Obsah (5)

§ 178§ 657§ 176§ 654§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Margit Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht Tartu, 17. aprill 2024 Tsiviilasja number 2-22-10143 Tsiviilasi Tatj

§ 178lg 2).

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tatjana Graf (hageja) esitas
2. aprillil 2022 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Terre Ehitus OÜ (kostja) vastu 2018 detsembrikuu, 2019 detsembrikuu ja 2020 detsembrikuu eest saamata jäänud töötasu, perioodi 01.01.2021-31.12.2022 eest kasutamata jäänud puhkusehüvitise ja õigeaegselt tasumata summadelt viivise väljamõistmiseks. TVK rahuldas
3. juuni
4. a otsusega avalduse osaliselt. Kostja esitas Viru Maakohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Maakohus rahuldas
5. novembri
6. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 1260 eurot (neto), puhkusehüvitise 713 eurot 17 senti (bruto) ning viivise töötasu maksmisega viivitamise eest 182 eurot 41 senti (neto) ja puhkusehüvitisega maksmisega viivitamise eest 3 eurot 28 senti (bruto). Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Kostja esitas maakohtu
7. novembri
8. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, milles hageja hagi rahuldati, ning teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Tartu Ringkonnakohus tühistas
9. aprilli
10. a otsusega maakohtu
11. novembri
12. a otsuse hagi osalise rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hagi täielikult rahuldamata (

§ 657lg 1 p 2) ja jättis menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda.

Ringkonnakohus märkis, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 177 lg-s 2 ettenähtud korras. Ringkonnakohtu lahend jõustus

1. oktoobril
2. Kostja esitas
3. oktoobril 2023 maakohtule oma menetluskulude nimekirja ja taotluse temale hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja menetluskulud maakohtus olid 200 eurot, millele lisandub käibemaks - lepingulise esindaja tasu (ajakulu 2 tundi; tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks). Ringkonnakohtus olid kostja menetluskulud 425 eurot, sh 250 eurot kostja lepingulise esindaja tasu (ajakulu 2,5 tundi, tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks) ja 175 eurot apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. Kostja märkis, et on käibemaksukohustuslane ja taotles lepingulise esindaja kulude väljamõistmist käibemaksuta, s.o 625 eurot.
4. Hageja kohtu määratud tähtajaks kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. MAAKOHTU LAHEND
5. Maakohus rahuldas
6. novembri
7. a määrusega kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määras kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 625 eurot. Kohus leidis, et taotluses toodud õigusabikulud ja ajakulu kahes kohtuastmes teostatud menetlustoimingutele kokku on põhjendatud. 2 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
8. Hageja esitas
9. detsembril 2023 määruskaebuse. Määruskaebuse kohaselt ei ole hageja nõus maksma kostjale menetluskulude katteks 625 eurot.
10. Kostja ei esitanud määruskaebuse osas seisukohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (

§ 657lg 1 p 1 ja § 659).

7. Kohtuinfosüsteemi andmetel ei toimetanud maakohus kostja menetluskulude nimekirja

§ 176lg 7 kohaselt hagejale kätte, mis on menetlusnormi rikkumine.

Tegemist on rikkumisega, mida saab ringkonnakohus ise kõrvaldada. Ringkonnakohus toimetas kostja menetluskulude nimekirja hagejale kätte ning määras vastavalt

§ 176lg-le 8 tähtaja 7 päeva menetluskulude nimekirja kohta seisukoha esitamiseks.

Hageja sai kostja menetluskulude nimekirja kätte

1. aprillil 2024 ja tähtpäev seisukoha esitamiseks saabus
2. aprillil
3. Hageja ei esitanud ringkonnakohtule seisukohta.
4. Ringkonnakohus nõustub

§ 654

lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda.

1. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Hageja on vaidlustanud maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise määrust põhjendusel, et ta ei ole nõus hüvitama kostja menetluskulusid, seega menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus tegi
2. aprillil 2023 asjas lahendi, millega jättis hageja hagi täielikult rahuldamata ning jättis nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda (resolutsiooni p-d 2 ja 3). Ringkonnakohus selgitab, et

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Ringkonnakohtu

1. aprilli
2. a otsus, millega määrati kindlaks menetluskulude jaotus, on jõustunud.
3. Kuigi hageja määruskaebus ei sisalda vastuväiteid, millest nähtuks, et maakohus oleks kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel eksinud, selgitab ringkonnakohus järgmist. Riigikohus on leidnud, et

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm, 05.02.2020, 2-14-14536/153, p 15). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga (vt nt RKTKm, 06.05.2015, 32-1-4-15, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud määruses diskretsioonipiire ületanud. 11.

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3