Obsah (5)

§ 15§ 10§ 8§ 14§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Margit Jäätma, Üllar Roostoja Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 19. aprill 2024 Tsiviilasja number 2-23-

) § 4 lg 1), kes toodab, jaotab ja müüb soojusenergiat X linna X linnaosa haldusterritooriumil. Hageja osutab antud teenust XXXXXX korterelamu korteriomanikele, sh kostjale, kes saavad sellest kasu. Hageja teeb korteriomanike vahel igakuiselt arvestused, võttes aluseks elamu soojusarvesti näidu, korteriomandite suurused ja soojusenergia maksumuse. XXXXXX elamus on korteriomandija korteriühistuseaduse (KrtS) alusel loodud korteriühistu, kuid korteriühistul puudub juhatus. 2 Hageja osutab korteriomanikele abi ka remondifondi ja hooldustasu kogumisel ning esitab korteriomanikele igakuiselt arved, kus on märgitud tasumisele kuuluvad summad. Kostja on tasunud remondifondi ja hooldustasu, kuid on jätnud tasumata soojusenergia eest. Kuna poolte vahel puudub leping, on hageja nõude õiguslik alus käsundita asjaajamine (võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 4; § 1018 lg 1). 2. Kostja hagi ei tunnistanud. Hagi on esitatud vale kostja vastu. Selleks, et kostjat saaks pidada tarbijaks, kes saab soojust otse võrguettevõtjalt, on vajalik, et kostjale kuuluks kaugkütteseaduse nõuetele vastav tarbijapaigaldis, mis on ühendatud hageja võrguga, ja on olemas individuaalsed mõõteriistad (

§ 15

). Tarbijapaigaldis on korteriühistu või hageja valduses.

§ 10lg 11 järgi on korterelamu puhul liitujaks korteriühistu.

Korteriomanik võib olla liitujaks juhul, kui on võimalik tema tarbijapaigaldise ühendamine võrguga nõuetele vastava liitumispunkti kaudu. Kostja liitumissoovi ei rahuldatud. Kostja on korteri omanik alates 14.09.2022. Hageja, varustades korteriühistut soojusega ilma soojuse müügilepinguta, ei ole kasutanud õigust nõuda korteriühistule juhatuse asendusliikme määramist. Võimatu on kontrollida arvestite näitude ja hoolduse õigsust. Hageja on varjanud kostja eest soojusarvesti näite ega ole näidanud arvetel teavet hinna arvutamise aluste kohta. Hageja tuginemine käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätetele on alusetu. Hageja väited põhinevad enne

§ 10lg 11 vastuvõtmist kehtinud normidel.

Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja korteriomand tarbis kõnealusel ajal soojusenergiat, mitte ei olnud lahti ühendatud elamu sisesüsteemist, mis on korteriühistu, mitte hageja kontrolli all. Hageja on võtnud tasuarvutustes aluseks väiksema pinna, kui kogu korterelamu kaasomandi pind, mis suurendab ruutmeetri tariifi võrreldes KrtS § 40 lg-ga

1. MAAKOHTU LAHEND
2. Viru Maakohus mõistis
3. detsembri 2023 otsusega S. N. Archibasovilt välja Osaühing OSK GRUPP kasuks võla 550,41 eurot (sh põhinõue 544,54 eurot ja viivis 5,87 eurot). Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 378 eurot ja viivise menetluskuludelt (378 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et kostjale kuulub korteriomand XXXXXX ja hageja varustas XXXXXX korterelamut, sh kostja korterit, soojusenergiaga. Vaidlust ei ole ka soojusenergia tasu suuruse üle. Riigikohus on leidnud, et kui korteriomanikud tarbivad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid või teisi korteriomandi kasutamiseks vajalikke teenuseid (nt küte) lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-33-13, p 13).

§ 8

lg 2 kohaselt on võrguettevõtja kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele ja

§ 14lg 1 järgi tagama võrguühendust omavate tarbijate varustamise soojusega.

