleerivaid sätteid, arvestades advokatuuriseaduses sätestatud erisusi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. AdvS § 55 lg 4 järgi peab suulise lepingu sõlmimisest advokaat teatama advokaadibüroo pidajale. Suulist lepingut ei või sõlmida kliendi kaitseks kriminaalmenetluses või kliendi esindamiseks kohtus või muus ametiasutuses. Kirjaliku lepingu sõlmimisel kirjutavad lepingule alla advokaadibüroo pidaja, ülesande täitmiseks võtnud advokaat ja klient. Advokaadibüroo ja kliendi vahelise lepingu puhul on tegemist seega käsunduslepinguga ning advokatuuriseadus kehtestab advokaadibüroo poolt kliendiga sõlmitavale kliendilepingule kohustusliku kirjaliku vormi, kui lepingu esemeks on advokaadibüroo poolne kliendi esindamine kohtus (AdvS § 55 lg 4). AdvS § 55 lg 4 tingimus, mille kohaselt ei või suulist lepingut sõlmida kliendi esindamiseks kohtus, kaitseb nii klienti kui advokaati juhtumite korral, kui kliendi esindamisega seoses tekib küsimus advokaadi vastutusest või 9 distsiplinaarvastutusest. Sellisel juhul on võimalik tugineda kirjaliku lepingu sätetele hindamaks advokaadile antud käsundi sisu ja ulatust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb AdvS § 55 lg 4 eesmärgist teisiti. AdvS § 55 lg 4 eesmärk on tagada selgus advokaadibüroo kliendisuhetes, mitte aga mõjutada advokaadi ja kliendi vaheliste kokkulepete kehtivust. Ringkonnakohus leiab, et AdvS § 55 lg-s 4 sätestatud vormi järgimata jätmine ei too kaasa käsunduslepingu tühisust. Kuigi TsÜS § 77 lg 3 esimene lause näeb ette, et seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, siis leiab ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel, et ka juhul, kui kirjalikult sõlmitud kliendilepingut muudetakse kirjalikku vormi järgimata, ei too see kaasa kliendilepingu muutmise kokkuleppe tühisust. Ringkonnakohus leiab, et kui advokaat, kelle nimi on advokaadibüroo ja kliendi vahel sõlmitud lepingus märgitud, heidetakse advokatuurist välja, aga suulise kokkuleppe alusel osutatakse kliendile edasi teenust teise advokaadi vahendusel, aga samadel tingimustel, nagu varem, saab lugeda advokaadibüroo ja kliendi vahel lepingu muudetuks uue advokaadi vahendusel teenuse osutamiseks. Õige on iseenesest see, et advokatuurist väljaheidetud isikut ei või advokaadibüroo pidaja volitada kliendile õigusteenust osutama ega anda ühisvolitust õigusteenuse osutamiseks advokatuurist väljaheidetud isikule ja advokaadile (AdvS § 55 lg 2). Praegusel juhul ei ole esitatud kirjalikku lepingumuudatust, et esindajaks oleks pärast Robert Sarve advokatuurist väljaarvamist advokaat Katrin Paulus. Samas nähtub asja materjalidest, et kostja on aktsepteerinud Katrin Pauluse poolt teenuse osutamist, viidates mh maakohtu istungil, et tal olid eraldi kokkulepped advokaat Katrin Paulusega (dtl 359). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et asja materjalidest nähtub, et pooled on aktsepteerinud advokaadibürooga varem sõlmitud kirjaliku lepingu tingimusi (sh tunnitasu määra 130 eurot + käibemaks (dtl 18) kohta) ka pärast Robert Sarve advokatuurist väljaarvamist. Kostja pole ka menetluses vaidlustanud seda, et talle hakkas õigusteenust osutama advokaat Katrin Paulus. Kostja on esitanud vastuväiteid õigusteenuse kvaliteedile ja sellele, et temalt on nõutud liiga palju tasu. Seega on maakohus põhjendamatult järeldanud, et kuna kirjalikku lepingumuudatust pole esitatud, siis pole alust alates
2. märtsist 2022 osutatud teenuste eest kostjalt üldse tasu välja mõista. Asja materjalidest ja poolte väiteid arvestades saab järeldada, et alates
