Obsah (10)

§ 163§ 637§ 405§ 5§ 442§ 444§ 638§ 639§ 137§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Margit Jäätma, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 6. mai 2024 Tsiviilasja number 2-23-138813 Tsiviilasi OK Incure O

§ 163lg 1 alusel 25,57% ulatuses kostja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, teha uus otsus, millega hagi ja menetluskulude nõuded rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palub tagastada apellatsioonkaebuselt enamtasutud riigilõiv 35 eurot. Maakohus ei arvestanud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise hindamisel kõigi hageja poolt hagiavalduses välja toodud asjaoludega. Krediidiandja kogus vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks aktiivselt teavet ning omandas teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandja omandas kostja varalise seisundi, sh kostja regulaarse sissetuleku ja väljaminekute, teiste varaliste kohustuste ja maksekäitumise kohta teabe kostja poolt esitatud laenutaotluse, arvelduskonto väljavõtte, e-krediidinfo ja Taust.ee andmebaasi alusel. Kostja märkis laenutaotluses oma sissetulekuks 900 eurot kuus. Krediidiandja arvestas kostja esitatud arvelduskonto alusel kostja sissetulekutena krediidilepingu sõlmimisele eelnenud kuu töötasuks 899 eurot. Kostja sai töötasu Lesto Grupp OÜ-st, kuhu kostja asus 3 hiljuti tööle. Kostja märkis püsivate finantskohustuste suuruseks 0 eurot. ESTO AS ei tuvastanud arvelduskontolt kehtivaid ja püsivaid finantskohustusi. Krediidiandja kontrollis kostja varasemat maksekäitumist e-krediidiinfo ja Taust.ee andmete põhjal. Kostjal ei olnud lõpetatud ega kehtivaid maksekohustusi. Krediidiandja võttis arvesse tarbija muid mõistlikke regulaarseid majapidamiskulusid 215 euro 30 sendi ulatuses. Vaba tagasimaksega leping on krediitkaardile sarnanev toode, kus puuduvad fikseeritud kuumaksed. Klient tasub intressi vastavalt kasutusse võetud limiidile. Maksimaalse krediidilimiidi kasutusse võtmisel oli maksimaalne intressi makse umbes 66 eurot kuus. Sellele lisandus kasutusse võetud krediidist 33 eurot 33 senti. Kostja kohustused olid krediidi väljastamisel 11,05% tema sissetulekust. Hagiavaldusele lisatud kostja pangakonto väljavõte on koostatud Instantor AB teenuse vahendusel, kasutades kostja poolt võimaldatud andmeid oma arvelduskonto väljavõtte ajaloo kohta. Instantor AB teenus toimib nii, et krediidisaaja annab teenusepakkujale Instantor AB nõusoleku enda arvelduskonto ajaloole ligipääsu saamiseks. Teenusepakkuja kogub nimetatud andmeid (näiteks pangast) ja analüüsib neid ning seejärel edastab analüüsitud andmed krediidisaajale. See toimub API rakenduste vahendusel. Eraldi arvelduskonto väljavõtet ei väljastata. Andmed kogutakse andmekogumist. Hageja esitas tõendina Instantor AB poolt kostja arvelduskonto analüüsiks kogutud arvelduskonto ajaloo andmed. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb

§ 637lg 21 alusel keelduda ning kaebus tuleb hagejale tagastada.

6. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

§ 405

lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Hageja esitatud nõuetest lähtudes ei ületa hagihind

§ 405lõikes 1 sätestatud piirmäärasid, tegemist on seega lihtmenetluse asjaga.

Seadusest tulenevalt on lihtmenetluse asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud.

§ 637

lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus

§ 405

lõikes 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole andnud

§ 637

lg 21 mõttes luba otsuse edasikaebamiseks (vt ka RKTKm 1.04.2015, 3-2-1-183-14, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldanud maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi ega hinnanud selgelt tõendeid valesti nii, et see võis oluliselt mõjutada lahendit. Asjaolu, et hageja maakohtu järeldustega ei nõustu, ei anna iseenesest alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks.

1. Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas. 7.
2. Maakohus selgitas
3. novembri
4. a määruses (dtl 16–20) hagejale põhjalikult hageja kohustust tuua välja ja tõendada asjaolusid, millest nähtuvalt on laenuandja täitnud kostja osas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning veendunud, et kostja on krediidivõimeline. Hageja otsustab

§ 5

lg 2 järgi ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 4 Krediidiandja peab vastutustundliku laenamise põhimõte täitmiseks VÕS § 4034 lg-te 1 ja 4 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-te 3 ja 4 järgi kontrollima tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimalusel tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele. Hageja leiab, et maakohus jättis võimaliku vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise hindamisel arvestamata osade hageja poolt hagiavalduses välja toodud asjaolude ja tõenditega. Hageja tugineb sellele, et krediidiandja kontrollis kostja poolt sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teavet kostja pangakonto väljavõtte, e-krediidinfo ja Taust.ee andmebaasi alusel. Maakohus ei käsitlenud otsuses kostja pangakonto väljavõttena esitatud dokumenti, kuid käsitles e-krediidinfo ja Taust.ee andmebaasi. 7.2. Kohus peab

§ 442

lg 8 esimene lause järgi otsuse põhjendavas osas märkima kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas.