Kohtu hinnangul on kostja kui soodustatud isik soojust tarbinud, selle heaks kiitnud ning see vastab kostja kui soodustatud isiku huvile ja tegelikule tahtele. Kostja pole väitnud, et ta teenust ei kasutanud või on palunud teenuse osutamise lõpetada. Elanike soojusenergiaga varustamine on elutähtis teenus ja hageja on üldhuviteenuse osutaja. Eeltoodu alusel on VÕS § 1018 eeldused käsundita asjaajamise regulatsiooni kohaldamiseks täidetud. Kostja arutlused tarbijapaigaldise, liitumispunkti ja korteriühistu juhatuse puudumise kohta ei muuda olukorda. Kostja on soojusenergiat tarbinud ning on kohustatud selle eest tasuma. Hageja nõue osutatud soojusenergia teenuste eest on arvestatud kohaliku omavalitsuse ja konkurentsiameti kooskõlastatud hinna alusel ning on jaotatud korteriomanike vahel lähtudes 3 korteri pindalast. Hageja on esitanud andmed soojusenergia tarbimise ja jaotuse kohta ning kostja esitatud arvetelt nähtub soojusenergia kogus, tariif ja maksumus. Kostja pidi ette nägema, et kohustuse täitmisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda viivist. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. S. N. Archibasov esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 21. detsembri 2023 otsuse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus lähtunud Riigikohtu seisukohtadest, mis põhinevad kuni 01.01.2018 kehtinud õigusnormidel. Alates 01.01.2018 on

§ 10lg 11 järgi korterelamu puhul tarbijaks vaid korteriühistu.

Seega ei ole alates 01.01.2018 kaugkütteseaduse nõuetele mittevastava korteri omanik tarbijaks kaugkütteseaduse tähenduses. Soojuse müügilepingu pooleks ja tarbijaks saab olla vaid korteriühistu ning korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi korteriühistu kaudu (KrtS § 12 lg 1). Seega tuleb tuvastada, kas soojusenergia teenuse osutamine toimus lepingu või muul alusel ning kes oli lepingu pooleks. Hageja, olles kohustatud sõlmima loomuliku monopolina lepingu otse korteriühistuga (

§ 10

lg 11; Riigikohtu lahend nr 3-2-1-25-08, p 13), ei esitanud tõendeid selle kohta, et tema ja korteriühistu vahel ei ole lepingut, kuigi lepingu olemasolu või puudumise fakt on asjas määrava tähtsusega. Kui selline kokkulepe hageja ja korteriühistu vahel eksisteerib, ei ole hagejal õigust nõuda tasu kostjalt käsundita asjaajamise sätete alusel. Eeltoodud asjaolude tuvastamiseks ja vaidluse lahendamiseks on vajalik kaasata kolmanda isikuna X linn, XXXXXX korteriühistu. Arvestades, et alates 01.01.2018 saab soodustatuks olla vaid korteriühistu (

§ 10

lg 11), on õigeks kostjaks X linn XXXXXX korteriühistu; 2) ei vasta asja materjalidele kohtu põhjendus, et kostja ei väitnud, et ta teenust ei kasutanud, ei vaielnud vastu selle osutamisele, ei vaidlustanud tasu arvestust. Kostja väitis, et tema korter ei tarbinud märgitud perioodil soojust ja oli lahutatud hoone üldküttesüsteemist, mida haldab korteriühistu, mitte hageja. Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et tegelikult soojust tarbiti. Kostja väljendas mittenõustumist hageja tegevusega oma pöördumistes ja liitumistaotluses; 3) ei vasta tõele kohtu väide, et makse jaotatakse omanike vahel pindala järgi. Kostja märkis vastuväidetes (p 9), et hageja arvestab soojuse jaotamisel korterite ja ruumide pinda 1152,25 m2, kuigi tegelik pind on 1322,1 m2, s.o 169,85 m2 rohkem. Erinevus langeb kokku hageja asutajale kuuluva pinnaga (äripind M1). Kohus eeltoodut ei kontrollinud. 5. Osaühing OSK GRUPP vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta menetluskulud apellandi kanda.Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole asjas õigeks kostjaks korteriühistu. Hageja ja korteriühistu vahel puudub soojusenergia müügileping. Korteriühistu vastu saab soojusettevõtja esitada nõude üksnes lepingu alusel. Elamu soojussõlm on