3. märtsist 2022 osutati kostjale õigusteenust suulise lepingumuudatuse alusel, mis puudutas advokaadi isikut, kuid samadel tingimustel, nagu oli kirjalikus lepingus kokku lepitud.
4. Kuigi võib nõustuda sellega, et kostja vastuväited on olnud üldist laadi, on kostja tuginenud menetluses sellele, et ei nõustu tasuma selle eest, et
5. mail 2022 veetsid tema korteris Robert Sarv ja Katrin Paulus aega 3,5 tundi, millest 10 minutit oli kostja arvates sisuline vestlus, samas ei saanud ta sellest mitte mingit kasu. Kostja selgitas istungil, et palus neil korduvalt lahkuda, kuid hiljem sai ta hagejalt arve üle kolme tuhande euro (vt dtl 360). Ka maakohus on märkinud oma otsuses, et
6. mai
7. a arve nr 22050041 osas ei nõustunud kostja osaliselt nimetatud arvest tuleneva teenusega ka
8. jaanuari
9. a kohtuistungil. Hageja poolt kohtule esitatud aruandest
10. mai
11. a arvele nr 22050041 (dtl 419), mis puudutas perioodi
12. mai 2022 kuni
13. mai 2022 (dtl 420, 421) nähtub, et
14. mail 2022 on osutatud kliendile (kostjale) konsultatsiooni – kohtutud kliendiga 3,5 tundi ja seda on arvestatud 2 korda ehk kokku 7 tundi. Sellest saab järeldada, et arvestatud on tasu 2 isiku eest (Robert Sarve ja Katrin Pauluse tegevuse eest). Nimetatud järeldus on kooskõlas ka menetluses esitatud asjaoludega, et Robert Sarv ja Katrin Paulus kohtusid
15. mail 2022 kostjaga kostja juures. Kuna advokatuurist väljaheidetud isik (Robert Sarv) polnud enam
16. mail 2022 advokaat, ei saanud tema
17. mail 2022 advokaadibüroo vahendusel õigusteenust osutada. Seda järeldust toetab ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-107-11, kus on viidatud, et alates
18. jaanuarist 2010 10 kehtiva AdvS § 40 lg 3 alusel keelustati advokaadibüroo töötajal, kes ei ole advokaat, õigusteenuse osutamine advokaadibüroo vahendusel täielikult, st kui selline isik esindab klienti viimase antud volikirja alusel, siis saab ta esindada klienti ainult enda nimel, mitte aga advokaadibüroo vahendusel, ning advokaadibüroo või selle pidaja ei tohi saada sellisest teenusest tulu (vt ka nt RKTKm 07.11.2011, 3-2-1-107-11, p 14). Kuna Robert Sarv ei saanud
19. mail 2022 advokaadibüroo vahendusel õigusteenust osutada, ei ole põhjendatud advokaadibürool nõuda kostjalt tasu ka 3,5 tunni konsultatsiooni eest. Lepingus märgitud võimalust kasutada advokaadibüroo töötajate abi tehniliste ülesannete täitmiseks (lepingu p 2.2) ei saa pidada 3,5 tunni pikkust konsultatsiooni ning advokaadibüroo ei saa nõuda selle eest kostjalt lisaks advokaadi Katrin Pauluse osutatud teenuse eest tasu tunnihinnaga 130 eurot (millele lisandub käibemaks). Seega tuleb jätta rahuldamata hageja
20. mai
21. a arvest nr 22050041 tulenev tasunõue 3,5 tunni ehk 546 euro (3,5x130 + käibemaks 20%) ulatuses. Arve nr 22050041 alusel esitatud tasunõue on põhjendatud 1573 euro ulatuses (2119-546).
22. Ülejäänud perioodil
23. märts 2022 kuni
24. mai 2022 väljastatud arvetel kajastatud toimingute osas ei ole kostja konkreetseid toiminguid puudutavaid vastuväiteid esitanud, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus jätta muus osas hageja nõue rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt on hageja tasunõue perioodil 01.03.2022-31.05.2022 väljastatud arvete osas põhjendatud 9438 euro ulatuses (3744+273+1313+1547+988+1573).
25. Ringkonnakohus rahuldab hageja
26. juuni 2022 seisuga (viivis arvestatud ka
27. juuni 2022 eest) sissenõutavaks muutunud viivise nõude 148 eurot 31 senti perioodil 01.03.202230.04.2022 väljastatud arvete tähtaegse tasumata jätmise eest (apellatsioonkaebuse p 29 esitatud tabeli read 32-35).
28. Hageja taotluse ja