§ 444

lg-s 2 sätestatud kohtu õigus piirduda lihtmenetluse asjades tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega, ei tähenda, et kohus võib kohtuotsuses piirduda üksnes asjas hinnatud tõendite loetlemisega.

§ 442

lg 8 esimese lause ja

§ 444

lg 2 mõtte kohaselt peab kohus iga asjas tuvastatud ja asja lahendamisel tähtsa asjaolu kohta märkima, missuguste asjas esitatud ja kohtu vastuvõetud ja uuritud tõenditega on üks või teine asjaolu kas tuvastatud või tuvastamata jäetud.

§ 444

lg 2 võimaldab kohtul lihtmenetluse asjades tehtavas kohtuotsuses üksnes kõrvale kalduda

§ 442lg 8 teises, kolmandas ja neljandas lauses sätestatust.

See tähendab, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta. Samas peab maakohus

§ 442

lg 8 esimese lause ja

§ 444

lg 2 mõtte kohaselt otsuses siiski märkima, missuguseid poolte väidetud asjaolusid ta tuvastatuks ei lugenud ning missuguseid poolte esitatud tõendeid ei arvestanud (vt ka RKTKo 4.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta hageja poolt pangakonto väljavõttena esitatut (hagiavalduse lisa 7; dtl 59–121) ei arvesta. Sellega on maakohus eksinud

§ 442

lg 8 esimeses lauses ja

§ 444lg-s 2 sätestatu koosmõjust tulenevate kohustuste vastu otsuse põhjendamisel.

7.

1. Samas ei saanud see minetus ringkonnakohtu hinnangul mõjutada maakohtu otsuse sisu. Hageja selgitustest ringkonnakohtule nähtub, et hagiavalduses kostja arvelduskonto väljavõtteks nimetatu (st hagiavalduse lisa 7) ei ole tegelikult kostja arvelduskonto väljavõte ega selle koopia (dtl 162). Hageja selgituse põhjal on hagiavalduse lisas 7 kajastatud andmed saadud viisil, et krediidisaaja annab Instantor AB-le nõusoleku enda arvelduskonto ajaloole ligipääsu saamiseks ja Instantor AB kogub andmed andmekogumist, näiteks pangast. Hageja selgitas andmete päritolu üldiselt, kuid ei täpsustanud, vaatamata ringkonnakohtu palvele, millistest konkreetsetest allikatest pärinevad hagiavalduse lisas 7 sisalduvad andmed. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks piisav, kui krediidiandja kontrollib krediidisaaja (praegusel juhul kostja) sissetulekute ja kohustuste kohta esitanud andmeid kolmanda isiku poolt täpsustamata andmekogudest kogutud andmete alusel. Krediidiandja peab KAVS § 50 lg 4 järgi kontrollima tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele. Tarbijaga krediidilepingu sõlmimisel peab majandustegevuses tegutsev krediidiandja suutma seaduses sätestatud nõuete täitmist ka tõendada ning peaks seega juba krediidi andmisel vajalikud dokumendid koguma. 7.
2. Eelnevast tuleneb seega, et isegi, kui maakohus oleks analüüsinud hagiavalduses kostja arvelduskonto väljavõttena nimetatud tõendit (hagiavalduse lisa 7), ei oleks olnud selle põhjal võimalik järeldada, et krediidiandja järgis kostjaga lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja väited ei anna seega alust muuta maakohtu järeldust, et kostjaga lepingu sõlmimisel ei järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 5
3. Maakohus jaotas

§ 163lg 1 alusel menetluskulud põhjendatult hagi rahuldamise ulatuse järgi.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selles osas maakohtu otsust muuta. 9. Ringkonnakohus keeldub eeltoodule tuginedes apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus ei toimeta

§ 638lg 4 teise aluse alusel apellatsioonkaebust kostjale kätte.

See tuleb hagejale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumendid loeb ringkonnakohus tagastatuks.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

10. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta

§ 639lg 1 ja § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

Kostjal ei ole apellatsioonimenetluse praeguses etapis hüvitatavaid menetluskulusid. 11. Hageja pidi

§ 137

lg 1 ning riigilõivuseaduse § 59 lg 15 ja sama seaduse lisa 1 järgi tasuma apellatsioonkaebuse eest riigilõivu 315 eurot. Hageja tasus apellatsioonkaebuse eest riigilõivu 350 eurot, s.o 35 eurot ettenähtust rohkem. Ringkonnakohus tagastab

§ 150lg 1 p 1 alusel hagejale enamtasutud riigilõivu 35 eurot.

Hagejal on õigus taotleda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise tõttu kogu apellatsioonkaebuse eest tasutud riigilõivu tagastamist (

§ 150lg 1 p 2).

Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (

§ 150lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt) 6