§ 2

p-s 4 sätestatud tarbijapaigaldisena ehitise oluline osa ja ehitisealuse kinnisasja oluline osa. Enne 01.01.2018 kehtinud korteriomandi seaduse § 1 lg-test 1, 2 ja kehtiva KrtS § 1 lg-st 1; § 4 lg-test 3, 4 tulenevalt on elamu tarbijapaigaldis korteriomanike kaasomandis. Korteriomanike kaasomandis oleva kinnisasja oluline osa ei ole korteriühistu vara (Riigikohtu 15.05.2020 lahend nr 2-19-10050, p-d 10, 11). Korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul on liitujaks korteriühistu (

§ 10lg 11), s.o korteriomanikud ühiselt.

Seega kaugkütteseaduse mõttes on soojuse tarbijad, s.o ostjad, korteriomanikud ühiselt. VÕS § 65 lg-test 1, 2, 4 tulenevalt on XXXXXX korteriomanikud 4 hageja ees solidaarvõlgnikud ning hageja võib nõuda võla tasumist kõigilt korteriomanikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Korteriühistu kaasamine kolmanda isikuna ei ole põhjendatud ja kostja seda maakohtus ka ei taotlenud; 2) on elamu korteriomandite pind 1322,1 m2, soojuse arved on kaasomanike vahel jaotatud lähtudes pinnast 1152,25 m