§ 367

alusel mõistab ringkonnakohus täiendavalt välja viivise kindla summana kuni maakohtu otsuse tegemiseni (

1. juuni 2023) ja edasi alates
2. juunist 2023 protsendina põhinõudest. Perioodil 01.03.2022-30.04.2022 väljastatud arvete kohaselt on hageja tasunõue 6877 eurot (3744+273+1313+1547), millelt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis määraga 0,05% päevas tasumata põhinõudelt perioodi
3. juuni 2022 kuni
4. juuni 2023 eest (362 päeva) 1244 eurot 74 senti. Perioodil
5. mai 2022 kuni
6. mai 2022 väljastatud arvete kohaselt on hageja tasunõue 2561 eurot (988+1573), mille tasumise tähtaeg oli
7. juuni
8. Hageja palub viivise väljamõistmist alates
9. juunist
10. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis määraga 0,05% päevas 2561 eurolt perioodi
11. juuni 2022 kuni
12. juuni 2023 eest (357 päeva) 457 eurot 14 senti. Seega kokku mõistab ringkonnakohus maakohtu otsuse tegemise seisuga perioodi
13. juuni 2022 kuni
14. juuni 2023 eest välja täiendavalt viivise 1701 eurot 88 senti ja alates
15. juunist 2023 edasiulatuva viivise 0,05% päevas tähtaegselt tasumata põhinõudelt 9438 eurot kuni selle tasumiseni, piirates viivist põhinõude (9438 eurot) summaga.
16. Ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse osaliselt. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata põhinõude 9438 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 148 eurot 31 senti. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja lisaks maakohtu poolt välja mõistetud 20 340 eurole 20 sendile perioodil
17. märts 2022 –
18. mai 2022 osutatud õigusteenuse ja esitatud arvete alusel 9438 eurot, kokku 29 778 eurot 20 senti. Lisaks maakohtu poolt välja mõistetud sissenõutavaks muutunud viivisele 1683 eurot 46 senti, mõistab ringkonnakohus välja perioodil
19. märts 2022 –
20. aprill 2022 väljastatud arvete tasumisega viivitamise eest hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 148 eurot 31 senti, kokku 1831 eurot 77 senti. Ringkonnakohus mõistab kostjalt välja ka täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise maakohtu otsuse tegemise ehk
21. juuni 2023 seisuga 5383 eurot 49 senti (3681,58+1244,77+457,14) ning edasiulatuva viivise alates
22. juunist 2023 määraga 0,05% 11 päevas tasumata põhinõudelt 29 778 eurot 20 senti kuni selle tasumiseni, piirates viivise lõppsummat põhivõlgnevuse summaga.
23. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistab maakohtu otsuse osaliselt, tuleb muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Arvestades hageja hagist osalise loobumisega ja hagi ning apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jäävad menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus 94% ulatuses kostja kanda ja 6% ulatuses hageja kanda.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja on hagist osaliselt loobunud seoses hagiavalduses ilmnenud arvutusliku veaga. Seetõttu jätab kohus menetluskulud

§ 168

lg 4 alusel seoses nõudest loobumisega hageja kanda.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tsiviilasja hind maakohtus oli 39 701 eurot 36 senti. Hageja loobus põhinõudest 1700 eurot 82 senti ja tema põhinõue 546 euro ulatuses koos sellelt arvestatava viivisega jäi ringkonnakohtu otsusega rahuldamata (aastane viivis arvestades määra 0,05% on 99 eurot 65 senti). Arvestades seda, et hageja nõue ülejäänud osas rahuldati, tuleb menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta 94% ulatuses kostja kanda ja 6% ulatuses hageja kanda. Maakohus menetluskulude suurust kindlaks ei määranud. Lähtudes

§ 177

lg-st 2 määrab seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist (vt RKTKo 10.04.2019, 2-15-1553/166, p 25). (allkirjastatud digitaalselt) 12