1. Selline jaotus on põhjendatud sellega, et mõned korterid on tühjad ja keskküte on korterites (10, 16, 19, 20) välja lülitatud ühistu avalduse alusel. Arvestades, et korteriomanikud on hageja ees solidaarvõlgnikud, jaotas hageja tarbitud soojuse ülejäänud korteriomanike vahel võrdsetel alustel lähtudes pinnast 1152,25 m
2. Juhul kui jaotada elamu korteriomanike tarbitud soojus lähtudes pinnast 1322,1 m2, on nõue kostja vastu 474,59 eurot. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, s.o kostjalt hageja kasuks välja mõistetud põhinõude ja viivise ulatuse, menetluskulude täies ulatuses kostja kanda jätmise ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude rahalise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 474,59 eurot, viivise 5,33 eurot ning jätab menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus 87% ulatuses kostja ja 13% ulatuses hageja kanda. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista maakohtus kantud menetluskulude katteks 337 eurot ning ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 196 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu katteks 23 eurot. Tasaarvestades poolte menetluskulud ringkonnakohtus, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 173 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 510 eurot.
4. Asja materjalide kohaselt on kostja tarbinud soojusenergiat ja jätnud hagejale selle eest tasumata. Hageja on X linna X linnaosa haldusterritooriumil soojusettevõtja ning ta osutab X linnaosas XXXXXX korterelamule, milles asub ka kostja korter, soojusenergia teenust lepingulise aluseta. Riigikohus on asunud seisukohale (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-33-13, p 13), et käsundita asjaajamise sätted kohalduvad lisaks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuste lepinguta tarbimisele ka teiste korteriomandi kasutamiseks vajalike teenuste (nt küte) lepinguta tarbimisele. Seega kohalduvad samad põhimõtted, mida käsitles Riigikohus maakohtu poolt viidatud otsuses nr 3-2-1-25-08, milles oli vaidluse all ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse lepinguta tarbimine. Eelmärgitust tulenevalt on õige maakohtu seisukoht, et kostja korterile soojusenergia teenuse osutamine vastab kostjast korteriomaniku kui soodustatud isiku huvile ja tegelikule tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi. Hageja nõudis kostjalt kulutuste hüvitamist seoses soojusenergia teenuse osutamisega. VÕS § 1023 lg 1 kohaselt võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Nimetatud sätte kohaselt tuleb käsundita asjaajamise korral hüvitada asjaajamisel tehtud kulutused, s.o need kulutused, mida soodustatu säästis seetõttu, et käsundita asjaajaja kandis need tema eest. Samuti peavad kulutused olema mõistlikult vajalikud. Riigikohus märkis otsuses nr 3-2-1-25-08, et käsundita asjaajamise korral ei vastuta korteriomanikud solidaarselt. Seetõttu saab hageja nõuda neid kulutusi, mida ta on teinud kostja korterile. 5 Praegusel juhul kandis hageja kostja eest kostja kohustused. Kui kostja oleks ise kandnud kulud soojusenergia eest, tuleks kulude suuruse kindlakstegemisel lähtuda KrtS § 40 lg-s 1 sätestatust, mille puhul tuleb lähtuda korteriomandi osa suurusest võrdeliselt kõigi korteriomandite osa suurusest. Sama paragrahvi lg-s 2 on ette nähtud erandid võrreldes lg-s 1 sätestatud põhimõttega, kuid asja materjalidest ei nähtu, et praegusel juhul oleks korteriomanikud leppinud kokku lg-st 1 erineva korra soojusenergia eest tasumises. Seega on põhjendatud kostja seisukoht, et hageja nõutud kulutuste suuruse kindlakstegemisel tuleb lähtuda kõigi korteriomandite osa suurusest (s.o 1322,1m2). Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta lähtus kostja kulutuste suuruse kindlakstegemisel ainult nende korteriomandite osa suurusest, milliseid vaidlusalusel perioodil kasutati. Lähtuda ei saa sellest, et nimetatud korterid väidetavalt soojust ei tarbinud. Ringkonnakohtule 16.02.2024 esitatud seisukohas möönis hageja, et lähtuda tuleb kõikide korteriomandite osa suurusest ning märkis, et sel juhul on põhinõude suuruseks 474,59 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud ning hageja nõue tuleb rahuldada 474,59 euro ulatuses. Seoses kostjalt väljamõistetava põhinõude vähendamisega tuleb muuta kostjalt maakohtu poolt väljamõistetud viivise suurust. Hageja nõudis viivist määraga 0,022% võlgnevuse summast kuni 30.04.2023 ning vastavalt arvetele kohustus kostja tasuma soojusenergia eest jooksva kuu eest hiljemalt järgmise kuu viimasel päeval. Eelneva alusel moodustub viivise summaks 5,33 eurot maakohtu poolt väljamõistetud 5,87 euro asemel.
5. Ringkonnakohus rahuldas hageja põhinõude 474,59 euro, s.o 87% ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et seoses hagi osalise rahuldamisega on TsMS § 163 lg 1 alusel õiglane, et menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja menetluskulud oli maakohtus 378 eurot ning seega peab kostja hüvitama hagejale nendest 87%, s.o 337 eurot. Kostjal maakohtus menetluskulud puudusid. Hageja on kulutanud ringkonnakohtu menetluses õigusabile kokku 2,25 tunni eest 225 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hageja õigusabikulud on TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalikud ning kostja peab hüvitama nendest 87%, s.o 196 eurot. Kostja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 175 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele peab hageja hüvitama nendest 13%, s.o 23 eurot. Tehes menetluskulude osas tasaarvestuse (TsMS § 445 lg 1 teine lause), tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 173 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 510 eurot.
6. Muud apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on kohaldanud õigesti

asjakohaseid sätteid ning kostja seisukohad

sätete ebaõige kohaldamise kohta ei ole põhjendatud.

§ 10

lg 11 näeb ette, kes on korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul liitujateks, mitte tarbijateks. Tarbija mõiste on sätestatud

§ 2p-s 9 ning tarbijaks on isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat soojust.

Praeguses asjas soojusenergia müügilepingut sõlmitud ei ole ning hageja nõue on rahuldatud käsundita asjaajamise sätete alusel (vt käesoleva otsuse p 7). Kostja kohustust tasuda soojusenergia eest ei välista see, et korteriühistu ei tegutse ega ole sõlminud hagejaga ostu-müügilepingut. Kostja väide, et tema korter soojusenergiat ei tarbinud, on tõendamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6